Obsah (4)

§ 28§ 74§ 85§ 29

2-18-16803 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Määruse tegemise aeg ja koht 09. november 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-16803 T

(täitemenetluse seadustiku) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.

§ 28

lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad

§ 28

lg 3 alusel taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

1. Kohus kontrollis 09.11.2018 seisuga kinnistusraamatu andmeid ja tuvastas, registriosa numbriga x kinnistut ei eksisteeri. Eluruum asukohaga xxx on korterihoonestusõigus registriosa numbriga xxx, mis kuulub võlgnikule. Sama registriosa number on märgitud täitedokumendi aluseks olevas lepingus, st avalduse lisas nr 1 (lepingu ese on registriosa nr xxx). Lisaks tuvastas kohus, et elamu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kuulub kaasomandisse ja võlgniku kaasomandi osa suurus on xxx kaasomandist. 05.11.2007 on tehtud kanne hoonestusõiguse 3 2-18-16803 seadmise kohta tähtajaga 50 aastat. Hoonestusõigus on jagatud korterihoonestusõigusteks, mille kohta on avatud korterihoonestusõiguste registriosad nr xxx. Eluruum asukohaga Keskuse xxx Tallinn kuulub võlgnikule ja kohtutäitur on tuvastanud, et võlgnik kasutab ruume viidatud aadressil.
2. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuleb enne kohtu poole pöördumist kindlaks teha see, kas võlgnik on nõus kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse laskma või mitte (RKTK 29.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 10). Kui võlgnik oleks sisenemisega nõus, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Riigikohus sedastas eelviidatud määruses, et sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Avaldaja esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal tõdeb kohus, et võlgnik on oma täiturit ignoreeriva käitumisega teinud avalduses märgitud eluruumi osas täitetoimingute tegemise võimatuks. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on täitemenetlusest teadlik, kuna kinnisasja hoonestusõiguse arestimise aktis 25.05.2018 (t lk 20-27), on täitur lk 13 fikseerinud, et võlgnik on ise viibinud kinnisasja ülevaatamise juures. Seda fakti on täitur märkinud ka oma avalduses kohtule. Lisaks on samal korral (kinnisasja hoonestusõiguse arestimise käigus teostatud kinnisavara ülevaatamisel) võlgnik täiturile kinnistanud, et tema eposti aadress on xxx< ja täitur on kõik teated täitetoimingutest osundatud aadressil võlgnikule edastanud. Täitmisteade on võlgnikule kättetoimetatud postkasti jätmisega, e-kirja saatmisega ja avaldamisega Avalikes Teadannetes. Lisaks on sama täitemenetluse käigus teise Harju Maakohtu tsiviilasja (nr 2-18-7670) raames 17.05.2018 määrusega kohus lubanud kohtutäituril ja tema abil siseneda võlgniku eluruumidesse selleks, et läbi viia eluruumi arestimistoimingud ja kindlaks määrata vara seisukord. Kohtutäituri avaldusest nähtub, et võlgnik tutvustas kohtutäiturile vara ise ja kinnitas oma e-posti õigsust. Seega tuvastab kohus, et võlgnikule on täitmisteade kättetoimetatud ning võlgnik on teadlik täitemenetlusest. Seetõttu on usutav ka see, et võlgnik on teadlik enampakkumise läbiviimisest ja vajadusest siseneda müüdavatesse ruumidesse potentsiaalsetele ostjatele tutvustamise eesmärgil (vt selle kohta kohtu põhjendused p 9).
3. Käesoleval juhul soovib kohtutäitur saada luba eesmärgiga tutvustada ja tutvuda enampakkumisel müüdava varaga. Enampakkumise teade koos palvega võimaldada varaga tutvumine, on võlgnikule edastatud 13.09.2018 e-kirja teel võlgniku poolt kinnitatud e-posti aadressile (t lk 29). Samuti on kinnisasja enampakkumise teade avaldatud Ametlikes Teadaannetes (t lk 30-31). Täituri selgituste kohaselt esimene enampakkumine nurjus seetõttu, et võlgnik ei võimaldanud huvilistel varaga tutvuda. Võlgnik on ilmselgelt teadlik nii täitemenetlusest kui ka enampakkumisest juba ainuüksi seetõttu, et võlgnik on vaidlustanud vara arestimisjärgse väärtuse, mille tõttu kohtutäitur on

§ 74

lg 8 alusel pöördunud ekspertiisi määramise avaldusega kohtu poole (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-18-9741). Ekspertiisi määramise avaldus jäeti Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusega läbi vaatamata, kuna võlgnik S T ei maksnud ekspertiisitasu kohtu määratud tähtajaks (vt t lk 33 jj). Samuti peaks võlgnik olema teadlik sissenõutavast kohustusest ja tundma ise mõistlikul määral huvi selle täitmisega seotud menetluse vastu. Käesoleval juhul on võlgnik käitunud vastupidiselt – eiranud täituri teateid, telefonikõnesid jms. Täitur on senises menetluses pidanud pidevalt kasutama kohtu ja politsei abi, et täitetoiminguid läbi viia. Täituri poolt võlgniku teavitamine talle kuuluvasse ruumi sisenemise soovist e-postiga on kohtu hinnangul piisav 4 2-18-16803 arvestades, et võlgnik on isiklikult kinnitanud e-posti aadressi kehtivust ning on teadlik täitemenetlusest. Võlgnik ei ole senini eluruumile sissepääsu võimaldanud. Neil asjaoludel tuvastab kohus võlgniku nõusoleku puudumine

§ 28lg 2 tähenduses.

10.

§ 28

lg 21 kohaselt võib käesoleva kohtumääruse teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Seega põhimõtteliselt puudub täna vajadus tuvastada seda, kas võlgnik on varem keelanud oma ruumidesse siseneda või mitte. Praegusel juhul on kohus võlgniku keeldumise (passiivse ja eirava käitumisena) siiski tuvastanud. 11. Tulenevalt

§ 28

lg 1 esimesest lausest ja juhindudes eelviidatud Riigikohtu praktikast tuleb kohtul kohtutäituri avaldust kontrollides järgmisena välja selgitada, kas võlgniku ruumidesse sisenemine on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur on avalduses viidanud, et sisenemine on vajalik selleks, et vara eduka müümiseks võimaldada tutvustada ja tutvuda enampakkumisel müüdava varaga. Varaga tutvumise mittevõimaldamise läbi vähendab võlgnik vara reaalseid müügivõimalusi ja seeläbi on kohtutäitur sunnitud vara ümberhindama. Samuti rikub võlgnik oma tegevusega sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada. Varaga tutvumise mittevõimaldamisega tekitab võlgnik ka olukorra, kus vara hind pidevalt langeb ning pärast reaalset müüki jäävad võlgnikul sissenõudja ees järjest suuremad kohustused. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku valduses olevasse ruumi, et võimaldada potentsiaalsetel huvilistele varaga tutvumine kohtutäituri poolt kindlaks määratud aegadel. Kohus nõustub täituriga täiel määral ning märgib lisaks, et edukas enampakkumine võimalikult suure tulemiga on ka võlgniku huvides, sest võimaldab võlgnikul vabaneda oma võlgnevustest võimalikult suures määras ja saada oma vara eest võimalikult adekvaatset hinda.

§ 28

lg 1 sätestab, et kohtutäitur võib siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Seega asub kohus asub seisukohale, et kohtutäitur on piisavalt põhjendanud ja tõendanud võlgniku omandis ja valduses olevasse eluruumi sisenemise vajalikkust

§ 85täitmiseks.

12. Järgnevalt hindab kohus avaldaja taotlust korterisse sisenemiseks taotletava loa ajaliste piiride ja loa alusel sisenevate isikute osas. Kohus peab otstarbekaks, et lisaks kohtutäiturile võib korterisse siseneda kohtutäituri abi ja nendega koos viibivad isikud, kes soovivad varaga tutvuda.

§ 29

sätestatud juhtumitel on täituril õigus kutsuda täitetoimingu juurde manukaid, vallavõi linnaametnikke ja politseiametnikke. Seetõttu peab täituril olema võimalus ruumidesse siseneda temaga koos viibivate isikutega, kes abistavad täiturit täitetoimingu tegemisel.

§ 85

lg-d 1-3 näevad ette, et soovijatel on õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Selle õiguse tagamiseks peavad potentsiaalseid ostjad saama siseneda ka müüdavatesse ruumidesse. Kohtu hinnangul on kahe kuu pikkune periood avalduses nimetatud täitetoimingute tegemiseks mõistlik ja põhjendatud, ei ole ülemäära pikk ega saa seega võlgnikku ebamõistlikult koormata. Kuna edukas enampakkumine on muuhulgas ka võlgniku huvide kohane, siis liiga lühike enampakkumise tähtaeg ei pruugi selle edukust tagada. Lisaks peab täituril olema piisav ajavahemik enda ja oma abiliste töö korraldamiseks, et täitetoiming efektiivselt läbi viia. 5 2-18-16803 Kohtutäitur on taotlenud siseneda võlgniku ruumidesse viidatud perioodil enampakkumiste teadetes märgitud aegadel, mis on kohtu hinnangul mõistlik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetlust lõpetavas lahendis peab kohus otsustama ka menetluskulude jaotuse üle (TsMS § 173 lg 1). Tulenevalt TsMS § 172 lg-st 1 ja lg-st 2 jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
2. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et avaldajal ei tule menetluskulusid hüvitada (menetluses osales vaid avaldaja). Kohtu täiendavad selgitused
3. TsMS § 478 lg 3 kohaselt jõustub hagita asjas tehtav kohtumäärus vastavalt TsMS § 466 lg-s 3 sätestatule, st käesolevas asjas määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Siiski hakkab TsMS § 478 lg 4 alusel määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. TsMS § 479 lg 2 näeb ette, et hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse. 16.

§ 28

lg 3 alusel peavad ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaasvõi otseses valduses ruum või maatükk on. 17. TsMS § 122 lg 3 ja § 132 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind 3 500 eurot. Avaldaja on riigilõivu tasumisest vabastatud riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 1 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtu aadress: Lubja 4, 10115 Tallinn; telefon 6200100 menetlusdokumentide esitamine: hmktallinn.menetlus@kohus.ee või www.e-toimik.ee 1 6