KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2020 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-94 Tsiviilasi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

§ 478lg 4).

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud R. P. ´i kanda.
2. Välja mõista R. P. riigilõiv 50 eurot riigituludesse. Riigilõiv tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Määruse võib saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (

§ 179

lg-d 5, 9) Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas Tartu Maakohtule avalduse anda kohtutäiturile luba siseneda ilma võlgniku nõusolekuta võlgniku valduses olevatesse ruumidesse. Võlgniku R. P. ´i suhtes on kohtutäitur Oksana Kutšmei büroos läbiviimisel alljärgnevad täitemenetlused: 1) sissenõudja Eesti Inkasso OÜ avalduse ja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 21.08.2019 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-111726 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2019/

1. Nõude sisu ja suurus: võlgnevus summas 1753,27 eurot, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 456 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust summas 36 eurot. Nõude jääk 812,50 eurot. 2) sissenõudja Aktsiaselts SEB Liising avalduse ja Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 06.11.2019 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-19-118230 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2019/
2. Nõude sisu ja suurus: võlgnevus summas 2084,73 eurot, millele lisanduvad täitedokumendist tulenev jooksev viivis ja täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 540 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust summas 36 eurot. Nõude jääk 2660,73 eurot, millele lisandub täitedokumendist tulenev jooksev viivis. 3) sissenõudja OK Incure OÜ avalduse ja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 12.11.2019 kohtumääruse tsiviilasjas 2-19-125314 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2019/
3. Nõude sisu ja suurus: võlgnevus summas 3055,72 eurot, millele lisanduvad täitedokumendist tulenev jooksev viivis ja täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 648 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust summas 36 eurot. Nõude jääk 3739,72 eurot, millele lisandub täitedokumendist tulenev jooksev viivis. 4) sissenõudja Nord Collect OÜ avalduse ja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 13.08.2019 kohtumääruse tsiviilasjas 2-19-118351 alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2019/
4. Nõude sisu ja suurus: võlgnevus summas 978,56 eurot, millele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust summas 270 eurot ja täitemenetluse alustamise tasust summas 36 eurot. Nõude jääk 1284,56 eurot. Nõuete vabatahtlikud täitmistähtajad on kõigis neljas täiteasjas nr 084/2019/4510, 084/2019/5413, 084/2019/5472 ja 084/2019/5602 möödunud ning võlgnik nõudeid vabatahtlikult täitnud ei ole. Arvestades kuivõrd lühikese perioodi jooksul on võlgniku suhtes täitmisele esitatud võlgniku sissetulekuid kordades ületavad võlasummad on võlgniku nõuete efektiivseks täitmiseks vajalik sissenõue pöörata võlgniku varale. Võlgnikuga on olnud kontakt menetluste algatamiste hetkest alates. Paraku oli võlgniku huvi nõuete täitmiseks märkimisväärselt väiksemas ulatuses, kui tema sissetulekud võimaldavad. Lisaks sellele on võlgnik leidnud, et hoopis kohtutäitur on talle sissetulekute arestimisega mainekahju põhjustanud ja ise võlgniku ees võlgnevuses. 29.11.2019 edastas kohtutäituri büroo töötaja võlgnikule teate, milles selgitas, et kohtutäitur hakkab sissenõuet pöörama võlgnikule kuuluvale korterile asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (korteriomand registriosa numbriga xxxxxxx) ja kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (kinnisasi registriosa numbriga xxxxx). Kohtutäituri büroo töötaja selgitas võlgnikule, et vajalik on teha kindlaks kinnisasjadele sissenõude pööramise võimalikkus ja määrata arestimise järjekord, ning selleks tuleb omada kinnisasjadest ülevaade ning selgitada välja nende väärtus. Kinnisasjadele sissenõude pööramiseks ja arestimistoimingute läbiviimiseks palus kohtutäituri büroo töötaja võimaldada kohtutäiturile ning tema esindajatele kinnisasjadega tutvumist. Võlgnik vastas teatele samal päeval väitega, et kinnisasjad talle ei kuulu ja esitas kohtutäiturile taaskordse kahju hüvitamise nõude. Kohtutäitur palus hiljemalt 09.12.2019 võlgnikult teavet, millal oleks võimalik kinnisasjadega tutvuda, kuid seda teavet täiturile ei ole tänaseni esitatud. Küll aga on võlgnik korduvalt e-kirja teel (18.12.2019, 30.12.2019, 31.12.2019) edastanud täiturile kahju hüvitamise nõudeid. Kohtutäituri hinnangul on ilmne, et võlgnik ei võta enda suhtes läbiviidavaid täitemenetlusi piisava tõsidusega ega ürita leida olukorrale lahendust. Võlgnik ei tee kohtutäituriga vajalikul määral koostööd ega võimalda vabatahtlikult tutvuda varaga arestimistoimingu läbiviimiseks, millest tulenevalt on alust arvata, et ka edaspidi puudub vajalikul määral koostöö, et tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele. Kohtutäitur peab vajalikuks taotleda kohtult luba siseneda R. P. omandis ja valduses olevatesse kinnisasjadesse vara ülevaatamiseks ja ostuhuvilistele tutvustamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 kohaselt peavad TMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Avaldusest nähtuvalt on täitetoimingute tegemine osutunud võimatuks. Võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile teavet, millal oleks võimalik kinnisasjadega tutvuda. Kohtu hinnangul on kohtutäitur täitemenetluses tegutsenud vastavalt TMS §-le 8 ja täituri taotlus sisenemiseks kinnisasjale tuleb TMS § 28 alusel rahuldada. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 kohaselt on kohtutäitur vabastatud kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. RLS § 59 lg 5 kohaselt tuleb avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasuda riigilõivu 50 eurot.

§ 172lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda ning mõista R.

P. ´ilt riigi kasuks välja riigilõiv 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik