Kriminaalasi nr 1-15-9413 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2020 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 27.01.2020) Kriminaalasja number 1-15-9413 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Prokurör Liane Peets Taotlus Sulev Lindepuule karistusjärgse kohaldamise otsustamiseks Süüdimõistetu SULEV LINDEPUU isikukood: 36509206014, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub käitumiskontrolli RESOLUTSIOON Jätta Sulev Lindepuule karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sulev Lindepuu on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.01.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-9413 KarS § 113 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 7 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra. Sulev Lindepuule mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 04.07.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.03.
- Tartu Vangla esitas 17.12.2019 kohtule Sulev Lindepuu isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Sulev Lindepuu suhtes käitumiskontrolli kohaldamist. 1
(3)Sulev Lindepuu selgitas kohtuistungil, et ta plaanib vabanemise järgselt minna elama Rootsi. Ta saaks seal tööd oma tuttavale kuuluvas ehitusfirmas. Kinnipeetav selgitas, et ennetähtaegse vabanemise korral oleks ta asunud elama Tartusse rehabilitatsioonikeskusesse, aga praegu ta seda ei soovi, vaid tahab elada omaette. Ta selgitas, et tal oleks küll võimalik jätkata töötamist uksetehases, kus ta on töötanud avavanglas viibides, aga plaanib siiski minna Rootsi, kus ta saaks rohkem palka. Prokurör leidis, et käitumiskontrolli kohaldamine ei ole vajalik. Isik on juba alates
- aastast viibinud avavanglas ja liikunud ilma järelevalveta väljaspool vangla territooriumi, millega seoses intsidente aset leidnud ei ole. KOHTU SEISUKOHT KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
- peatüki 1., 2.,
- või
- jaos,
- peatüki
- jaos või
- peatüki
- või
- jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Sulev Lindepuu kannab 7 aasta pikkust karistusseadustiku
- peatüki
- jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest ning ta vabaneb mõistetud karistuse, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati, täies ulatuses ära kandmise järel. Seega on täidetud formaalsed alused Sulev Lindepuu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Sulev Lindepuu kannab karistust tapmise eest, tema varasemad karistused ei ole kehtivad. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolud on rasked – ta kasutas kannatanu suhtes intensiivselt vägivalda, olles kuritegu toime pannes alkoholijoobes. Vangistuse jooksul on Sulev Lindepuu läbinud sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning osalenud majandustöödel. 03.10.2018 paigutati ta edasise karistuse kandmiseks Tartu Vangla avavanglasse. Järelevalveta väljaspool vangla territooriumi liigub ta alates 27.11.2018 seoses töötamisega OÜ-s xxxxxxxxxxxxxxx. Süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, järelevalveta liikumistega seoses vahejuhtumeid esinenud ei ole ning tema üldist käitumist saab pidada õiguskuulekaks. Kinnipeetaval ei ole tal vangistuses olnud kokkusaamisi sugulaste või teiste lähedastega. Vangla esitatud materjalide kohaselt soovib süüdimõistetu minna vabanedes elama rehabilitatsioonikeskusesse, kuid kohtuistungil avaldas ta, et plaanib minna elama Rootsi, kus saaks ka töökoha. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Sulev Lindepuu suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Kuigi tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud on rasked, on ta karistuse kandmise ajal läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi. Lisaks on ta rohkem kui aasta aja jooksul liikunud seoses töötamisega väljaspool vangla territooriumi ilma järelevalveta ning vahejuhtumeid esinenud ei ole. Eeltoodu näitab, et isik 2
(3)on võimeline korrektselt käituma ja kehtestatud reegleid järgima ning intensiivne järelevalve karistusjärgse käitumiskontrolli näol ei ole põhjendatud. Lisaks eeltoodule ei oleks käitumiskontrolli kohaldamine ka võimalik, kuna Sulev Lindepuul puudub Eestis elukoht. Süüdimõistetul oleks küll võimalik asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, kuid see ei ole piisav, et kohustada kinnipeetavat pärast vabanemist seal elama. Väidetavalt plaanib Sulev Lindepuu minna tööle ja elama Rootsi. Arvestades ka asjaolu, et tal puuduvad Eestis lähedased ja tugivõrgustik, võib keskkonnavahetus kohtu hinnangul mõjuda süüdimõistetule positiivselt ja suurendada tema väljavaateid õiguskuulekaks käitumiseks. Seega ei oleks kinnipeetava tulevikuplaane arvesse võttes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine samuti põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)