← Eesti

1-19-1249/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. jaanuar 2020 1-19-1249 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Tony Einer (isikukood 37509105710) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määrus Tony Einer, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. detsembri
  6. a määrus muutmata.
  7. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tony Einer tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  9. veebruari
  10. a otsusega KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  11. veebruar
  12. Karistuse lõpptähtaeg saabub
  13. oktoobril
  15. Vangla ja prokuratuur T. Eineri tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
  16. Viru Maakohtu
  17. detsembri
  18. a määrusega jäeti T. Einer tingimisi enne tähtaega vabastamata. Täitmata on tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused.
  19. Kohus pidas positiivseks, et T. Eineril on vabanemisjärgne elukoht, lähedaste toetus ning kogemus erinevate tööde tegemiseks. T. Eineril puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud erinevatel vestlustel. Vaatamata positiivsetele asjaoludele, märkis kohus, et T. Eineril puudub garanteeritud töökoht. Tal on küll töökogemus, ent omandamata on erialad. T. Einer on alkoholisõltlane ning ka tema tutvusringkonda kuuluvad alkoholilembelised inimesed, kes võivad tema käitumist mõjutada. T. Eineri konfliktilahendusoskus on kohati puudulik, nende lahendamiseks kasutab ta vägivalda. T. Eineril on võlad.
  20. Arvestades kuriteo asjaolusid eksisteerib märkimisväärne oht samalaadsete kuritegude toimepanemiseks. T. Eineril on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Vangistust kannab ta esmakordselt. Praegune karistus on mõistetud elukaaslase korduva väärkohtlemise eest.
  21. T. Eineri varasem katseaeg luhtus uue kuriteo toimepanemise tõttu. Puudub veendumus, et varem korduvalt vägivallakuritegusid toime pannud T. Einer uusi vägivallategusid toime ei pane.
  22. Positiivseks pidas kohus T. Eineri osalemist „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise“ programmis. Samas aga on T. Einer ka kriminaalhooldusel olles läbinud programmi „Viha juhtimine“, ent pani sellele vaatamata toime uue kuriteo sama kannatanu suhtes.
  23. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et T. Einerit positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivset. MÄÄRUSKAEBUS
  24. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega T. Einer tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutades ta kriminaalhooldaja poolt määratud või pikemale katseajale kohtu äranägemisel.
  25. Maakohus tegi T. Einerit vabastamata jättes diskretsioonivea. Määruses puuduvad põhjendused, miks jäeti tingimisi ennetähtaegselt vabastamata esmakordset vangistust kandev eeskujulikult käitunud isik.
  26. Maakohus pidanuks välja jätma tõendite kogumist vangla ohuprotsendid ning prokuröri seisukoha.
  27. Vangla on teadlikult maakohtule esitanud ebaõigeid andmeid luues T. Einerist kõrge retsidiivsusohuga isiku. Riigiasutusse sissemurdmist pole T. Einer toime pannud (25 aastat tagasi oli see paragrahv väeossa tagasiilmumata jätmine). Seega on sellised andmed valed.
  28. Määruskaebuse esitaja arvates ei toeta vangla tema vabastamist riskiprotsentidele tuginedes (kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule, üldise korduva kuriteo toimepanemise riskiprotsent 17 ja vägivaldse kuriteo oma 40). Maakohus ei tohiks aga riskihinnangut arvestada, sest selle kujunemine on täielikult põhjendamata. Kohus jättis tähelepanuta, et just ohuprotsent oli ainsaks põhjuseks, miks vangla vabastamist ei toeta. Kõik muud asjaolud on positiivsed ning pidanuks vabastamist toetama.
  29. Prokuröri seisukoht piirdub vaid kahe lausega. Maakohus ei saanud seda arvestada, kuivõrd tegemist on põhistamata arvamusega.
  30. Maakohus jättis arvestamata Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 p-de 20, 21 seisukohad. Samuti on Riigikohus lahendis nr 1-09-14104 asunud seisukohale, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida eelkõige selle kaudu, kuidas süüdimõistetu on end karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud ITK-s seatud eesmärgid. T. Einer on ITKs püstitatud eesmärgid täitnud (vt iseloomustus). Positiivne on „Eluviisitreeningu“ läbimine ja riskipõhised programmid. Esmakordselt läbis T. Einer Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise programmi. Süüdlane läbis programmi positiivselt, kahetses tehtut ning tegi omad järeldused. Ta teab, kuidas edasises elus alkoholi ja vägivallata hakkama saada. Programmi ei saa samastada „Vihajuhtimisega“. Ei saa väita, et programmist pole kasu 2

(7)olnud ning mittetulemuslik, kui kohus esmakordset vangistust kandvale inimesele isegi võimalust enda tõestamiseks ei anna. Lisaks nähtub iseloomustusest, et T. Einer on osalenud majandustöödel ja töötab hetkel toidujagajana. Ka distsiplinaarkaristuste puudumine räägib tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks.
  1. Maakohus andis ebaõige kaalu katseajal toime pandud kuriteole. Kuriteo raskusele antakse Riigikohtu lahendi nr 1-09-14104 järgi hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Järelikult ei ole vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse raames taaskord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustaval ning rangeimal võimalikul viisil. Selline põhjendamine irduks KarS § 76 lg-tes 1,2 väljendatud seadusandja tahtest.
  2. Määruskaebuse esitaja leiab, et Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka juhul, kui isikule on mõistetud karistus KarS § 65 lg 2 järgi. Seadusandja ei ole välistanud ennetähtaegse vabastamise võimalust ka nende isikute suhtes, kes on pannud kuriteo toime katseajal. Kriminaalkolleegium on osutatud lahendis leidnud sedagi, et kuigi uue kuriteo toimepanemine katseajal või kuritegude kordumine võib tekitada kahtlusi süüdlase õiguskuulekuses, tuleb siiski igakordselt hinnata, kas peale pikaajalise vangistuse ärakandmist võivad olla isiku käitumine ja hoiakud muutunud (st viidata tuleks konkreetsetele kuriteo asjaoludele, mis vaatamata pikaajalise vangistuse ärakandmisele jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad). Kohtu põhjendused taanduvad peamiselt viimase kuriteo kordumisele, uue kuriteo katseajal toimepanemisele ning ühiskonna õiglustunde riivele. Süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid on käsitletud läbi negatiivse prisma.
  3. Karistusest ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid. T. Einer on karistusest ära kandnud veidi üle poole. Maakohus jättis tähelepanuta, et tegemist on T. Eineri esimese vangistusega. Esmakordse vangistuse mõju on suurem süüdlase hoiakute ja arusaamade muutumisel. T. Eineri käitumine vangistuses näitab, et ta ei suhtu karistusse kergekäeliselt. Ta osaleb aktiivselt ja pikaajaliselt vangla tööhõives, on läbinud ITK ega oma distsiplinaarkaristusi. Seega on T. Einer vähemalt kontrollitud keskkonnas võimeline elama ja käituma õiguskuulekalt. See näitab, et ka kriminaalhoolduse all selline rütm jätkuks. T. Eineri puhul aitaks kriminaalhooldus märkimisväärselt maandada eelnevast elukäigust tulenevaid riske.
  4. Ilmselt polegi retsidiivsusriski võimalik 100%liselt välistada ega ka prognoosida ja seda ka korduvalt samalaadse kuriteo katseajal toime pannud isikute puhul. 11-kuuline eemalolek lähedastest (emast, õdedest) võib senist ellusuhtumist pöördeliselt muuta ja vähendada retsidiivsusriski. Vastupidine seisukoht hälbiks karistusõiguse ja kriminaaltäiteõiguse üldistest eesmärkidest. Lisaks ei ole süüdimõistetu ise oma käitumisega selliseks väiteks põhjust andnud.
  5. Maakohus on põhjendamatult ka positiivseid asjaolusid käsitlenud negatiivsetena. Kindla töö ja elukoha ning lähendaste olemasolu on kohus lugenud väheoluliseks, kuivõrd need olid ka kuritegude toimepanemise ajal. Negatiivsena on käsitletud ka võlakohustust. Määruskaebuse esitaja märgib, et vangla iseloomustuse kohaselt võisid T. Eineri käitumist mõjutada alkoholilembeline endine elukaaslane ja viimase alkoholilembelised tuttavad, kellega koos tarbiti ohtralt alkoholi. Süüdimõistetul tekkis endise elukaaslasega korduvalt vägivaldne konflikt, kus jõuga hoiti elukaaslast kinni talle suuremaid kehavigastusi 3
(7)tekitamata. T. Einer ei asu elama endise elukaaslase juurde. Ta on omad järeldused teinud ning kahetseb tehtut ega asu endisi suhteid taastama vaid läheb elama õe 4-toalisse korterisse Valgas. Seega soodustab elukohavahetus halbade kontaktide taastekkimist ning muudaks ka kontakteerumise kaugemal elavate negatiivset kõrvalmõju omada võivate isikutega keeruliseks.
  1. Töökoht iseenesest ei pruugi uute kuritegude ohtu välistada, ent see sisustab aega ja vähendab võimalusi toime panna kuritegusid või kontakteeruda ebasoodsat mõju avaldavate inimestega. Kriminaalhooldusega piiratakse süüdimõistetu tööle ja koju liikumise aega, mis välistab muud tegevused. T. Einerile on vabanemisel garanteeritud töökoht endises töökohas.
  2. Võlgnevused on tekkinud seoses vangistusega ning just ennetähtaegne vabastamine loob võimalused tööleasumiseks ja kõrgema sissetuleku saamiseks ning võlgnevuste kustutamiseks. Vangistuse ajal võlgnevused vaid suurenevad.
  3. Maakohus on põhistanud T. Eineri vabastamata jätmist ühiskonna õiglustundega, mis aga ei ole kohtupraktikat arvestades lubatav.
  4. T. Einer on vangistuses läbinud kõik ITKs määratud sotsiaalprogrammid ja treeningud ning peab neid küllaldaseks saavutamaks tema hoiakutes muutusi paremuse poole. Edasine vanglakaristus täiendavaid oskusi juurde ei anna ning karistuse mõju võib olla negatiivne: sotsiaalse toeta kinnipeetav võib olla mõjutatav vanglakeskkonnas, seal tekkivatest suhetest ja sidemetest. Need võivad kaasa tulla hilisemal vabanemisel ja hakata mõjutama vabanenud isiku elu. Teadmised aga hääbuvad aja jooksul. Esmakordne 11-kuuline vangistus on pannud T. Einerit mõtlema tulevaste eluvalikute peale.
  5. T. Einer ei nõustu vanglaga, et tema uute kuritegude risk veel käesolevalgi ajal on endiselt suur ja retsidiivusriski suurendavad asjaolud ülekaalus. T. Einer ei ole varem vanglas viibinud ning just praegusel ajal ei tohiks vangistuse positiivset mõju alahinnata. T. Eineri retsidiivsusriski on hinnatud karistusele eelneva aja seisuga, mistõttu ei saa väita, et käesoleval ajal oleksid retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus. Süüdimõistetu käitumine on olnud hea, ta on astunud samme võimalike kuriteoriskide vähendamiseks ning astunud samme oskuste täiendamiseks. T. Einer töötab ja tasub võlgnevusi ning on positiivne edasiste sammude astumiseks vabaduses. See näitab süüdlase poolt endale senise elukorralduse muutmise vajaduse teadvustamist. Vabanedes hakkab T. Einer saama kindlat sissetulekut, mis võimaldab lahendada võlad. Samuti on tal elukoht eemal ema ja õe juures, mis tagab sotsiaalse järelevalve ja toe, õigete majandusharjumuste kujundamise ja juurutamise. T. Eineri üle saab teostada järelevalvet kriminaalhooldusega. Vabastamise korral ei katke sidemed lähedastega, kes praegu ootavad T. Einerit väga koju.
  6. Seadusandja mõtteks on soodustada ennetähtaegset vabastamist ning kohaldada vangistuse lõpunikandmise asemel alternatiivseid mõjutusvahendeid. T. Eineri puhul ei kaalu negatiivsed asjaolud üles positiivseid ning ennetähtaegne vabastamine kannaks taasühiskonnastamise eesmärki ning vähendaks vangistuse soovimatuid mõjusid. 4
(7)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
  2. aprilli
  3. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  4. T. Eineri arvates esineb maakohtu lahendis diskretsiooniviga, kuivõrd määruskaebuse esitaja arvates puuduvad lahendis põhjendused, miks jäeti tingimisi ennetähtaegselt vabastamata esmakordselt vangistust kandev eeskujulikult käitunud isik.
  5. Ringkonnakohtu arvates on maakohus piisavalt põhistanud oma järeldust ning kokkuvõtvalt välja toonud, et ennetähtaegse vabastamise põhjuseks on negatiivsed asjaolud.
  6. Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks on isiku õiguskuulekas käitumine. Sellise eelduse hindamist on kõrgema astme kohus pidanud võimalikuks läbi selle, kuidas isik end on vangistuses üleval pidanud. Maakohus ongi seda hinnanud pidades positiivseteks nii töötamist, kui ka programmides ja vestlustel osalemist. T. Einer kinnitabki määruskaebuses, et läbis Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise programmi positiivselt, kahetses tehtut ning tegi omad järeldused. Ta teab, kuidas edasises elus alkoholi ja vägivallata hakkama saada. Ringkonnakohus ei välista seda, ent märgib siiski, et veel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviimise järel (
  7. juuni 2019) on iseloomustuses märgitud, et alkoholiprobleemist „loobumise motivatsioon on pigem ebaselge. T. Einer sooviks küll tarbimist vähendada, kuid ei tee kindlat plaani ning ei ole tulemuste osas väga kindel“ (KoTo, tl 2 pöördel). Ehkki T. Einer sellega ei nõustu, on ringkonnakohtu arvates maakohus õigustatult pöördunud sellegi fakti poole, et T. Einer on kriminaalhooldusel läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, ent siiski pannud toime uue kuriteo. T. Einer on seega varem oma käitumisega näidanud, et omandatud oskuste reaalne ellurakendamine konfliktisituatsioonis ei ole pruugi tal õnnestuda. T. Einer on korduvalt konfliktsituatsioonides kasutanud vägivalda. Distsiplinaarkaristuste puudumine ja töötamine on süüdlast positiivselt iseloomustavad asjaolud, ent kuna konkreetse süüdlase peamiseks probleemiks on alkoholisõltuvus ning teadaolevalt vanglas alkohol kättesaadav ei ole, ei saa üksnes vangistusaegse käitumise järgi otsustada isiku tulevikukäitumise üle. Seda enam, et korduvalt antud võimalusi kanda karistus vabaduses T. Einer ei kasutanud ega sõltuvuskäitumist seljatada ei suutnud.
  8. Edasi on määruskaebuse esitajal etteheiteid maakohtule kuriteo asjaolude arvestamise osas. Ta leiab viitega Riigikohtu lahenditele, et tema teole antav hinnang väljendub juba süüdimõistvas otsuses ning seadusandja ei ole välistanud ennetähtaegse vabastamise võimalust ka nende isikute suhtes, kes on pannud kuriteo toime katseajal. T. Einer heidab maakohtule ette kuriteo asjaolude (korduvus, kuriteo toimepanemine katseajal, ühiskonna õiglustunde riive) arvestamist ja seadusandja tahtest hälbimist.
  9. Kohtukolleegium T. Eineri taolise seisukohaga ei nõustu. Määruskaebusest jääb silma seisukoht, justkui võisid T. Eineri käitumist mõjutada alkoholilembeline endine elukaaslane ja viimase alkoholilembelised tuttavad, kellega koos tarbiti ohtralt alkoholi. Samuti on 5
(7)süüdlane osutanud asjaolule, justkui oleks füüsiline kontakt kannatanuga piirdunud „vägivaldse konfliktiga, kus jõuga hoiti elukaaslast kinni talle suuremaid kehavigastusi tekitamata“. Ringkonnakohtu arvates seab T. Eineri selgitus kahtluse alla, kas süüdlane on ka tegelikkuses oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saanud. Nagu maakohus ka välja tõi, on T. Eineril praegusel ajal kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimane karistus on kujunenud eelnimetatud karistuste liitmisel. Tartu Maakohtu
  1. detsembri
  2. a otsusega 1-18-9754/2 karistati T. Einerit lähisuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest. Nimelt haaras T. Einer
  3. novembril
  4. a oma elukaaslasel kätega kõrist ning kägistas teda, seejärel tiris juustest, lüües selle käigus kannatanu pead korduvalt vastu ahjutruupi. Peale seda lõi ta kannatanu A. M-i veel korduvalt rusikaga näo piirkonda. Otsus jõustus
  5. veebruaril
  6. Juba 2018.a septembrikuu viimasel nädalal lõi T. Einer järgmist kannatanut E.S-i ühel korral klaaspudeliga pähe. Tartu Maakohtu
  7. detsembri
  8. a otsusega karistati T. Einerit taas tingimisi vangistusega. Juba
  9. veebruaril 2019 aga rakendas T. Einer taas vägivalda oma elukaaslase suhtes: haaras teda kõrist ning kägistas. Kui kannatanu oli kägistamishaardest vabanenud, haaras T. Einer teda jõuga vasakust käsivarrest ning pigistas seda. Kuriteoga põhjustas T. Einer kannatanule füüsilist valu (kägistamine ja käsivarrest haaramine) ja tervisekahjustuse (sinikad vasakul käsivarrel).
  10. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et T. Einerist lähtub oht panna toime uusi vägivallakuritegusid. Ringkonnakohus ei usu, et ka pärast 11-kuulise karistuse ärakandmist on T. Eineri käitumine ja hoiakud muutunud. Osaliselt näitab seda isiku korduv käitumismuster – vägivallatseda oma lähedaste suhtes. Teisalt ei ole vägivalda ära hoidnud vägivalda ennetavas sotsiaalprogrammis osalemine. Kolmandaks kipub T. Einer oma süüd ja tekitatud kahju pisendama ning veeretama vastutuse toimepandu eest kannatanule, ehkki nagu nähtub tema suhtes tehtud otsustest, on kannatanuid mitu (järelikult ei saa vägivalda põhjendada vaid ühe kannatanu alkoholilembusega) ning rakendatud vägivald ei olnud kerge. Neljandaks nähtub isiku lähiminevikust, et tema kuritegelik aktiivsus on suur, kusjuures vägivaldsust ei vähendanud tingimuslikud karistused ega karistushirm võimaliku vangistuse ees. Samuti ei vähendanud vägivaldust teadmine, et karistuse kandmisega seoses tuleks pikemat aega eemal viibida lähedastest, kelles T. Einer praegusel ajal näeb oma suurimaid eelnevast elukäigust tulenevaid riske maandavad toetajad.
  11. Ehkki T. Einer lubas määruskaebuses hakata vabanedes alkoholiprobleemiga tegelema, nähtub iseloomustusest, et alkoholiprobleem on aastatepikkune, häiris nii süüdlase töö- kui eraelu aga ka kriminaalhooldust (T. Einer ei ilmunud alkoholijoobe tõttu kriminaalhooldusele). Iseloomustustest nähtuvalt on T. Einer proovinud selle probleemiga ka tegeleda, ent ei ole alkoholi liigtarvitamisest loobunud (KoTo, tl 3). Ringkonnakohus ei usu, et muutusi T. Eineri alkoholitarbimises tooks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine. T. Einer kirjutab, et kolib kannatanu juurest ära, et muuta keskkonda ja saada eemale teda negatiivselt mõjutavast seltskonnast. Iseloomustusest nähtuvalt jääb T. Einer elama Valkka, kus ta elas ka enne kinnipidamisasutusse sattumist. Seega ei vabaneks ta küll kuriteoohvri elukohta, ent alkoholilembeline tutvuskond, kes vangla iseloomustuse kohaselt võib mõjutada T. Eineri alkoholi tarvitamist, ei kao Valga linna suurust arvestades ka elukoha vahetamisel.
  12. Ringkonnakohus ei nõustu T. Eineriga justkui oleks tema mittevabastamise põhjuseks ühiskonna õiglustunne või vanglas välja arvutatud riskiprotsendid. Kohtumääruse põhjendavas osas ei ole kohus kordagi maininud vabastamata jätmise põhjusena ei riskiprotsente ega ühiskonna õiglustunnet. Kohus on küll märkinud, et isiku ennetähtaegne vabastamine on erand, ent lause teisest poolest nähtub, et selle all mõtleb kohus kõikide 6
(7)asjaolude arvestamist. Samuti ei ole kohus arvestanud T. Eineri 25 aasta tagust karistust. Kohtulahendis on selgesõnaliselt väljendatud, et kohus arvestab süüdlase 3 kehtivat karistust.
  1. Kohtukolleegiumi arvates ei ole välistatud ka esmakordselt vangistust kandva isiku enne tähtaega vabastamata jätmine, kui temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on suur. Praegusel juhul on vangla hinnanud riski ja ohtu näinud T. Eineri suhete ja elustiili, alkoholi, mõtlemise ja käitumise ning hoiakute osas. Ringkonnakohus peab isiku vangistusaegsest käitumisest kaalukamateks süüdlase varasemat elukäiku ning tema isikust lähtuvat ohuprognoosi ning näeb raskusi põhjenduste leidmisel, miks peaks sel korral usaldama T. Eineri lubadusi hakata elama seaduskuulekalt. Kuigi T. Eineril on lähedased, kes tema vabastamist moraalselt toetavad ning elukoha tagavad, jääb sellest liiga väheseks, et T. Einer tingimisi enne tähtaega vabastada.
  2. Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja T. Eineri vabastamise praegusel ajal, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1). /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.