← Eesti

3-19-1657/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-1657 Otsuse kuupäev 21. november 2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi M.S.e kaebus Tartu Vangla 10. juuli 2019. a v

) § 169 lg 1 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 169

lg 1 järgi võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata; põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 169lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

  1. Kohtu hinnangul ei anna ükski kaebuse väide alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja on esitanud 03.06.
  2. a taotluse Tartu Vangla direktorile, millega palus algatada enda avavanglasse ümberpaigutamise menetlus (tl 10). Tartu Vangla jättis 17.06.
  3. a taotluse käiguta andes taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (tl 11). Kaebaja kõrvaldas 21.06.
  4. a taotluses esinenud puudused (tl 12–13). Tartu Vangla on kaebaja taotluse 10.07.
  5. a lahendanud 1 (tl 14) ning leidnud, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla 14.08.
  6. a vaideotsuses nr 1-11/212-2 (tl 17) ja Tartu Vangla 31.10.
  7. a vastuses kaebusele (tl 23–25) on ammendavalt ja selgelt põhjendatud, miks kaebaja taotlus jäeti rahuldamata. Kohus nõustub nende põhjendustega ning seetõttu puudub alus kaebaja nõudel haldusaktide tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks.
  8. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
  9. Kohus märgib siiski täiendavalt järgmist. Kaebaja ei ole kohtule esitatud menetlusdokumentides vaidlustanud, et Helsingi I astme kohtu 28.06.
  10. a kohtuotsusega asjas nr 13/106201 kaebajale mõistetud vangistuse lõpp saabub 27.03.
  11. a. Seega ületas vaidlusaluse taotluse esitamise ajal kaebajal ärakandmata vangistus 18 kuud (VangS § 20 lg 1).
  12. Kohus nõustub vastustajaga, et kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist kinnise vangla avavanglaosakonda, st valida vangistuse kandmise kohta. Küll aga on kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindaks, kas kinnipeetav vastab avavanglasse ümberpaigutamise nõuetele ning tingimuste täitmise korral kaaluks isiku ümberpaigutamist avavanglasse (vt nt RKHK
  13. aprilli
  14. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 15 ja 18). Seega on kaebajal õigus nõuetekohasele menetlusele, milleks ta on ka vastava taotluse (tl 10) esitanud. Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja taotluse kohaselt jätnud 17.06.
  15. a käiguta (tl 11) ja selgitanud õiguslikku olukorda, teinud kaebajale ettepaneku taotluse põhjendamiseks. Kaebaja on taotluse puudused kõrvaldanud ja vastustaja on kaebaja taotluse lahendanud sisulise otsustusega jättes taotluse rahuldamata (tl 14). Tulenevalt VangS § 20 lg-st 1 ning täitmisplaani § 17 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 nende koostoimes, on avavanglasse ümberpaigutamise üheks sisuliseks tingimuseks, et esineb piisav alus eeldada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õigusrikkumisi ehk ta peab olema usaldusväärne (vt ka viidatud määrus asjas nr 3-18-111, p 18). Tartu Vangla on 10.07.
  16. a otsuses selgitanud kaebajale oma kaalutlused, miks ei rahuldata tema avavanglasse ümberpaigutamise taotlust (tl 14). Eelnevat arvestades ei saa teha järeldust, et vastustaja pole kaebaja pöördumise alusel mingit menetlust läbi viinud. Kohtu hinnangul on ekslikud kaebaja väited vastustaja tegevusetusest. Vastustaja 10.07.
  17. a taotluse vastusena vormistatud otsustus evib haldusaktile omaseid tunnuseid.
  18. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib kohus arvestada ka kohtumenetluses esitatud täiendavaid kaalutlusi, kui ta on veendunud, et haldusorgan lähtus otsustamisel samadest kaalutlustest (nt RKHK
  19. juuni
  20. a otsus asja nr 3-17-1927, p 23). Seetõttu võtab kohus kaebuse lahendamisel arvesse ka vastustaja poolt vastuses kaebusele esitatud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (tl 23–25). Kuna vastustaja tegevus ei osutunud mh kohtumenetluse tulemusena õigusvastaseks, pole ka täidetud tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamise eeldused, milliseid on kaebaja täiendavalt 04.11.
  21. a menetlusdokumendis (tl 27–28) rõhutanud.
  22. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 108lg 1).

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.