KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3660 Tsiviilasja hind 3 500 eurot Tsiviilasi A-O R´i hagi R R´i vastu isaduse vaidlustamiseks ja vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja A-O R (isikukood xxx, xxx) esindajad Hageja seaduslik esindaja I H (isikukood xxxx, elukoht xxx maakond; xxx) Kostja R R (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada
- Tuvastada, et A-O R (isikukood x) ei põlvne R R´ist (isikukood xxx).
- Jõustunud kohtulahend on aluseks kandemuudatuste tegemiseks A-O R´i sünniaktis ja registriandmetes.
- Saata käesolev kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Tallinna Perekonnaseisuametile. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE 2-19-3660 A-O R esitas 09.03.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse R R´i vastu isaduse vaidlustamiseks ja vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Raasiku Vallavalitsuse poolt 20.05.2005 välja antud sünnitunnistuse kohaselt on A-O R´i isa R R. Hageja seadusliku esindaja ja kostja ühisel soovil tehti
- a suvel DNA-ekspertiis, mille tulemusel selgus, et hageja ei põlvne kostjast. Tulenevalt sellest vajab muutmist kanne rahvastikuregistris. Hageja palub kohtul tuvastada, et A-O R ei põlvne R R´ist. Hageja on esitanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 21.08.2018 teostatud DNAekspertiisiakti nr 18T-GL0074, milles asub ekspert seisukohale, et R R (isikukood xxx) ei saa olla A-O R´i (isikukood xxx) bioloogiline isa. KOSTJA SEISUKOHT Kostja R R 08.05.19 hagivastuses võttis hagi õigeks ega vaidlustanud hagis esitatud asjaolusid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 95 kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagi aluseks olevad asjaolud said pooltele teatavaks augustis
- Hageja on esitanud R R´i vastu hagiavalduse isaduse vaidlustamiseks. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teostas DNA-ekspertiisi ning 21.08.2018 ekspertiisiakti nr 18T-GL0074 kohaselt asub ekspert seisukohale, et R R (isikukood xxx) ei saa olla A-O R´i (isikukood xxx) bioloogiline isa. Tsiviilasjas esitatud tõenditele tuginedes rahuldab kohus hagiavalduse ja loeb tuvastatuks, et A-O R ei põlvne R R´ist. Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab käesoleva kohtuotsuse pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile (asukoht Pärnu mnt 67, Tallinn 10135). Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks A-O R´i sünniaktis ja registriandmetes. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd kohus jätab menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 2
(3)2-19-3660 TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik 3
(3)