Obsah (13)

§ 217§ 77§ 218§ 101§ 221§ 220§ 103§ 115§ 127§ 128§ 132§ 113§ 72

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 21.12.2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8961 Tsiviilasi XXX, XXX hagi XX

§ 217kohaldamise eeldusi.

26.

§ 217

lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele.

217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

§ 77

lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. 5 27. Kuna pooled ei olnud eraldi korteri kvaliteedinõuetes kokku leppinud, pidi see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga

§ 77lg 1 tähenduses.

Kuivõrd hagejad ostsid kinnisasja elamiseks (kostja kasutas samuti kinnisasja elamiseks kuni selle võõrandamiseni hagejatele), siis

§ 217

lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi pidid seetõttu olema tagatud elementaarsed elutingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-100-15, p 26). Seejuures saab kvaliteedi osas arvestada ehitamisele ja eluruumidele seaduses sätestatud nõudeid. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015.a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 1 lg 2 teise lause kohaselt peab eluruumis olema inimesel võimalik viibida ööpäevaringselt. Eluruum peab olema inimesele ohutu ja tagama tervisliku elukeskkonna.

1. Hagejad on esitanud kohtule dokumentaalse tõendina asjatundja arvamuse - 29.09.2017.a eksperthinnangu nr 3321-0917 (tl 26-28). Asjatundja arvamuse eesmärgiks oli tuvastada, kas, milline kahjustus ja kui suures ulatuses korteris esineb. Arvamuse tulemustest nähtuvalt on vannitoas puuduliku hüdroisolatsiooni tõttu märgunud seina alaosa. Vesi on valgunud ka kõrvalasetseva toa põrandale ning parketi alla on tekkinud hallitusseente kolooniad. Vannitoa seinakarkass oli tugevasti korrodeerunud ning vajas väljavahetamist. Vannitoa seina kipsplaadid olid kuni 0,5 m kõrguseni põrandapinnast kaetud hallitusseente kolooniatega ning vajasid väljavahetamist. Kahjustuse vanuseks on asjatundja hinnangul metallkarkassi korrodeerumist arvestades vähemalt 1 aasta. Hoone kasutamine enne töötlust võib olla ohtlik inimese tervisele.
2. Kohus on seisukohal, et 29.09.2017.a asjatundja arvamusega on hagejad kohtule veenvalt tõendanud, et korteri seina- ja põrandapinnad olid hüdroisolatsiooni puudumise tõttu kahjustunud ning liigniiskuse tõttu levis korteris hallitusseen. Kuivõrd korter ei olnud inimese tervisele kahjuliku hallitusseene leviku tõttu elamiseks sobilik, puudus hagejatel võimalus asja eesmärgipäraselt kasutada. 29.09.2017.a eksperthinnanguga on tuvastatud, et kahjustuse vanuseks on arvestades metallkarkassi korrodeerumist vähemalt 1 aasta. Seega ei saa asuda seisukohale, et korter vastas selle müügi ajal ehk 2017.a augusti seisuga vähemasti keskmise kvaliteediga sama liiki asja tunnustele. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid niiskuskahjustuse olemasolule või hallitusseene levikule, vaid üksnes tõdenud, et ei olnud teadlik hagejate poolt viidatud puudustest. Kohus analüüsib järgnevalt müüja vastutuse raames, kas puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale, misjärel saab kohus võtta seisukoha, kas müügilepingu esemeks olnud korter oli lepingutingimustele vastav müügieseme üleandmise hetkel. II Müüja vastutus müügilepingu rikkumise eest
3. Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3 2-1-156-11, p 19 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1), 2) puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3), 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4), 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2) ning 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), 6 puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2) 31.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-100-15 (p 35) osundanud, et seadusest (eelkõige

§ 77

lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda vastutusest üksnes juhul, kui ostja sellest teadis. Müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest tähtsust, kas rikkumine on vabandatav

§ 103mõttes.

Müüja teadmine asja puudustest omab tähtsust vaid juhul, kui ostja ei teavita müüjat puudustest mõistliku aja jooksul. Kui ostja teavitab puudustest mõistliku aja jooksul müüjat, ei oma vastutuse osas tähtsust see, kas müüja ise puudustest teadis või mitte. 32. Esiteks analüüsib kohus, kas müügilepingu eseme mittevastavus lepingutingimustele oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1).

§ 218

lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hagejad on seisukohal, et korteri seina- ja põrandapindade korrodeerumine ja hallitusseente levik esines vältimatult juba asja hagejatele üleandmise hetkel (tl 2). Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid seoses asjaoluga, et puudused võisid esineda juba korteri üleandmise hetkel. Kostja on selgitanud oma 24.07.2018.a vastuses (tl 63), et 2007.a on teostatud korteris garantiiremont, kuivõrd esines niiskuskahjustus ja vannitoas oli paisunud küprokist sein. Seega võib kohtu hinnangul asuda seisukohale, et vaidlusaluses korteris on esinenud ka varasemalt probleeme niiskuskahjustusega. Lisaks möönab kostja, et nüüd on selgunud, et puuduste kõrvaldamise tööd võidi garantiiremondi käigus teostada ebakvaliteetselt. 29.09.2017.a asjatundja arvamusega nr 3321-0917 (tl 26-28) on tuvastatud, et kahjustuse vanuseks on arvestades metallkarkassi korrodeerumist vähemalt 1 aasta. Seega esines korteris niiskuskahjustus ja hallitusseene levik vähemalt 2016.a septembris. Pooltevaheline müügileping on sõlmitud 11.08.2017.a. Tuginedes poolte poolt avaldatule, on kohtule eluliselt usutav, et 29.09.2017.a asjatundja arvamuses kajastatud niiskuskahjustus ja laiaulatuslik seenhallituse levik on toimunud pikema aja vältel (aastate vältel). 29.09.2017.a asjatundja arvamusega on tõendatud, et see oli olemas oli olemas vähemalt aasta enne asja müüki ja üleandmist/riisiko üleminekut ostjale. 33. Teiseks analüüsib kohus, kas puudus tulenes ostja tegevusest (

§ 101

lg 3).

§ 101

lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. 29.09.2017.a asjatundja arvamuse nr 3321-0917 (tl 26-28) kohaselt oli vannitoas puuduliku hüdroisolatsiooni tõttu märgunud seina alaosa. Kohtule ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et korteris esinenud niiskuskahjustus ja hallituseene levik võis olla põhjustatud hagejate endi tegevusest. Selliseid väiteid ei ole esitanud ka kostja. Kuivõrd 29.09.2017.a asjatundja arvamuse kohaselt on niiskuskahjustuse põhjustanud ehituslik puudujääk, leiab kohus, et puudus ei tulenenud ostjate (hagejate) tegevusest. 34. Kolmandaks analüüsib kohus, kas ostjad lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadsid või pidid teadma (

§ 218lg 4).

Kostja kinnitas ka lepingu p-s 1.7.7, et lepingu esemel ei ole mingeid varjatud puudusi ega eritunnuseid (tl 8). Renoveeritud korteri ostmisel ei saa ostja eeldada, et ta peab hakkama elutingimuste tagamiseks sinna kohe lisainvesteeringuid tegema. Ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja 7 või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-114-05).

§ 218

lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et hagejad ei olnud teadlikud ega pidanudki teadma müügieseme mittevastavusest lepingutingimustele. Hagejatel ei olnud kohustust kinnisasja puudusi enne müügilepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks kaasata kinnisasja ülevaatusele ehitusspetsialist vm asjatundja. Kohtule esitatud kinnisasja müügikuulutusest ja selle lisatud piltidest (tl 14) ning hagejate poolt tehtud fotodest (tl 18-24) nähtuvalt ei olnud niiskuskahjustust ja hallituseene levikut võimalik tuvastada tavapärase ülevaatuse käigus, sest seda ei olnud näha ilma seina- või põrandakonstruktsioone avamata. Tegu oli varjatud puudustega. Kohus leiab ülalmärgitule tuginedes, et hagejad ei teadnud kinnisasjal esinevatest varjatud puudustest. Seega ei vabane kostja müüjana vastutusest

§ 218lg 4 alusel.

35. Neljandaks tuvastas kohus poolte poolt esitatud asjaoludele tuginedes, et sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet (

§ 221

lg 2).

§ 221

lg 2 sätestab, et müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Kohtule esitatud kinnisasja müügikuulutusest (tl 14) nähtuvalt on maja ehitatud 2005.a ja korter on kaasaegse viimistluse ja sisustusega. Kinnisasja müügikuulutuses ei viita miski asjaolule, et korter vajaks remonti või ei oleks tegemist igapäevaselt elatava pinnaga. Kostja kinnitas ka lepingu p-s 1.7.7, et lepingu esemel ei ole mingeid varjatud puudusi ega eritunnuseid (tl 8). Eeltoodu kinnitab veelkord, et müügiese pidi olema vähemalt keskmise kvaliteediga

§ 77lg 1 tähenduses.

36. Viiendaks analüüsib kohus, kas ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (

§ 220lg 1).

Korteri müügileping sõlmiti 11.08.2017.a (tl 7-12). Hagiavalduse kohaselt esitasid hagejad 17.09.2017.a kostjale vannitoa seina– ja põrandapinna kahjustumise kohta teate, fotod puudusest ning nõudekirja korrodeerumise ja hallitusseene kõrvaldamiseks. Kohtule on esitatud tõendina koopia nimetatud nõudekirjast ja fotodest (tl 15-24). Nõudekirja kättesaamist kinnitab kostja 25.09.2017.a vastus. 03.10.2017.a pöördusid hagejad uuesti kostja poole, esitades talle tutvumiseks EMÜK-i eksperthinnangu ning paludes kahjustuse kõrvaldamist. Kohtule on esitatud tõendina koopia saadetud e-kirjast (tl 30). Nõudekirja kättesaamist kinnitab kostja 15.02.2018.a vastus kahju nõude avaldusele (tl 36). Kohus on seisukohal, et hagejate poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et hagejad on teavitanud kostjat ligikaudu üks kuu hiljem pärast müügilepingu sõlmimist müügiesemel esinevatest puudustest ja kostja on teated kätte saanud. Kohtu hinnangul oli käesoleval juhul tegemist varjatud puudustega, seega ei olnud kinnisasjal puuduste olemasolu niivõrd ilmne, et seda ei oleks saanud ükski mõistlik isik jätta tähelepanuta esmasel ülevaatusel. Hagejad on märkinud, et teavitasid kostjat koheselt pärast puuduste ilmnemist. Kohus asub seisukohale, et üks kuu on mõistlik aeg müügiesemega põhjalikumaks tutvumiseks, millest tulenevalt on ostja teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast puudusest teadasaamist. 37. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi (müügilepingu p 1.7.7) ja vastutab rikkumise eest, kuna kostja poolt müüdud kinnisasja ei olnud lepingutingimustele vastav müügieseme üleandmise 8 hetkel. Kinnisasjal esines niiskus- ja seenkahjustus, mida saab pidada varjatud puuduseks müügilepingu mõttes. III Kahju hüvitamise eeldused, kahju koosseis ja suurus 38. Hagejad on õiguskaitsevahendina esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mille õiguslikuks aluseks on

§ 115

.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 39. Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1), 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Alljärgnevalt analüüsib kohus nende eelduste täidetust. 40. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja müüs hagejatele puudustega asja ja kostja vastutab puuduste eest. Seega rikkus kostja poolte vahelist lepingut ja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115lg 1).

Alljärgnevalt vaatleb kohus kahjuga seonduvat.

1. Hagejad nõuvad kostjalt kahju hüvitamist seoses lepingutingimustele mittevastava korteri üleandmisega summas 11 824,82 eurot. Hagiavalduse (tl 3-5) kohaselt on hagejate kulutuste koosseis ja arvestus järgmine: 1) Eksperdikulude hüvitamine. Hagejad on tellinud EMÜK-lt mükoloogiliste uuringute läbiviimise ja eksperthinnangu koostamise maksumusega 250 eurot. 2) Hallitusseene tõrjetööde kulu hüvitamine. Hagejad on tasunud Puleium OÜ-le hallitusseente tõrje ja korteri õhu desinfitseerimise eest kokku 1 320 eurot. 3) Vannitoa põranda ja seina hüdroisolatsioon (pinna avamine, materjali utiliseerimine, põrandaja seinamaterjalide asendamine, sh täiendava hüdroisolatsiooni paigaldamine), magamistoa seina lahti võtmine, karkass vahetada, uus kipssein ja uus siseviimistlus. Hagejad on esitanud kohtule kolm hinnapakkumist: EMÜK-i hinnangul töö– ja materjalikulu suurus 5 400 eurot ilma viimistluseta; OÜ Spactum hinnangul vajalike tööde maksumuseks kokku 4 572 eurot; TRESCO EHITUS OÜ hinnapakkumise kohaselt 4 284 eurot. Võttes arvesse kõiki nimetatud hinnakalkulatsioone paluvad hagejad määrata mõistlikuks kahjuhüvitiseks 4 312 eurot - kolm hinnapakkumist jagatud kolmega ja leitud keskmine. 9 4) Põrandakattematerjali taastamise kulu hüvitamine. Hagejad on kohtule esitanud hinnapakkumised, mille alusel on enda nõude kujundanud. Aktsiaseltsi Lincona Konsult hinnapakkumise kohaselt on põrandate taastamise kulu 2 051,21 eurot; Hansa Floor OÜ hinnapakkumise kohaselt 1 850,88 eurot, Kodustuudio OÜ hinnapakkumise kohaselt 5 676,58 eurot, sh töökulu moodustab hinnapakkumisest 1 235 eurot. Kodustuudio pakkumine hõlmas nii materjali kui tööd, materjali kulus on arvesse võetud lisaks Aktsiaseltsi Lincona Konsult ja Hansa Floor OÜ kalkulatsioonid. Hagejad peavad seega kogu korteri parketi taastamise kuluks kokku 4 016,22 eurot – see on kolme pakkumise materjalikulu keskmine, millele on liidetud Kodustuudio tööraha (parketi ja selle alusmaterjalide ostmine, olemasoleva põrandakatte demonteerimine ning uue parketi paigaldamise töökulu). 5) Asenduskorteri kasutamise kulutuste hüvitamise nõue. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja 2017.a septembri ja oktoobri eest asenduskorteri kasutamise tõttu kantud kahju kokku 966,6 euro ulatuses. 6) Kohtueelsete läbirääkimiste õigusabikulude hüvitamise nõue. Hagejatele õigusteenuse eest tasutud kulu näol tekitatud kahju kokku 960 eurot.
2. Kostja palub vähendada kahjunõude summat kuni 2 620 euroni. Kostja leiab, et siseviimistluse ja põranda taastamise summad on liialdatud. Kostja palus OÜ-lt Snaptek hinnapakkumist siseviimistluse ja põranda taastamise tööde tegemiseks. 09.04.2018.a OÜ Snaptek hinnapakkumise kohaselt on tööde maksumuseks 1050 eurot. Lisaks, korteri üleandmisel oli hagejatele üle antud ka varu-põrandakattematerjal, mida saanuks kasutada kahjustatud põranda osa väljavahetamiseks. 28.01.2018.a käis kostja esindaja vaidlusalust korterit vaatamas. Vaatlusel tuvastati, et korteris on tehtud ümberehitus, kuid põrandakate jäi samaks, mis tähendab, et hagejad on kasutanud põrandakatte vahetamisel kostja poolt üle antud varu-põrandakattematerjali. Seega puudub vajadus uue põrandakatte jaoks. Hagejate 21.11.2017.a kahjunõude avalduse kohaselt otsustasid hagejad mitte tellida teenust, vaid teostada parandustöid oma jõududega, välja arvatud hallitusseene tõrjetööd. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata põrandakattematerjali taastamise kulu täies ulatuses. Kostja andmetel, kui hagejad ostsid temalt korteri, siis nad elasid üürikorteris ning selle eest oli tehtud ka ettemaks. 28.01.2018.a toimunud korteri ülevaatusel tuvastati, et korteris tehtud ümberehituse ajal ei elanud hagejad ostetud korteris. Seega leiab kostja, et nõue üüritud korteri kulude hüvitamiseks ei oma põhjuslikku seost tekitatud kahjuga. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et kohtuväliselt oli hagejate nõude summa oluliselt väiksem ehk 3853,56 eurot, kohtumenetluses aga nõutakse juba 11 824, 82 eurot, mis on kolm korda suurem kui esialgne nõue. Samal ajal, puudused on juba kõrvaldatud ning seega puuduste kõrvaldamise summa ei saanud muutuda kohtu poole pöördumisega (tl 63-64).
3. Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub poolte vahel vaidlus eksperdikulude, hallitusseene tõrjetööde kulu ja kohtueelsete läbirääkimiste õigusabikulude kandmise osas. Tegemist on otsese varalise kahjuga, mille tõendamiseks on hagejad esitanud tasutud arved.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kantud kulusid. Hagejad on tellinud EMÜK-ilt mükoloogiliste uuringute läbiviimise ja eksperthinnangu koostamise maksumusega 250 eurot (arve nr 170187, tl 29). Hagejad on tasunud Puleium OÜ-le hallitusseente tõrje ja korteri õhu desinfitseerimise eest kokku 1 320 eurot (arve nr 170180, arve nr 170186, tl 31-32). Hagejatele on osutatud kohtueelselt õigusabiteenust summas 960 eurot (arve nr 1822043, tl 50). Kohus peab eelnimetatud hagejate kulusid

§ 128

lg 3 kohaselt põhjendatuks, mistõttu tuleb kantud kulu kostjalt hagejate kasuks välja mõista. 10

1. Poolte vahel on vaidlus siseviimistluse töö- ja materjalikulu (vannitoa põrand ja sein, magamistoa sein) ning põrandakattematerjali taastamise kulu põhjendatuse osas. Korteri puudustest tingitud kahju suurust saab üldjuhul tõendada tehtud kulutusi tõendavate arvete või nende tasumist tõendavate dokumentidega ning tulevikus tekkivaid kulusid hinnapakkumistega (vt nr Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16). Käesolevas asjas on hagejad esitanud kohtule tõenditena teenusepakkujate hinnapakkumised ja arved. Pooled vaidlevad selle üle, kas peale tööde reaalse teostamise lõppu võib hageja endiselt tugineda hinnapakkumistele või võiks selles olukorras tugineda vaid reaalselt tasutud arvetele.
2. Vannitoa põranda ja seina hüdroisolatsioon (pinna avamine, materjali utiliseerimine, põrandaja seinamaterjalide asendamine, sh täiendava hüdroisolatsiooni paigaldamine), magamistoa seina lahti võtmine, karkass vahetada, uus kipssein ja uus siseviimistlus. Hagejad on esitanud kohtule kolm hinnapakkumist: EMÜK-i hinnangul on töö- ja materjalikulu suurus, mis ei ole hõlmatud juba teostaud tõrjetöödega 4 080 eurot; OÜ Spactum hinnangul vajalike tööde maksumuseks kokku 4 572 eurot; TRESCO EHITUS OÜ hinnapakkumise kohaselt 4 284 eurot. Võttes arvesse kõiki nimetatud hinnakalkulatsioone paluvad hagejad määrata mõistlikuks kahjuhüvitiseks 4 312 eurot - kolm hinnapakkumist liidetud ning jagatud kolmega ehk leitud keskmine. Kohtule ei ole teada reaalselt kantud vannitoa remondikulude ja magamistoa seina remondikulude suurus, mistõttu kohus lähtub hinnapakkumistes esitatust. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16) ega kahju tekitajat üleliia koormav. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista kahju madalaima hinnapakkumise järgi ehk EMÜK hinnapakkumise järgi summas 4 080 eurot. Samale hinnapakkumisele tuginedes ja sama summat on nende kulude hüvitamiseks nõudnud hagejad ka ise kohtueelselt (tl 39, 40 – nõudekiri kostjale).
3. Põrandakattematerjali taastamise kulu hüvitamine. Hageja on kohtule esitanud hinnapakkumised, mille alusel on enda nõude kujundanud. Aktsiaseltsi Lincona Konsult hinnapakkumise kohaselt on põrandate taastamise kulu 2 051,21 eurot; Hansa Floor OÜ hinnapakkumise kohaselt 1 850,88 eurot, Kodustuudio OÜ hinnapakkumise kohaselt 5 676,58 eurot, sh töökulu moodustab hinnapakkumisest 1 235 eurot. Kodustuudio OÜ pakkumine hõlmas nii materjali kui tööd, materjali kulus on arvesse võetud lisaks Aktsiaseltsi Lincona Konsult ja Hansa Floor OÜ kalkulatsioonid. Hagejad peavad seega kogu korteri parketi taastamise kuluks kokku 4 016,22 eurot – see on kolme pakkumise materjalikulu keskmine, millele on liidetud Kodustuudio OÜ pakkumises välja toodud tööde teostamise kulu (parketi ja selle alusmaterjalide ostmine, olemasoleva põrandakatte demonteerimine ning uue parketi paigaldamise töökulu). Hageja selgitab hagis, et
4. aasta oktoobrist kuni
5. aasta novembrini teostati korteris vajalikud siseviimistlustööd, sh asendati vannitoa seina kahjustunud metallkarkass, paigaldati kogu vannialuse ulatuses uued keraamilised plaadid ning vahetati välja magamistoa parkett hallitusseente levikust kahjustunud osas 0,7 m ulatuses. Eeltoodust nähtuvalt on hagejad tänaseks teinud kõik kahju kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja magamistoa põrand on välja vahetatud 0,7 m ulatuses. Kuivõrd tööd on reaalselt teostatud ja kohtule on esitatud tõend, mille kohaselt hagejad on kandnud põranda taastamisega seonduvalt materjalikulu summas 54,51 eurot (K-Rauta 07.10.2017 arve), leiab kohus, et põranda taastamise materjalikuluna tuleb välja mõista 54,51 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid töö teostamise kulu osas. Kohus leiab, et see tuleb välja mõista kalkulatsiooni alusel, kuivõrd reaalsed kulud ei ole kohtule teada. Kohus mõistab paigalduse kuluna välja Kodustuudio OÜ kalkulatsioonis (tl 47) esitatud paigalduse kulu ruutmeetri hinna (17,50 eurot) ja paigaldatud põranda osa pindala korrutisena: 0,7*17,50 = 12,25 11 eurot. Kohus mõistab põrandakatte paigalduse kuluna välja 12,25 eurot ehk materjali ja paigalduse eest kokku 66,76 eurot.
6. Asenduskorteri kasutamise kulutuste hüvitamise nõue.

§ 132

lg 4 alusel on kahjustatud isikul õigus nõuda asja kahjustumise korral samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise aja jooksul. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja 2017.a septembri ja oktoobri eest asenduskorteri kasutamise tõttu kantud kahju kokku 966,6 euro ulatuses. Hagejad selgitavad hagis, et kuivõrd EMÜK hinnangul oli korteris leviv hallitus inimeste tervisele ohtlik, oli vajalik asenduskorteri kasutamine remondi ajal. Kostja leiab, et asenduskorteri kasutamisele tehtud kulutused ei ole põhjuslikus seoses tekitatud kahjuga. Kohus leiab, et kuivõrd EMÜK hinnangul toodab korteris leitud hallitusseen Stachybotrys chartarum inimeste tervisele ohtlikke mükotoksiine (vt EMÜK arvamus, tl 26 pöördel), oli vajalik ja põhjendatud asenduseluruumi kasutamine. Seda eriti olukorras, kus hageja XXX oli hallituse avastamise ja remonttööde teostamise ajal lapseootel. Kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Juhul, kui korteris ei oleks olnud inimeste tervisele ohtlikku hallitust, puudunuks vajadus asenduseluruumi kasutada. Asenduspinna kulude osas tugineb kohus tõenditena hageja XXX kirjavahetusele asenduskorteri üürileandjaga, millest nähtub, et asenduskorteri üür ühe kuu kohta oli 430 eurot, septembri ja oktoobri kõrvalkulud (ilma vee ja elektri kuluta) 106,60 eurot (tl 48, 49). Kokku mõistab kohus ülalviidatud tõenditele tuginedes välja asenduspinna kulud kui kahju summas 430 + 430 + 106,60 = 966,60 eurot. 48. Eeltoodu kokkuvõttes selgitab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku: mükoloogiliste uuringute läbiviimise ja eksperthinnangu koostamise kulu 250 eurot + hallitusseente tõrje ja korteri õhu desinfitseerimise kulu 1 320 eurot + hagejatele kohtueelselt osutatud õigusabiteenuse kulu summas 960 eurot + vannitoa ja magamistoa seina remondikulud 4 080 eurot + põrandakatte materjali ja paigalduse kulud 66,76 eurot + asenduspinna kulud 966,60 eurot = kokku 7 643,36 eurot. 49. Lisaks põhinõudele taotlevad hagejad viivise väljamõistmist. Hagejate vastava nõude õiguslik alus on

§ 113

, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest. 50. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-169-08, p 29). Hagejad paluvad alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni arvestada viivist seadusjärgses määras kogu kahju hüvitise summalt. Hagi tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja seadusjärgse viivise (8% aastas ehk 0,022% päevas) summas 0,022 * 7 643,36 * 194 = 325 eurot. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja viivise alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni summalt 7 643,36 seadusjärgses määras. 12 51.

§ 72

lg 1 kohaselt, kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt (ühisvõlausaldajad). 52. Müügilepingu p 2.1 teises lauses on sedastatud: „Müüja ja Ostja lepivad kokku, et Müüja müüb ning XXX ja XXX ostavad lepingu eseme ainult tervikuna, st. XXX ja XXX saavad seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada üksnes ühiselt ning kogu lepingu eseme suhtes.“ Hagejate näol on seega müügilepingu p-st 2.1 tulenevalt tegemist ühisvõlausaldajatega

§ 72lg 1 tähenduses.

Hagejad on eelnevat arvestades esitanud XXX vastu lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõude selliselt, et nad paluvad mõista kahjuhüvitise hagejate kasuks välja ühiselt. Kohus nõustub selle seisukohaga ja mõistab kahjuhüvitise ja kõrvalnõuded kostjalt välja hagejate kasuks ühiselt. Menetluskulud

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
2. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 65,8% ulatuses kostja ja 34,2% ulatuses hagejate kanda.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
4. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
5. Hagejad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 108-109), millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 650 eurot ja õigusabikulust summas 3 195 eurot. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtupoolsel kontrollimisel toimikust.
6. Esmalt analüüsib kohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hagejad paluvad hüvitada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega on vastavate kulude kandmine hagejate poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. 13
7. Alljärgnevalt analüüsib kohus hagejate lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejate menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes kogusummas 3 195 eurot, õigusabi on osutatud tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuga või -maksuta. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejatele menetluskuludena (3 195 +650) * 65,8% = 2 530,01 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 530,01 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 61. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 14