KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-19243 Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX ha

) § 371 lg 1 p 12 ja § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

1. Hagiavalduse hageja nimel esitanud vanemal ei ole perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 6 ja § 180 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt õigust esindada last õigusvaidluses, mille teine pool ta ise on. Samuti eeldab kohtusse pöördumine hagimenetluses õiguslikku vaidlust hageja ja kostja vahel. Kuna hageja seaduslikul esindajal ei saa olla õiguslikku vaidlust iseendaga, puudub rikutud huvi, mille kaitseks peaks kohus menetluse läbi viima. Hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Määruskaebus
2. Hagejal on õigus saada tema ülalpidamisest mitte osa võtvalt vanemalt elatist. Kostja ei ela hagejaga koos.
3. Tegemist ei ole hageja esindaja vaidlusega iseendaga. Hageja esindajal ei ole nõuet kostja vastu, nõue on hagejal. Kostja hakkab kandma elatist hageja, mitte enda arvele. Määruse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi. 8. Maakohus leidis õigesti, et vanem ei saa last esindada õiguslikus vaidluses, mille üks pool on laps ja teine pool tema ise (PKS § 120 lg 6 koosmõjus § 180 lg 1 p 1 ja 3). Seega ei saa isa esindada hagejat nõude esitamisel enda vastu. Ringkonnakohus leiab aga seda, et tegemist oli kõrvaldatava puudusega, mistõttu oli

§ 371lg 1 p 12 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine antud juhul ebaõige.

Nimelt sätestab PKS § 209 lg 2, et PKS § 180 lg 1 nimetatud toiminguteks tuleb lapsele määrata erieestkostja. Lisaks sätestab

§ 219

lg 2 p 1, et perekonnaasjas, milles tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega, tuleb määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule esindaja riigi õigusabi korras. Maakohtu määrusest tuleb seega välja jätta põhjendused, mis puudutavad hagi menetlusse võtmisest keeldumist esindusõiguse tõendamatuse põhjendusel (

§ 371lg 1 p 12).

9. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas puudub hagejal õiguskaitsevajadus ja hagi ei ole ilmselt esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (

§ 371lg 2 p 2).

Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et lapsel on õigus saada tema ülalpidamisest mitte osa võtvalt vanemalt elatist. Samas asjaolu, et lapse isa on lapse seadusliku esindajana esitanud lapse nimel hagi iseenda vastu, viitab selgelt sellele, et lapse ja isa vahel ei ole tegelikult vaidlust elatise maksmise kohustuse üle. Sellisel juhul ei ole vaja pöörduda lapse huvide kaitsmiseks hagiga kohtusse, vaid lapse isa saab täita oma lapse ülalpidamise kohustust vabatahtlikult. 10. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja kanda (

§ 171lg 1).

Asjas menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Vahur-Peeter Liin Ande Tänav 2