Obsah (13)

§ 468§ 3141§ 444§ 448§ 173§ 163§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-110778 Tsiv

§ 468lg 1 p 2).

1. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
2. Jätta menetluskulud kostja Asaris OÜ kanda.
3. Rahuldada hageja OSAÜHING ABRING menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 96% ulatuses kostja Asaris OÜ kanda ja 4% ulatuses hageja OSAÜHING ABRING kanda.
5. Välja mõista kostjalt Asaris menetluskuludena 857,62 eurot. OÜ hageja OSAÜHING ABRING kasuks
6. Välja mõista kostjalt Asaris OÜ hageja OSAÜHING ABRING kasuks viivis menetluskulude 857,62 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA OSAÜHING ABRING nõuab 27.07.2018.a esitatud hagis Asaris OÜ vastu saamata jäänud tasu 2 714,75 euro, seisuga 27.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivise 2 714,75 euro ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb Asaris OÜ ja OSAÜHING ABRING vahel 13.04.2016.a sõlmitud üürilepingust nr A21-16, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile müügipinna suurusega 120 m2 asukohaga Keldrimäe 9, Tallinn. 02.03.2017 esitas kostja avalduse sooviga lõpetada üürileping alates 31.03.2017. Hageja vormistas lepingu lõpetamise vastavalt alates 02.06.2017 ja üürileping lõppes 02.06.2017. Kostja jättis hageja poolt esitatud arved tasumata. Samuti jättis kostja tasumata energia kasutamise eest Turukaubanduse AS-i poolt väljastatud arved. Turukaubanduse AS loovutas 04.06.2017.a nõude loovutamise lepinguga nõude summas 1 303,03 eurot hagejale. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 27.09.2018.a kostjale kätte toimetatud

§ 3141lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 17.10.2018.a) vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg-st 41.

Lähtudes üldlevinud kohtupraktikast ja hea usu põhimõttest, mõistab kohus kostjalt välja viivise üksnes põhinõude ulatuses. Ebamõistlikult suure viivise nõudmine ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Võlausaldaja peab olukorras, kus nõutav viivis ületab põhivõlgnevust põhistama, et nõutavas suuruses viivis on põhjendatud ning tal on tekkinud põhinõuet ületavas osas kahju. Hageja ei ole sellise kahju teket põhistanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja viivise nõude osas, mis ületab põhivõlgnevuse suurust (s.o 2 714,75 eurot).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 425 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 468,35 (käibemaksuta) eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuludena 857,62 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (857,62 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik