2-18-6493 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 28. juuni 2019 Tsiviilasja number 2-18-6493 Tsiviilasi XXX vs XXX ühisvara jagam

§ 34

¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on 3886602 teise jao omanikukande, mille kohaselt on XXX ja XXX viidatud kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse XXX. Käesolev kohtuotsus asendab XXXe tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.

1. Jätta laenukohustus XXX ees summas 13 000 eurot vastavalt 09.05.2013 sõlmitud laenulepingule 1/2013 rahalise kohustusena XXXe omandisse.
2. Jätta XXXe omandisse kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 6936502) väärtusega 1000 eurot. Kohustada XXXt andma nõusolek ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks selliselt, et aadressil XXX (kinnistusregistriosa nr 6936502) asuv korteriomand jääb XXXe ainuomandisse. Samuti kohustada XXXt andma nõusolek (

§ 34

¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on 6936502 teise jao omanikukande, mille kohaselt on XXX viidatud kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse XXX. Käesolev kohtuotsus asendab XXXe tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. 6. Jätta XXXe omandisse kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 7119202) väärtusega 15 000 eurot. Kohustada XXXt andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et aadressil XXX (kinnistusregistriosa nr 7119202) asuv korteriomand jääb XXXe ainuomandisse. Samuti kohustada XXXt andma nõusolek (

§ 34

¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on 7119202 teise jao omanikukande, mille kohaselt on XXX viidatud kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse XXX. Käesolev kohtuotsus asendab XXXe tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. 7. Jätta XXXe omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 8343401) väärtusega 58 000 eurot. Kohustada XXXt andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et aadressil XXX (kinnistusregistriosa nr 8343401) asuv korteriomand jääb XXXe ainuomandisse. Samuti kohustada XXXt andma nõusolek (

§ 34

¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on 8343401 teise jao omanikukande, mille kohaselt on XXX viidatud kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX. Käesolev kohtuotsus asendab XXXe tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.

1. Jätta XXXe omandisse Swedbank AS-st 11.02.2008 laenulepingu number 08-020418 EL alusel korteriomandi XXX tagatisel võetud laenu laenujääk summas 32 124 eurot.
2. Jätta rahuldamata XXXe nõue jagada XXXe omandisse 100% osalus äriühingus Sinu Ruum OÜ (registrikood 12111118).
3. Jätta XXXe omandisse ProGlory OÜ (registrikood 14248991) osa nimiväärtusega 2500 eurot ja hariliku väärtusega 0 eurot. Kohustada XXXt andma nõusolek ühisomandis oleva osa jagamiseks selliselt, et ProGlory OÜ (registrikood 14248991) osa jääb XXXe ainuomandisse. 2 2-18-6493 Käesolev kohtuotsus asendab XXXe tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks.
4. Jätta sõiduauto Toyota Auris (registreerimismärk XXX) väärtusega 10 000 eurot XXXe omandisse.
5. Jätta XXXe omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 6609402) väärtusega 5000 eurot. Kohustada XXXt andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et aadressil XXX (kinnistusregistriosa nr 6609402) asuv korteriomand jääb XXXe ainuomandisse. Samuti kohustada XXXt andma nõusolek (

§ 34

¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on 6609402 teise jao omanikukande, mille kohaselt on XXX viidatud kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX. Käesolev kohtuotsus asendab XXXe tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. 13. Jätta XXXe omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 6609502) väärtusega 8000 eurot. Kohustada XXXt andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et aadressil XXX (kinnistusregistriosa nr 6609502) asuv korteriomand jääb XXXe ainuomandisse. Samuti kohustada XXXt andma nõusolek (

§ 34

¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on 6609502 teise jao omanikukande, mille kohaselt on XXX viidatud kinnistu omanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX. Käesolev kohtuotsus asendab XXXe tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. 14. Jätta XXXe omandisse Osaühingu Ahti All (registrikood 11009524) osa nimiväärtusega 862 eurot ja hariliku väärtusega 7000 eurot. Kohustada XXXt andma nõusolek ühisomandis oleva osa jagamiseks selliselt, et Osaühingu Ahti All (registrikood 11009524) osa jääb XXXe ainuomandisse. Käesolev kohtuotsus asendab XXXe tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks. 15. Jätta rahuldamata XXXe nõue jagada XXXe omandisse kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 5408802). 16. Jätta rahuldamata XXXe nõue jagada XXXe omandisse laenukohustus Swedbank AS ees summas 27 024 eurot vastavalt Swedbank AS-ga 12.07.2004 sõlmitud laenulepingule nr 335251-EL. 17. Jätta rahuldamata XXXe nõue jagada XXXe omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 3886602). 18. Jätta rahuldamata XXXe nõue jagada XXXe omandisse korteriomand asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 8343401). 19. Jätta rahuldamata XXXe nõue jagada XXXe omandisse laenukohustus Swedbank AS ees summas 32 124 eurot vastavalt Swedbank AS-ga 11.02.2008 sõlmitud laenulepingule nr 08020418-EL. 20. Võtta vastu XXXe loobumine nõudest jagada ühisvarana kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 7057102) ja lõpetada kinnistu (registriosa nr 7057102) jagamise osas 3 2-18-6493 menetlus. 21. Jätta rahuldamata XXXe nõue jagada XXXe omandisse sõiduauto Toyota Auris, registreerimismärk XXX. 22. Jätta XXXe omandisse Sinu Ruum OÜ (registrikood 12111118 osad nimiväärtusega 1250 eurot ja 1250 eurot, mille harilik väärtus on kokku 139 000 eurot. Kohustada XXXt andma nõusolek ühisomandis olevate osade jagamiseks selliselt, et Sinu Ruum OÜ (registrikood 12111118) osad jäävad XXXe ainuomandisse. Käesolev kohtuotsus asendab XXXe tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks. 23. Jätta rahuldamata XXXe nõue jagada XXXe omandisse kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 7119202). 24. Jätta XXXe omandisse nõudeõigus Sinu Ruum OÜ (registrikood 12111118) vastu summas 6000 eurot. 25. Jätta XXXe omandisse XXXe arvelduskontol Swedbank AS-s seisuga 20.06.2017 olnud rahalised vahendid summas 4145,12 eurot. 26. Jätta rahuldamata XXXe nõue jagada ProGlory OÜ (registrikood 14248991) osa väärtusega 2500 eurot, XXXe ainuomandisse. 27. Jätta XXXe omandisse nõudeõigus Sinu Ruum OÜ (registrikood 12111118) vastu summas 6500 eurot. 28. Jätta XXXe omandisse XXXe arvelduskontodel Swedbank AS-s ja Luminor Bank AS-s seisuga 20.06.2017 olnud rahalised vahendid kokku summas 9230,17 eurot. 29. Jätta XXXe omandisse nõudeõigus XXX vastu summas 2000 eurot. 30. Jätta XXXe omandisse nõudeõigus ProGlory OÜ (registrikood 14248991) vastu summas 1000 eurot. 31. Jagada kasutuseelised järgmiselt: 31.1 korteriomandi XXX kasutamise eest kasutuseelis perioodi eest 01.07.2017-31.05.2018 summas 3630 eurot (330 eurot kuus) ja mõista XXXelt XXXe kasuks välja ½ kasutuseelisest, s.o 1815 eurot kuni 31.05.2018 ning sealt edasi 165 eurot (s.o ½ 330-st eurost) kuus kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni. 31.2 Jagada korteriomandi XXX kasutamise eest kasutuseelis perioodi eest 01.07.201731.05.2018 summas 4180 eurot (380 eurot kuus) ja mõista XXXelt XXXe kasuks välja ½ kasutuseelisest, s.o 2090 eurot kuni 31.05.2018 ning sealt edasi 190 eurot (s.o ½ 380-st eurost) kuus kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni. 31.3 Jagada kinnistu XXX kasutamise eest kasutuseelis perioodi eest 01.07.2017-31.05.2018 summas 2750 eurot (250 eurot kuus) ja mõista XXXelt XXXe kasuks välja ½ kasutuseelisest, so 1375 eurot kuni 31.05.2018 ja ajavahemikul 01.06.2018-31.10.2018 125 eurot kuus ja alates 01.11.2018 kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni 170 eurot kuus. 4 2-18-6493 31.4 Tasaarvestada XXXe nõue XXXe nõudega ja pärast tasaarvestust mõista XXXelt XXXe kasuks välja kasutuseelis ajavahemiku 01.07.2017-31.05.2018 eest summas 2530 eurot ja ajavahemikul 01.06.2018-31.10.2018 230 eurot kuus ja alates 01.11.2018 kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni 185 eurot kuus. 31.5 Jätta XXXe ja XXXe kasutuseeliste väljamõistmise nõuded ülejäänud osas rahuldamata. 32. Jätta rahuldamata XXXe nõue välja mõista PKS § 34 lg 2 alusel hüvitis 18 853,94 eurot, samuti alternatiivne nõue XXX kinnistu (registriosa nr 5408802) jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. 33. Lõpetada XXXe ja XXXe ühisomand kinnistule asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 5408802) nimetatud kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel ja lugeda alghinnaks 260 000 eurot. Kinnistu (registriosa nr 5408802) müügist saadavast rahast tuleb: -täita kõik kinnisasja müügi ja avaliku enampakkumise korraldamisega seotud täitekulud, sh kohtutäituri tasu; -täita hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-ist 12.07.2004 laenulepingu nr 335251-EL alusel kinnistu XXX ostmisel võetud laenujäägi tagastamise kohustus summas 27 024 eurot Swedbank AS ees; -jagada XXX kinnistu (registriosa nr 5408802) müügist pärast kohustuste täitmist üle jääv raha XXXe ja XXXe vahel võrdsetes osades. 34. Jätta rahuldamata XXXe nõue jagada XXXe omandisse laenukohustus Swedbank AS ees summas 27 024 eurot vastavalt Swedbank AS-ga 12.07.2004 sõlmitud laenulepingule nr 335251-EL. Menetluskulud Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Asjaolud XXX esitas 25.04.2018 Harju Maakohtule hagi XXXe vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 26.04.2018. XXX esitas 31.05.2018 vastuhagi. Kohus võttis vastuhagi menetlusse 11.09.2018. Kohtuistung toimus 29.01.2019. Kohus lahutas poolte abielu 29.01.2019 osaotsusega. Kohus jätkas menetlust poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. XXX esitas 20.12.2018 hagi täienduse, mille kohus võttis menetlusse 05.02.2019. XXXe hagi ja seisukohad Hagiavaldus XXX palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: XXXe omandisse jätta: 5 2-18-6493 -korteriomand, asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 3886602) väärtusega 38 000 eurot; -kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6936502) väärtusega 1000 eurot; -kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 7119202) väärtusega 15 000 eurot; -korteriomand asukohaga XXX, (kinnistusregistriosa nr 8343401) väärtusega 58 000 eurot; -100% osalus Osaühingus Sinu Ruum, registrikood 12111118, väärtusega 139 000 eurot; -100% osalus äriühingus ProGlory, registrikood 14248991, väärtus puudub, äriühing ei ole tegevust alustanud; äriühing on asutatud kaks kuud enne varalahususe lepingu sõlmimist ilma osakapitali sissemakseta; -sõiduauto Toyota Auris, registrinumber XXX, väärtusega 10 000 eurot; -laenukohustus AS Swedbank ees summas 32 124 eurot vastavalt 11.02.2008 sõlmitud laenulepingule nr 08-020418-EL; -laenukohustus XXX ees summas 13 000 eurot vastavalt 09.05.2013 sõlmitud laenulepingule 1/2013. XXXe omandisse jätta: -kinnistu asukohaga Harjumaa, XXX(kinnistusregistriosa nr 5408802) väärtusega 260 000 eurot; -korteriomand asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 6609402) väärtusega 5000 eurot; -korteriomand, asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 6609502) väärtusega 8000 eurot; -33,33% osalus äriühingus Ahti All, registrikood 11009524 väärtusega 7000 eurot; äriühingu väärtuse juures on arvestatud äriühingule kuuluva kinnisvara väärtust ja 31.12.2016 majandusaasta aruande andmeid; -laenukohustus AS Swedbank ees summas 27 024 eurot vastavalt laenulepingule, mille täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek XXX kinnistule. XXX palub mõista XXXelt tema poolt enamsaadud vara arvelt XXXele rahaline hüvitis summas 42 000 eurot, samuti kohustada XXXt andma nõusoleku kinnistu (registriosa nr 3886602) omanikukande muutmiseks ja asendada XXXe vastav nõusoleku tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega. XXX ja XXX abiellusid 09.09.1995. Poolte abielulised suhted on lõppenud 2017 jaanuarist. 30.08.2017 kolis XXX kostja juurest ühisest elukohast asukohaga XXX, koos kahe ühise lapsega elama eraldi. Peale abielusuhete lõppemist sõlmiti 20.06.2017 notariaalne kokkulepe poolte edasise varalahususe osas. Seega kuuluvad poolte abielu jooksul soetatud varad abikaasade ühisvara hulka ja varalistele suhetele kohalduvad varaühisuse põhimõtted. Hagiavalduse esitamise seisuga kuuluvad poolte ühisvarasse kinnisasjad ja sõiduauto ning äriühingute osad koguväärtuses 541 000 eurot. Hageja on igale kinnisvara nimetusele lisanud väärtuse vastavalt asja hetkelisele turuväärtusele. Hageja on turuväärtuse väljatoomisel lähtunud teadaolevatest kinnisvara hindadest, arvestades muuhulgas sarnaste objektide müügihindasid kinnisvara müügiportaalides ja lähtudes kinnistute omaaegsest soetusmaksumusest. Kostja on omavahelises kirjavahetuses ja suhtluses varade jagamise teemal valdavalt eeltoodud hindadega nõustunud. Sellest järeldab hageja, et poolte vahel vaidlus vara hindade osas puudub. Kinnistule XXX on pooled tellinud eksperthinnangu 2017 märtsis, kinnistu väärtuseks hinnati 239 000 eurot. Sellest ajast alates on kinnisvara hinnad tõusnud ligikaudu 10%, mistõttu on mõnevõrra hagis XXX kinnistu hinda kajastatud suuremana kui eksperthinnangus. Hageja on lähtunud Sinu Ruum OÜ väärtuse esialgsel hindamisel äriühingule kuuluva varade väärtusest, seejuures mitte bilansilisest väärtusest (OÜ Sinu Ruum 2017.majandusaasta aruanne), vaid reaalselt usutavast turuväärtusest. Äriühingule kuuluvad 6 korteriomandit, mis on soetusmaksumuses kajastatud äriühingu bilansis hinnaga 77 766 eurot. Hageja on võtnud arvesse kinnisvara hinnatõusu ja hindab korterite turuväärtuseks 146 000 eurot, seejärel lahutanud sellest äriühingu kohustuse 7000 eurot, saades äriühingu osade väärtuseks 139 000 6 2-18-6493 eurot. Hageja ei ole alates 29.05.2012 olnud äriühingu juhatuse liige, seega puuduvad hagejal äriühingu tegevuse osas viimased andmed, mis võivad äriühingu väärtust mõjutada. Abikaasade ühisvarasse kuuluvad alljärgnevad kohustused kogusummas 72 148 eurot: -korteriomandi XXX soetamisel XXXlt võetud laen, laenujääk seisuga 10.04.2018 summas 13 000 eurot, 09.05.2013 leping nr 1/2013; -korteriomandi XXX tagatisel AS-st Swedbank võetud laen, laenujääk seisuga 10.04.2018 summas 32 124 eurot, 11.02.2008 leping nr 08-020418 EL; -kinnistu XXX, XXX , tagatisel AS-st Swedbank võetud laen, laenujääk summas 27 024 eurot. XXXele jääva vara väärtus moodustab kokku summa 246 000 eurot. XXXele jäävad kohustused 13 000 eurot ja 32 124 moodustavad summa 45 124 eurot. Kokku hageja omandisse jääva vara väärtus on seega 200 876 eurot. XXXele jääva vara summa moodustab kokku 273 000 eurot. XXXele jääva kohustuse suurus on 27 024 eurot. Kokku kostja omandisse jääva vara väärtus on seega 242 976 eurot. XXX taotleb mõista XXXelt tema poolt enamsaadud vara arvelt hagejale hüvitis summas 42 000 eurot. 25.09.2018 vastus vastuhagile XXX on teinud ettepaneku jätta kinnistu asukohaga XXX XXXe omandisse, kuna kinnistul lasub laen, mille on pank andnud XXXele ja mida ta on korrektselt 10 aastat ainuisikuliselt teenindanud. XXX soovib jätta enda omandisse laenuvabalt korteri XXX, jättes laenukohustuse XXXe kanda. XXX leiab, et iga kinnistu juures olev laen tuleb kanda sellel isikul, kelle omandisse jääb kinnistu, siiani on XXX seda laenu ainuisikuliselt tagasi maksnud. XXX peab omama eelnevalt kokkulepet XXXga laenukohustuse ülevõtmiseks koos kinnistu enda omandisse jätmisega kui ta seda kinnistut soovib. XXX soovib jätta XXX kinnistu XXXe omandisse, kuid seni on ta soovinud igas e-kirjas, poolte kohtumistel ja enda poolt tehtud arvestustes säilitada nimetatud kinnistut oma elukohana. Ta on ka faktiliselt kasutanud kinnistut siiani oma elukohana. XXXel on uus püsiv elukoht, mida ta muuta ei soovi. XXX on varem olnud nõus ka sellega, et müüa ühiselt XXX kinnistu ja jagada saadud raha pooleks. Praegu, kui pooled jagavad ühisvara kohtus, siis arvestades kogu ülejäänud varade arvestust ja kinnistu senist kasutust, on mõistlikum jätta XXX kinnistu XXXele. Kuna omavaheline suhtlus praktiliselt puudub, siis ei ole võimalik enam koostöö ega ühine maja müük ja jagamine. Sõiduautot Toyota Auris kasutab XXX, ka poolte ühise poja, kes elab XXXe juures, igapäevaseks kooli (Tallinna) transportimiseks. Samuti kõikideks muudeks lastega seotud igapäeva toiminguteks. XXXel puudub mõistlik põhjendus miks peab auto jääma talle. XXXe igapäevases kasutuses on OÜ Ahti All väikebuss Toyota Hiace. XXXmaatulundusmaad (8,43 ha + 19,47

1. ha)ei ole erastatud, vaid XXXele tagastatud vara nõudeõiguse loovutamise alusel. Kinnistamisotsusest nähtub, et tegu oli tagastatud varaga, mis on kehtiva Perekonnaseaduse § 27 lg 2 p 3 alusel lahusvara ja ei oma tähendust millal see on kinnistusraamatusse kantud. OÜ Sinu Ruum laenukohustus osaniku ees ei ole ühisvara, ühisvarasse saab kuuluda äriühingu osa, millel on teatud väärtus, mis sõltub varade ja kohustuste väärtusest. Äriühingu kohustuste täitmine või teistpidi mittetäitmine võib mõjutada äriühingu osa väärtust. XXX soovib jätta OÜ Sinu Ruum osa endale. Mõlemad abikaasad panustasid ühiselt äriühingu tegevustesse. XXX tegeles äriühingu dokumentatsiooniga ja üüritehingute leidmisega, koos tegeleti korterite remondi organiseerimisega. Äriühingu 6 kinnistust 5 on soetatud sellel ajal kui XXX oli juhatuse liige. OÜ Sinu Ruum majandusaasta aruannetest nähtub, et äriühingul ei ole olnud palgalisi töötajaid. Abikaasad on esitanud korduvalt ühise tuludeklaratsiooni, kus nähtub, et XXXel ei ole olnud töötasusid pikemat aega. XXX on olnud poolte ühise äriühingu pangakonto kasutajaks ainuisikuliselt pikema perioodi vältel ja XXXel ei ole teavet mismoodi 7 2-18-6493 on kasutatud üürituluna äriühingule laekuvaid summasid ja mismoodi on neid äriühingu osa määratlemisel nüüdseks vaja arvesse võtta. OÜ Sinu Ruum on saanud tasuta kasutusse XXXe lahusvaraks oleva XXX taluhoone ja üüritulud on lepingute alusel laekunud OÜ Sinu Ruum pangakontole (tasuta kasutamise lepingud). Seega ei ole OÜ Sinu Ruum XXXe ainuisikuline elutöö, vaid poolte ühise tegevuse tulem. XXX toob esile, et XXX on saanud kasutuseeliseid XXX ja XXX, saades üüritulu nimetatud korterite kasutamise eest. Poolte varasemasse elukohta XXX jäi elama XXX, kes saab seeläbi samuti kasutuseelised. XXX oli sunnitud kodust lahkuma ning tegema kulutusi omale ja kahele lapsele uue elukoha soetamiseks. XXX kasutab ainuisikuliselt ka OÜ Sinu Ruum äriühingu pangakontot, mille kohta XXXel nüüdseks teave puudub (alates august 2017). XXX palub kalduda kõrvale poolte võrdsusest ühisvara jagamisel, kuna ta on müünud oma lahusvarasse kuulunud korteri XXX. Ka XXX panustas oma lahusvara arvelt poolte ühisvarasse, müües oma lahusvarasse kuulunud XXXkinnistu raieõigused summas 21 500 aastal 2011. XXX oli sel ajal lapsega kodus ning seda raha kasutati perekonna ühistes huvides, andes ühtlasi ka laenu samal aastal XXXe poolt asutatud Sinu Ruum OÜ-le summas 14 500 eurot. Perekonna huvides on panustatud erineval moel, mida on tagantjärele keeruline ükshaaval esile tuua, kuid eeltoodud näite alusel võib väita, et mõlemad abikaasad on oma lahuvara arvelt panustanud ja poolte võrdsusest kõrvalekaldumine ei ole põhjendatud. 01.02.2019 menetlusdokument XXX esitab oma suletud konto väljavõtte ja XXX korteri üürilepingu. XXX on abielu ajal ja ka peale selle lõppemist kasutanud korteri üüritulu perekonna huvides, sealhulgas abielu ajal perele söögi ostmine, olmekulud, kolme lapsega seotud igapäevased kulud ja muud tavapärased perekonnaga seotud kulud. Peale abielu lõppemist jäid kaks last XXXe juurde, üks õpib hetkel välismaal, mõlema lapse igapäevased kulud kannab XXX üksi, välja arvatud üksikud isa poolt tehtud soetused. XXX teeb praeguseni jooksvaid kulutusi ka kolmanda lapse huvides, kes jäi elama isaga (lapse Jürist Tallinnasse kooli transportimise kulud, osaliselt söögi kulud, kulud riietele ja muud vajalikud kulud, mida laps on küsinud ema käest. 26.02.2019 menetlusdokument XXX esitab seisukoha 20.12.2018 vastuhagi täpsustuse rahaliste nõuete osas. Laenunõuet XXX vastu käesoleval ajal ei ole enam olemas. Oma 13.02.2019 menetlusdokumendis täpsustab XXX oma nõuet ka ise ja soovib jagada summat 2000 eurot. Seega on XXX ise oma nõuet uuesti muutnud. XXX ei nõustu, et nõue OÜ ProGlory vastu summas 1000 eurot kuulub ühisvarasse, kuna on antud 20.06.2017 ehk peale seda kui samal päeval oli poolte vahel sõlmitud notariaalne abieluvaraleping. Seetõttu on viidatud laen antud tema lahusvara arvelt. XXX ei ole nõus tema kontol olnud rahaliste vahendite jagamisega hagi täpsustuses nõutud viisil. Kohus saab jagada poolte ühisvara lähtudes vara väärtusest vara jagamise seisuga. XXXe kontol ei ole hiljem ega ka praegu olnud enam sellist rahalist jääki nagu väidab XXX. Seega ei ole võimalik raha XXXe kontol lugeda ühisvara hulka. Abieluvaralepingu sõlmimise seisuga oli XXXe kontojääk summas 2230,17 eurot. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et XXX kandis peale abieluvaralepingu sõlmimist endale OÜ Sinu Ruum pangakontolt 7000 eurot iseenda laenu tagastusena. Laen OÜ-le Sinu Ruum oli antud XXXe lahusvara arvelt. XXXe seisukoht vastuhagi täpsustuse alternatiivse nõude osas, mille kohaselt XXX taotleb, et kohus lõpetaks kaasomandi XXX kinnistu osas selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtu poolt määratud kohtutäituri vahendusel, müügist saadud rahast täidetakse laenukohustus ja raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Eeltoodud alternatiivne lahendus on äärmiselt ebamõistlik ja 8 2-18-6493 sedavõrd ebaselge kogu vara jagamise seisukohast, et seda ei ole kohtul võimalik kaaluda ega rahuldada. XXXe hagi rahuldamise korral on võimalus XXXel ise otsustada kas või kuidas maja müüa, kui see on tema ainuomanduses ning selle müügist saadud summat ei pea jagama. XXX ei nõustu hagi muutmise täiendusega, millega XXX soovib jätta enda omandisse kinnistu asukohaga XXX, väärtusega 15 000 eurot. XXX on kinnistut oma hagis soovinud jätta endale, eelkõige seetõttu, et kõnealune kinnistu on omandatud enampakkumiselt, kus sai osaleda vaid piiratud enampakkumise tingimustele vastavad isikuid, kes elasid Kose vallas. Ostu-müügi lepingus on näha sissekirjutus. Dokumendist piiratud enampakkumise toimumise tingimuste kohta nähtub, et osaleda said enampakkumisel isikud, kellele oli vallas jäänud saamata osaliselt tagastamisele kuulunud vara. Seega on kinnistu soetatud ainult tänu XXXe lahusvara olemasolule. XXX ei oleks saanud sealsel enampakkumisel osaleda ega omandada nimetatud kinnistut. Lisaks on nimetatud kinnistu ostuhind osaliselt tasutud XXXe vanatädilt saadud EVP-de eest ning peaaegu poole summa ulatuses arvestas vald soodustust 25000 EEK iga peres kasvava lapse eest (kokku 50 000 EEK). XXX leiab, et XXXe väide, et tema osalus Ahti All OÜ-s ei kuulu ühisvara koosseisu kuna Ahti All OÜ on Tulundusühistu Ahti õigusjärglane ja et XXXe osakapitali sissemakse on XXXele kinkinud tema isa, ei ole tõendatud ja ei ole õige. Äriregistri andmetest ei nähtu väidetav õigusjärglus ning ülekandes pangakontolt osakapitali sissemakseks ei nähtu kinke olemasolu. Seega kuulub Ahti All OÜ osa, väärtuses 7000 eurot ühisvara koosseisus arvestamisele ja jagamisele. Poolte vahel on vaidlus kasutuseelise osas. Tasaarvestuse avaldus. XXX soovib jagada kasutuseelist, mis on tema arvestuste kohaselt saadud XXXe poolt seoses korterite XXX, ja XXX üürituludest summas kokku vähemalt 7810 eurot. Summa on arvestatud perioodi kohta, mis algas poolte vahel abieluvara lepinguga 20.06.2017. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nimetatud korterid toodavad üüritulu vastavas määras. Korteritega kaasnevad kulud ja üürituludest tuleb maha arvestada korteritega kaasnevad omaniku laenu ja remondifondi kohustused. Mustamäe tee korteri laenumakse on 140 eurot kuus + remondi ja laenumaksed 26,16 eurot, kokku 166,16 eurot ja XXX korteri puhul 330 eurot lahutada remondifond 29,92 eurot, jääb alles 300,08 eurot kuus Seega oleks ühe kuu üüritulu, mida jagada XXX korteri puhul 213,84 eurot kuus ja XXX 300,08 eurot. Kokku oleks kasutuseelise summa 11 kuu peale 5653,12 eurot. Samas või suuremas ulatuses on ühisvara kasutamise arvel saanud kasutuseeliseid ka XXX. Peale XXXe lahkumist ühisest kodust (XXX) 2017 augustis jäi majasse elama XXX, kes elab seal jätkuvalt. XXX on võtnud uue pangalaenu, millega on soetanud endale elamiseks korteri. XXXe laenumakse kuus on 329,15 eurot, kokku moodustab tänaseks tasutud laenumaksete summa kokku 6253,85 eurot (19 kuud august 2017-veebruar 2019). XXXe tungiv soov oli abielu lõppemisel jääda elama XXX elamusse ja ta tungivalt nõudis XXXe lahkumist majast. Seega tulid vastavad kulutused oma uuele eluasemele teha XXXel. XXXel ei ole seoses eluasemega lahkumineku järgselt olnud täiendavaid kulutusi, mis moodustab tema kasutuseelise. Elamus XXX on pikema aja jooksul, alates vähemalt november 2018, elanud üürnik, kellega on XXX sõlminud üürilepingu ning saab selle eest üüri 180 eurot kuus. Seega moodustab XXXe kasutuseelis XXX kinnistu puhul kokku vähemalt 509,15 eurot kuus, mis on alates väljakolimises kuni tänaseni 9673,85 eurot. City24 sarnaste majade üüritulu on orienteeruvalt 500 eurot kuus, mis veelgi kinnitab XXXe kasutuseelise suurust. Lisaks elamu kasutamisele on XXXe kui juhatuse liikme ainuisikulise kontrolli all OÜ Sinu Ruum tegevus, sealhulgas pangakonto kasutamise ainuõigus. OÜ Sinu Ruum 20162017.majandusaasta aruannetest nähtub, et äriühingu iga-aastane käive (tulu korterite 9 2-18-6493 väljaüürimisest) on olnud orienteeruvalt 26 000-36 000 eurot aastas ja et äriühingu igaaastane kasum on olnud vahemikus 12 000-20 000 eurot aastas. Jaotamata kasumit on äriühingul olnud 2017 lõpu seisuga üle 55 000 euro. Kuna korterite olemasolu ja nende väljaüürimine on jätkuv, ei ole võimalik prognoosida teistsuguseid majandustulemusi ka abielu lõppemise järgse perioodi kohta. Kõnealune rahavoog on XXXe ainuisikulise kontrolli all. OÜ Sinu Ruum on soetanud oma varade hulka Toyota Hiace väikebussi. Seega nähtub XXXe tegevusest, et ta kasutab äriühingu rahalisi vahendeid omaenda äranägemisel, ilma teise osaniku nõusolekuta ja ilmselgelt iseenda huvides ja saab seeläbi kasutuseeliseid, sealhulgas ostetud sõiduki kasutamine ja äriühingu kasumi vähendamine sõiduki ülalpidamiseks vajalike kulutuste ja kütuse kulutuste tegemisega. Sisuliselt on XXX vähendanud äriühingu kasumit ainuisikuliselt oma huvides. Ei ole eluliselt usutav ja see nähtub Krediidiinfo avalikust teabest, et XXX ei saa äriühingust mingisugust töötasu või dividende, sest muud ametlikud sissetulekute allikad tal puuduvad ja mujal tööl ta ei käi. Kuna tal on olnud võimalik peale abielu lõppemist tasuda XXX kinnistuga seotud pangalaenu, ennast elatada ja tasuda maja kulud, siis teeb XXX ainuvõimaliku järelduse, et XXX saab varjatult äriühingust hüvesid igakuiselt vähemalt 500 euro ulatuses mis on miinimumpalga praegune suurus ja mis minimaalselt katab elamiskulud. Ei saa välistada, et saadud hüve suurus võib olla ka suurem. Kokku moodustab kasutuseelis seoses OÜ Sinu Ruum varade kasutamisest perioodil 20.06.2017 kuni käesoleva ajani (19 kuud x 500) 9500 eurot. Eeltoodu alusel on XXXel XXXe vastu kasutuseelise nõue kokku vähemalt summas 16 473,85 eurot, mis on suurem kui XXXe nõue XXXe vastu. Käesolevaga teeb XXX tasaarvestuse oma kasutuseelise nõudega XXXe vastu. Poolte vahel on vaidlus XXXe nõude üle kõrvalekaldumiseks vara jagamisel tema kasuks seoses panustamisega ühisvarasse lahusvara arvelt. Lahusvara arvelt on panustanud mõlemad pooled ühisvarasse abielu ajal mitmel erineval moel. XXX on esitanud kohtule dokumendid 24.09.2018 (XXX lahusvaraks oleva XXXkinnistu OÜ Sinu Ruum kasutusse andmine ja XXXe pangakonto väljavõte seoses raieõiguse müügiga), samuti selgitanud, et ta panustas OÜ Sinu Ruum asutamisel laenu andmisega summas 13 500 eurot oma lahusvara arvelt. Raha allikaks oli XXXkinnistu raieõiguse müük summas 21 500 eurot, mis toimus vahetult enne laenu andmist (lahusvara raieõguse müügi leping). XXXe poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub samuti äriühingule laenu andmine XXXe poolt. XXX oli kõnealusel perioodil lapsepuhkusel ning tal ei olnud muid sissetulekuid peale lahusvara arvelt saadud raha. Lisaks laenu andmisele ühisvaras olevale OÜ-le Sinu Ruum tasus XXX lahusvara arvelt 5000 eurot omaosalust XXX korteri soetamisel ühisvarasse, mis nähtub pangakonto väljavõttel. Ülejäänud raha, mis laekus XXXe lahusvaraks olnud raieõiguse müügist, kasutas XXX pere elukondlikeks vajadusteks kuna ta oli lapsega kodus ja tal ei olnud muid sissetulekuid. XXX on panustanud ühisvarasse lahusvara arvelt terve abielu aja vältel seoses lahusvarasse kuuluva XXXüüritulude laekumisega OÜ-le Sinu Ruum. Poolte ühisvarasse kuuluv OÜ Sinu Ruum on teeninud üürituludena XXXe lahusvara XXXtalu üürituludelt vähemalt 13 275 eurot. Lisaks enne OÜ Sinu Ruum loomist tõid XXXüürilepingud sisse ajavahemikul 20017-2011 kogusummas 10 082,41 eurot. Kuni 2017.a on esitatud üürilepingute kohaselt XXXtalu üüritulud olnud kokku keskmiselt 310 eurot kuus (üürilepingud). XXXe poolt esitatud tõendid oma lahusvara arvelt ühisvarasse panustamise kohta ei ole piisavad. Olenemata tõendite hindamisest on XXXe hinnangul mõlemad pooled panustanud abielu ajal ühisvarasse ja XXXe taotlus kalduda kõrvale poolte võrdusest ei ole põhjendatud. Poolte vahel on vaidlus XXXe poolt OÜ-le Sinu Ruum antud laenu osas. XXX on taotlenud jätta laen OÜ-le Sinu Ruum summas 13 500 XXXe omandisse. XXX on esitanud tõendid, et 10 2-18-6493 tegemist on lahusvaraks olevalt kinnistult raieõiguse müügi tulemusel saadud rahaga ning tegemist on lahusvaraga, mitte ühisvaraga. Lahusvara arvelt antud laenu ei saa ühisvarana jagada. OÜ Sinu Ruum kohustusi ja varasid ei ole käesolevas menetluses üksikute objektidena võimalik jagada, kuna hetkel jagatakse ühisvarana äriühingu osa. Kohustuste (laenude) ja varade olemasolu vaid kujundab äriühingu osade väärtust. Oma hagis on XXX vähendanud OÜ Sinu Ruum väärtust kõnealuse laenukohustuse võrra ja XXX ei ole osaluse sellisele kujunemishinnale vastu vaielnud. See tähendab, et äriühingul on nagunii kõnealune kohustus ja seda ei saa eraldi jagada. XXXele on OÜ Sinu Ruum juba tagastanud 7000 eurot laenust, mis kajastub ka XXXe vastuhagis ja seda ei saa teistkordselt tagastada. 2017.majandusaasta aruande põhjal on Sinu Ruumil üleval lühiajalise laenukohustusena 7000 eurot ja see kohustus on XXXe ees. Seega XXXe poolt antud laen summas 13 500 eurot ei kuulu ühisvara hulka ja seda ei ole taotletud viisil võimalik jagada. Raha pangakontodel ei ole võimalik sellisel viisil praegu jagada, kuna rahaline seis tegelikkuses praegusel ajal ei vasta sellele, mis oli 2017 juuni lõpus ning kohus saab jagada vara, mis on pooltel vara jagamise seisuga. XXXel ei ole praegusel ajal pangakontol sellist summat nagu taotleb jagada XXX. XXX on rahaliselt rohkem perekonna elukondlikesse vajadustesse panustanud kui XXX, mis nähtub ka mõlema poole poolt kohtule esitatud kontoväljavõtetest küsitud perioodi kohta. XXXe pangakontol ei nähtu praktiliselt üldse näiteks toidu ostmine või muud pere majanduskulud. XXXe konto väljavõte on kordades mahukam ja selles on näha pere kulutuste tegemine nimelt XXXe vahenditest. XXX on käinud tööl ja selle arvelt kulutusi teinud kogu pere ülalpidamiseks, sealhulgas suurema osa kõikide kolme lapsega seotud igapäevastest kulutustest, kooli, trennide ja riiete ning jalanõude ostmisele. XXXe rahalisel vastutusel on endiselt valdav enamus praeguseid lastega seotuid kulusid. Pooled vaidlevad kinnistutega seotud laenude jagamise osas. XXX taotleb saada enda omandisse korteri asukohaga XXX, koos sellel lasuva laenukohustusega. XXX ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud laenu on tema nimele võimalik ümber vormistada. Kohus ei saa jagada vara viisil, mis võib kaasa tuua selle kinnisvara hilisema ümbervormistamise võimatuse (st juhul kui XXX laenu ei saa). Panga kinnitusel on sellisel juhul tegemist uute laenude vormistamisega. Samuti ei ole võimalik jagada vara selliselt, et ühele isikule jääb korter (XXX) ja teisele isikule laenukohustus. XXX jääb selle juurde, et tal ei ole võimalik lisakohustusi täiendavalt juurde võtta, kuna tema laenukoormus on tänu uuele pangalaenule maksimaalne. Tal on võimalik seda laenu tasuda ainult juhul, kui korter jääb talle ja ta saab ka korteri väljaüürimisest tulu, mille arvelt laenu tasuda. XXX on andnud laenu ainuüksi usaldusest oma tütre vastu ning seda ei saa juba seetõttu kellegile teisele üle anda XXX on kõnealuse korteriga seetõttu lisaks pidevale majandamisele ka emotsionaalselt seotud. Samuti on XXX seotud Mustamäe tee korteriga, mille jaoks ta on isiklikult võtnud laenu, seda üksi maksnud ja seda korterit ainuisikuliselt majandanud. XXXe poolt esitatud vastuhagis ja selle täiendustes esitatud varade loetelud, ja seeläbi pakutud ühisvara jagamise lahendus ei ole õige ja sellega saaks XXX täiendavalt vara, mille osas tal tuleks tasuda hüvitist XXXele. Hüvitise maksmise osas on XXX selgitanud, et selleks ei ole tal võimalusi. XXX esitab lisas 13 ettepaneku vastavalt tema hagile, milles on arvesse võetud ka XXXe seisukohtadele esitatud vastused. Võttes aluseks XXXe 25.04.2018 esitatud hagi ja arvestades ka sellega, et XXX loobus juba istungil hüvitise nõudest, siis oleks kohtul vastavalt XXXe hagis esitatud taotlusele võimalik vara jagada ilma osapooli liigselt koormamata. Vähem koormava jagamise juures on olulise tähendusega ka asjaolu, kes osapooltest on varadega seotud kohustused (laenud) võtnud ja neid kohustusi seni kandnud, 11 2-18-6493 samuti seda kes on vastava varaga seni majandanud ning kuidas oleks lihtsam igaühel oma seni kasutuses oleva varaga edasi tegeleda. 22.04.2019 menetlusdokument XXX on seisukohal, et XXXe käsitlus kasutuseelise arvestamise ja selle tasaarvestamisega on ebaõige selle tõttu, et laenude all on silmas peetud korterite eest tasumisele kuuluvaid remondifondi- ja/või laenumakseid, mis tuleb tasuda korteriühistule, mida ei maksa üürnik, vaid mis on vastavalt VÕS-ile korteriomaniku kohustus ja seda ei ole delegeeritud üürnikule. XXX on silmas pidanud poolte poolt kinnisvara ostuks võetud laene. Laenukohustuste jääk välja toodud poolte lahusvara lepingu ja seejärel ka hagi esitamise seisuga, kuid peale seda kuni käesoleva ajani on jooksvalt XXXel olnud kohustus igakuiselt oma laenulepinguid täita ja maksta kokkulepitud igakuiseid laenusummasid. Kuna laenud on XXXe vastutusel, on ta pidanud neid ka täitma. Ei ole arusaadav, miks XXXe arvates ei tuleks tasutud laenukohustusi täita või kui tuleb siiski täita, miks ta loeb üüritasud siiski tervikuna XXXe kasutuseeliseks, ehkki laenukohustusi on tasutud lisaks korteriühistule ka laenuandjate ees. XXX ei ole oma laenu uue korteri soetamiseks soovinud jagada. Selle laenu olulisus kasutuseelise tasaarvestuse juures on selles, et see näitab ära milliseid kulusid on XXX pidanud seoses ühisest kodust ära kolimisega kandma ning mida ei ole pidanud kandma XXX. XXXe soov ja valik oli lahkumineku järgselt selline, et kodust XXX kinnistult pidi lahkuma XXX. Seega on saanud XXX ühise kodu kasutamise läbi kasutuseelist, mis ühe võimaliku väljendusena on välja toodud XXXe laenumaksetena. Teiseks võimaluseks kasutuseelise väljatoomisel on esitatud tõenditena väljatrükid City24 kodulehelt, milline võiks olla XXX kinnistuga sarnaste elamute kuu üür, mis võib olla XXXe kasutuseelise suurus. Vaidlust ei ole selles, et XXX soovis jääda elama ja elab siiani XXX kinnistu elamus. XXX saab reaalset üüritulu, mida XXX oma vastuses ka kinnitab ning mis on seega ka omaksvõtuga tõendatud. XXX küll leiab, et kuna ta on väidetavalt andnud kogu üüritulu oma pojale, siis ta ei ole seda tulu saanud. Nimetatud väide ei ole tõsiseltvõetav ega tõendatud. XXX on märkinud, et OÜ Sinu Ruum kinnisasjade üürile andmine ei ole tema kasutuseelis, vaid et see on ainult äriühingu sissetulek, mis teda ei puuduta ning ta väidab, et ta ei ole saanud sealt ei hüvesid ega dividende. XXX ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna XXX on korduvalt väitnud, et OÜ Sinu Ruum on tema ainuke sissetulek, siis järelikult peab XXX äriühingust siiski tulu saama. Samuti on kohtule esitatud näide äriühingu rahade kasutamist sõiduki Toyota Hiace soetamiseks. Äriühingul on 6 korteriomandit, millest 1 on kasutuskõlbmatus olukorras. Ülejäänud korterid on kõik pikaajaliste üürilepingutega kaetud. On ilmselge, et XXX kasutab ettevõttele soetatud sõidukit 95% ulatuses isiklikuks otstarbeks ja kannab ka kõik muud kulud ettevõttest, vähendades sel moel mõlemale osanikule kuuluvat ettevõtte kasumiosa. XXX on endale tagasi maksnud osanike laenu täies ulatuses, mis nähtub tema pangakonto väljavõttel. Erinevate asjaolude põhjal on võimalik näha, et XXX võib teha äriühingut kahjustavaid tehinguid ning on ilmselgelt sealt ka tulu saanud. XXX on saanud kasutuseeliseid, juhtides ainuisikuliselt äriühingut OÜ Sinu Ruum. XXX ei ole neid väiteid ümber lükanud ega esitanud näiteks kasvõi äriühingu pangakontode väljavõtteid. XXXe vastuväited kasutuseelise tasaarvestusele ei ole põhjendatud. Mõlemad pooled on saanud enda kasutuses oleva vara abil teatud rahalisi eeliseid, XXX isegi rohkem, seega on võimalik ja ka mõistlik teha vastastikune tasaarvestus. XXX leiab, et XXX ei ole enda lahusvaraks olnud metsa müügist saadud raha kasutamist tõendanud, kuna ei ole omanud eraldi ühis- ja lahusvara kontot ja raha on segunenud. Ka XXXe enda raha, mida ta enda väidete kohaselt kandis lahusvara arvelt ühisvarasse (XXX kinnistu ostul) ei ole olnud eraldi märgistatud ning tema panus ei ole paremini tõendatud kui 12 2-18-6493 XXXe poolt ühisvarasse antu. XXX selgitab, et XXXe lahusvaraks oli 1995.a ostetud korter (sh ka oma isalt saadud laenuga) alghinnaga 67 000 EEK (paar kuud enne abiellumist) ja XXX panustas korterisse samuti ning selle korteri hind tõusis seoses üldise majanduskasvuga ning müüdi 450 000 kooniga, millest muuhulgas tasuti ka XXXe isalt saadud laen. Mõlemad pooled on abielu ajal ühisvarasse panustanud. XXXe kontoväljavõtetega ja metsa müügi lepingutega on tõendatud, et XXX on enda lahusvara müünud, see on toimunud abielu ajal ning tema kontolt on raha OÜ Sinu Ruum kontole kantud. Ei piisa vastuväitest nagu oleks selleks pidanud XXX omama lahusvara kontot, et seeläbi tõendada lahusvara arvelt raha kandmist äriühingule. XXXe väide, et XXXe lahusvara (XXXtalu) üüritulude laekumine OÜ-le Sinu Ruum ei ole ühisvarasse lahusvara arvel panustamine ja et seda ei saa arvesse võtta, on alusetu. Kinnistu tasuta üürile andmine Sinu Ruum OÜ-le on tõendatud kohtule esitatud tasuta kasutamise lepinguga ja sõlmitud üürilepingute alusel on näha ka laekumised OÜ-le Sinu Ruum. XXXele kui äriühingu 50% osanikule on laekumised teada ajast, mil talle olid nähtavad pangakontode väljavõtted. XXX on taotlenud (26.03.2019) OÜ-lt Sinu Ruum tagasi omanikulaenu, kuid sellele ei ole vastaspool reageerinud. XXXe lahusvara arvelt antud laen ei kuulu jagamisele ning tuleb igal juhul OÜ Sinu Ruum poolt XXXele tagastada. XXX on oma lahusvara arvelt ühisvarasse panustanud, isegi enam kui XXX ja palub lugeda mõlema poole panused tinglikult võrdseks ning neid mitte ühisvarana jagada. Hageja leiab, et XXXele laenukohustusi jätta ei saa, kuna tal puudub varasem tõendatav sissetulek, mis on eelduseks laenu saamiseks või ümber vormistamiseks. OÜ Ahti All osa on ühisvara, osa väärtus on tõendatud lisatud majandusaasta aruande ja kinnistusregistri väljavõttega. Kostja ei ole varem vaidlustanud osa väärtuse hinnangut. Poolte ühisvara suhtes ei ole kordagi olnud eriarvamusi varade hindade suhtes. Üllatav ja uudne on XXXe etteheide 16.04.2019 vastuses nagu oleks hageja kunagi keeldunud varade hindamist tellima ja on hinnad määranud meelevaldselt. XXX on oma vastuhagis lähtunud täpselt samadest hindadest samale varale. XXX kinnistu osas on lisatud kinnisvara hindamisakt, mille on tellinud XXX. XXX palub kohtul lahendada vara jagamine selliselt nagu ta on oma hagis ettepanekud teinud. Võimalikust kompensatsiooninõudest on XXX istungil loobunud ja kinnitab seda jätkuvalt. Selline variant vara jagamiseks nagu on näidatud XXXe hagis on ka reaalselt teostatav. XXXe poolt soovitu on kokku oluliselt kõrgema väärtusega ning sellisel juhul tuleks tal maksta XXXele kompensatsiooni milleks XXXel võimalused puuduvad, nagu ta on 20.12.2018 (p.10) kohtule esitatud dokumendis väitnud. Varade jagamist XXXe hagis pakutud viisil toetab ka üldtuntud põhimõte, et kohus võiks varade jagamise juures arvesse võtta kumbagi poole varasemat seotust iga varaobjektiga. Korterite XXX ja XXX soetamised on tõendatud XXXe poolt võetud isiklike laenudega (2007.a ja 2014.
2. a)ning korterid on olnud siiani ainuisikuliselt tema majandamisel. Korteritega on hageja olnud seotud pikaajaliselt ja need on talle ka emotsionaalselt olulised. Samuti on kinnistu XXX omandatud ühisvarasse läbi XXXe isiklike õiguste (lahusvara) olemasolu antud omavalitsuse üksuses. OÜ-ga Sinu Ruum on mõlemad pooled abielu jooksul olnud seotud. XXX on peale poolte abielu lõppemist soovinud jätta XXX kinnistu endale (kinnitanud seda kirjalikult oma kirjades), sinna jäänud elama ja elab seal kuni praeguseni. Kohus võiks arvesse võtta XXXe seotust antud varaga. Kui XXX tõepoolest seda kinnistut enam ei soovi, on tal õigus ise see müüa ja otsustada isiklikult kõik müügisse puutuvad asjaolud. XXXe hagi ja seisukohad 13 2-18-6493 31.05.2019 esialgses vastuses hagile XXX palub jätta XXXe hagi ühisvara jagamise nõudes rahuldamata. Kostja esitab vastuhagi ja palub vastuhagi rahuldada. 31.05.2018 vastuhagi XXX palub jagada poolte ühisvara vastavalt tema ettepanekule. XXXele jääva vara väärtus kokku on 236 021 eurot (38 000 + 5000 + 8000 + 58 000 + 10 000 + 139 000 + 6000 + 4145 – 32 124 = 236 021). XXXele jääva vara väärtus kokku on 324 786 eurot (1000 + 67 500 + 15 000 + 260 000 – 27 024 – 13 000 + 13 500 + 3630 (kasutuseelis) + 4180 (kasutuseelis) = 324 786). Selleks, et varade väärtusi võrdsustada on XXX kohustatud tasuma XXXele enamsaadud vara arvel 44 382,50 euro. Sellisel juhul jääb mõlemale poolele vara võrdselt väärtuses 280 403,50 eurot ehk 50%-i kogu ühisvara väärtusest. Kostja poolt koostatud kalkulatsioon on lisatud vastuhagile. XXXel on XXXe vastu kasutuseelise jagamise nõue: -Pärast abieluvaralepingu sõlmimist on korteriomandit XXX kasutanud ning seda välja üürinud XXX minimaalselt hinnaga 330 eurot kuus, mille üle ei ole vaidlust, sest varem üüriti seda selle summa eest välja, mida tõendab XXX sõlmitud eelnev üürileping. XXX ei ole saanud seda korterit kasutada, mistõttu XXX on saanud kasutuseelist perioodi eest alates 01.07.2017 kuni 31.05.2018 summas 1815 eurot (s.o ½ 3630 eurost (s.o 330 eurot kuus)). -Pärast abieluvaralepingu sõlmimist on korteriomandit XXXkasutanud ning seda välja üürinud XXX minimaalselt hinnaga 380 eurot kuus, mille üle ei ole vaidlust. Sarnaste korterite üürihinnad on keskmiselt samas ulatuses, mida tõendavad üürikuulutused. XXX ei ole saanud seda korterit kasutada, mistõttu XXX on saanud kasutuseelist perioodi eest alates 01.07.2017 kuni 31.05.2018 summas 2090 eurot (s.o ½ 4180 eurost (s.o 380 eurot kuus). XXXel on XXXe vastu hüvitisnõue (alternatiivselt abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumise ning määrata kostjale suurem hüvitis nõue). XXX võõrandas 2002 aastal aadressil XXX, Tallinn asunud ja XXXe lahusvaraks olnud korteri hinnaga 450 000 krooni, mille üle ei ole vaidlust. Nimetatud summa laekus XXXe arvelduskontole käsirahana 17.06.2002 summas 25 000 krooni ja lisaks müügihinnana 04.07.2002 summas 425 000 eurot, mida tõendavad arvelduskonto väljavõtted. Saadud raha summas 18 853,94 EUR (s.o 03.01.2003 makse summas 30 000 EEK ja 14.01.2003 makse summas 265 000 EEK, kokku 295 000 EEK : 15,6466 = 18 853,94 EUR) maksis XXX kinnistu XXX, XXX , registriosa number 5408802, soetamise eest ning eeltoodud makseid kinnitavad kostja arvelduskonto väljavõtted. Alternatiivselt palub XXX kinnistu (registriosa nr 5408802) jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ning määrata XXXele selle võrra suurem hüvitis, kuna ühisvara on omandatud XXXe lahusvara arvel. XXX kinnistu (registriosa nr 7057102) on kinnistatud abielu ajal, mistõttu kuulub ühisvarasse, kuid kinnistul asuv elamu kui vallasasi on omandatud XXXe poolt enne abielu ning kinnistu on tekkinud selles osas XXXe lahusvara arvel. XXX on hinna määramisel seda arvesse võtnud. 20.12.2018 menetlusdokument XXX vaidleb vastu XXXe 24.09.2018 vastusele ja jääb vastuhagi juurde. Vastuhagis on poolte õiguste ning kohustuste vastastikune maht välja toodud ja XXXele jääb rohkem vara, mille osas soovib XXX saada hüvitist. XXX ei soovi XXX kinnistut enda omandisse. XXX on nõus loobuma autost XXXe kasuks hüvitise vastu. XXXe poolt ühisvara arvel antud laen ettevõttele (nt OÜ Sinu Ruum) saab olla ühisvaraks, mida jagada. XXX ei ole XXX raieõiguste müügist saadu raha kasutanud ühisvara loomiseks ning seda ei saa ühisvara 14 2-18-6493 jagamisel arvesse võtta. XXXe Luminor panga arvelduskonto väljavõttest nähtub, et XXX on andnud ühisvara arvelt laenu XXXle ja Proglory OÜ-le ehk XXXe lahusvaraks olevale ettevõttele, mis kuulub samuti jagamisele. XXX täiendab vastuhagi nõudeid ja taotleb jagada täiendavalt ilmnenud ühisvara. Juhul, kui XXX ei soovi XXX kinnistut, siis tuleb see panna avalikule enampakkumisele, sest XXXel ei ole vahendeid, et maksta XXXele selle arvel hüvitist. Kuna XXX on XXX kinnistu väärtuse pakkunud, siis selle väärtusega nõustub XXX üksnes siis, kui XXX kinnistu läheb XXXe ainuomandisse ning XXX saab hüvitise. Kui XXX kinnistut ei taha, siis XXX taotleb alternatiivselt, lõpetada kinnistu XXX (kinnistusregistriosa nr 5408802) osas ühisomand selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtu poolt määratud kohtutäituri vahendusel. Täita nimetatud kinnisasja ühisomandi lõpetamisel müügist saadavast rahast: kõik kinnisasja müügi ja avaliku enampakkumise korraldamisega seotud täitekulud, sh kohtutäituri tasu; hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-ist 12.07.2004 laenulepingu nr 335251-EL alusel kinnistu XXXostmisel võetud laenujäägi tagastamise kohustus summas 27 024 eurot Swedbank AS ees; jagada XXX kinnistu (registriosa nr 5408802) müügist pärast kohustuste täitmist üle jääv raha poolte vahel võrdsetes osades. 13.02.2019 menetlusdokument XXXe poolt 01.02.2019 esitatud Danske Bank arvelduskonto väljavõte tõendab, et XXX on 03.01.2017 andnud XXXele laenu summas 2000 eurot. XXX eeldab, et XXX on oma Luminor Panga kontolt 26.04.2017 tehtud maksega summas 2000 eurot XXXle laenu tagastanud, mistõttu vähendab selle võrra XXXe poolt XXXle väljastatud laenusummat. XXX täpsustab selles osas ka vastuhagi nõuet. XXXe poolt XXXle ja Proglory OÜ-le antud laenud on tõendatud XXXe arvelduskontode väljavõtetega ja seal olevate selgitustega. XXXe Luminor panga arvelduskonto väljavõttest (hageja 14.12.2018 menetlusdokumendi lisa) nähtub, et XXX on andnud ühisvara arvelt laenu XXXle järgnevalt:18.05.2017 summas 1000 eurot selgitusega laen 3. XXXe Swedbank arvelduskonto väljavõttest (hageja 14.12.2018 menetlusdokumendi lisa) nähtub, et XXX on andnud ühisvara arvel laenu järgnevalt: XXXle 27.04.2017 summas 1000 eurot selgitusega laen; ProGlory OÜ-le ehk XXXe lahusvaraks olevale ettevõttele 20.06.2017 summas 1000 eurot selgitusega ettevõtluse alustamise laen. Kokku on andnud XXX ühisvara arvelt kolmandatele isikutele laenu summas 3000 eurot, mis kuulub samuti jagamisele. Kostja eemaldas vastuhagi nõuete hulgast kinnistu asukohaga XXX, XXX(kinnistusregistriosa nr 7057102) väärtusega 67 500 eurot, sest menetluse ajal on selgunud, et tegemist on õigusvastaselt võõrandatud varaga, mis on hagejale tagastatud, mistõttu on see hageja lahusvara. Täpsustatud on hageja poolt ühisvara arvel antud laenude suuruseid võrreldes kostja 20.12.2018 menetlusdokumendis tooduga ja hageja 01.02.2019 esitatud tõenditega. Selguse huvides esitab kostja vastuhagi resolutsiooni tervikuna järgnevalt: XXX taotleb jätta XXXe omandisse: -korteriomand asukohaga XXX1 (kinnistusregistriosa nr 3886602) väärtusega 38 000 eurot; -korteriomand asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6609402) väärtusega 5000 eurot; -korteriomand asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6609502) väärtusega 8000 eurot; -korteriomand asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 8343401) väärtusega 58 000 eurot; -sõiduauto Toyota Auris, registreerimisnumber XXX, väärtusega 10 000 eurot; -osa nimiväärtusega 2500 eurot äriühingus Sinu Ruum OÜ, registrikood 12111118, väärtusega 139 000 eurot; -XXXe poolt Sinu Ruum OÜ-le antud osaniku laenu tagasinõudeõigus summas 6000 eurot (seisuga 20.06.2017); -XXXe arvelduskontol olnud rahalised vahendid summas 4145,12 eurot; 15 2-18-6493 -Swedbank AS-st 11.02.2008 laenulepingu number 08-020418 EL alusel korteriomandi XXXtagatisel võetud laenu laenujääk summas 32 124 eurot; -kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 7119202) väärtusega 15 000 eurot. XXX taotleb jätta XXXe omandisse: -kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6936502) väärtusega 1000 eurot; -kinnistu asukohaga Harjumaa, XXX(kinnistusregistriosa nr 5408802) väärtusega 260 000 eurot; -osa nimiväärtusega 2500 eurot äriühingus ProGlory OÜ, registrikood 14248991; -Swedbank AS-ist 12.07.2004 laenulepingu nr 335251-EL kinnistu XXXtagatisel võetud laenu laenujääk summas 27 024 eurot; -XXXlt 09.05.2013 laenulepingu number 1/2013 alusel korteriomandi XXX1 soetamisel võetud laenu laenujääk summas 13 000 eurot; -XXXe poolt Sinu Ruum OÜ-le antud osaniku laenu tagasinõudeõigus summas 13 500 eurot (seisuga 20.06.2017); -XXX Swedbank arvelduskontol olev jääk seisuga 20.06.2017 summas 8759,47 eurot ja Luminor pank arvelduskonto jääk seisuga 20.06.2017 summas 470,70 eurot, kokku 9230,17 eurot; -XXXe poolt XXXle 27.04.2017 antud laenu summas 1000 eurot ja 18.05.2017 antud laenu summas 1000 eurot tagasinõudeõigus kokku summas 2000 eurot; -XXXe poolt Proglory OÜ-le 20.06.2017 antud laenu tagasinõudeõigus summas 1000 eurot; Jagada korteriomandi XXX kasutamise eest kasutuseelis perioodi eest 01.07.2017-31.05.2018 summas 3630 eurot (s.o 330 eurot kuus) ja mõista XXXelt XXX kasuks välja ½ kasutuseelisest, s.o 1815 eurot kuni 31.05.2018 ning sealt edasi 165 eurot (s.o ½ 330-st eurost) kuus kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni. Jagada korteriomandi XXX kasutamise eest kasutuseelis perioodi eest 01.07.2017-31.05.2018 summas 4180 eurot (s.o 380 eurot kuus) ja mõista XXXelt XXX kasuks välja ½ kasutuseelisest, s.o 2090 eurot kuni 31.05.2018 ning sealt edasi 190 eurot (s.o ½ 380-st eurost) kuus kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista XXXelt tema poolt ühisvara arvel enamsaaduga seoses hüvitis XXXe kasuks summas 1747,53 eurot. Kohustada XXXt andma nõusolek resolutsiooni punktides 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4 ja 2.1.10 nimetatud kinnistute kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja ainuomanikuna XXXe sisse kandmiseks kinnistusraamatusse. Kohustada XXXt andma nõusolek resolutsiooni punktides 2.2.1 ja 2.2.2 nimetatud kinnistute kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja ainuomanikuna XXXe sisse kandmiseks kinnistusraamatusse. XXX taotleb alternatiivselt, lõpetada kinnistu asukohaga Harjumaa, XXX(kinnistusregistriosa nr 5408802) all registreeritud kinnistu (asukohaga Harju Maakond, XXXühisomand selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtu poolt määratud kohtutäituri vahendusel. Täita nimetatud kinnisasja ühisomandi lõpetamisel müügist saadavast rahast: -kõik kinnisasja müügi ja avaliku enampakkumise korraldamisega seotud täitekulud, sh kohtutäituri tasu; -hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-ist 12.07.2004 laenulepingu nr 335251-EL alusel kinnistu XXXostmisel võetud laenujäägi tagastamise kohustus summas 27 024 eurot Swedbank AS ees; -jagada XXX kinnistu (registriosa nr 5408802) müügist pärast kohustuste täitmist üle jääv raha XXXe ja XXXe vahel võrdsetes osades, kui kohus ei võta arvesse resolutsiooni punktis 7 toodud taotlust. 16 2-18-6493 Välja mõista XXXelt XXXe kasuks välja XXXe poolt oma lahusvaraks olnud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, müügist saadud vahendite arvel XXX, kinnistu soetamiseks makstud summa 18 853,94 EUR (295 000 EEK : 15,6466 = 18 853,94 EUR) või alternatiivselt, kinnistu XXX, XXX , registriosa number 5408802 jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ning määrata kostjale selle võrra suurem hüvitis (seotud resolutsiooni punktiga 2.2.2, punktiga 3 ja punktiga 6.3), kuna ühisvara on omandatud XXX lahusvara arvel. 16.04.2019 menetlusdokument XXX vaidleb hageja tasaarvestusele vastu täies ulatuses. XXXe poolt esitatud XXXe kasutuseelise arvestusest ei saa midagi maha arvestada, sh ei saa maha arvestada laenu ega remondifondi kohustusi jne. Kõik kohustused on ühisvara jagamisel eraldi välja toodud ja arvesse võetud (laenujäägid on toodud varaühisuse lõppemise seisuga ning neid jagatakse). Üürnikud maksavad eraldi ka kommunaalkulusid, mida ei jagata käesolevas menetluses. XXXe poolt pärast varaühisuse lõppemist võetud laen korteri soetamiseks (sh laenumaksete summa kokku 6253,85 eurot) ei ole jagatav ega arvestatav seoses väidetava kasutuseelisega. XXX kinnistu kasutuseelis ei ole 509,15 eurot kuus. XXX majas elab ka XXXe poeg. Üürniku majutamisest saadud 180 eurot läks lapse taskurahaks, mitte XXXe kasutusse. Tegemist pole XXXe kasutuseelisega. XXX pole enda väidetavat kasutuseelise nõuet tõendanud. OÜ Sinu Ruum kinnisasjade üürile andmine ei ole XXXe kasutuseelis, vaid see on ettevõtte sissetulek. XXX ei saa mitte mingisugust kasutuseelist seoses OÜ-ga Sinu Ruum. Dividende ei ole makstud ja XXX ei saa hüvesid OÜ-st Sinu Ruum. XXX ei ole metsa müügist saadud väidetava lahusvaraks olnud raha kasutamist vara soetamiseks ega laenu andmiseks tõendanud. XXXel ei ole olnud eraldi ühis- ja lahusvarakontot. Raha on segunenud. XXX ei saa valida, et millise vara ta soetas või laenu andis lahusvara arvel. XXXe XXXtalu üüritulude laekumine OÜ-le Sinu Ruum ei ole ühisvarasse lahusvara arvel panustamine ning seda ei saa arvesse võtta. Poolte vahelistes varalistes suhetes saab otsustada ning kohus saab määrata, kelle ainukohustuseks jääb konkreetne laenujäägi tasumise kohustus võlausaldaja ees ning see ei sõltu võlausaldaja nõusolekut. Sinu Ruum OÜ loodi 8 aastat tagasi. XXX on korduvalt rõhutanud, et ei soovi panustada ühiselt ettevõtte arendamisse. XXX on panustanud oma isiklikku töö aega ettevõtte tuleviku väärtuse loomiseks, seega peaks Sinu Ruum OÜ jääma XXXe ainuomandisse. XXX on panustanud oma aega ja raha Tammiku tee ja Mustamäe tee korterite soetamisse ja parendamisse. Seega soovib XXX saada tulevikku suunatud investeeringutelt tulu ja palub jätta ka nimetatud objektid XXXe omandisse. Ahti All OÜ osa on XXXe lahusvara. XXX ei ole tõendanud ka osa väärtust. Kohtuistung XXXe lepinguline esindaja vastas kohtule, et XXX jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Kuna varasid on palju, on mõlemal poolel kasutuseelised, kas selle valguses on vaja laskuda väga detailidesse. Vaidlusalused osad ühisvarast on OÜ Ahti Arm ja tagastatud vara, st Kiisa linna kinnistu, samuti poolte panustamises ühisvarasse, kuivõrd mõlemad pooled on panustanud ka lahusvara arvelt. XXX vastas kohtule, et varad, mida tema ettevõtjana on perele loonud, on suuremad kui oleksid palgaga olnud. Tundub ebaõiglane hagi, kus abikaasa nõuab ettevõtet, mille toimimise vastu ei ole ta absoluutselt huvi tundnud. Lahusvaraleping pressiti XXXelt välja öeldes, et temalt võetakse laste hooldusõigused kuna ta on töötu. Lisaks on XXX võtnud ettevõtte arvelt summasid ilma juhatuse otsuseta, mistõttu ettevõte sattus makseraskustesse. KOHTU SEISUKOHT 17 2-18-6493 Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras. PKS § 37 lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS § 28-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. PKS § 34 lg 2 kohaselt, kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. PKS § 35 p 2 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe. Poolte abielu on sõlmitud 09.09.1995. 20.06.2017 sõlmisid pooled abieluvaralepingu, mille kohaselt leppisid kokku lõpetada nende vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja kehtestada uue varasuhtena varalahususe varasuhe. Nimetatud lepingu alusel on tehtud kanne abieluvararegistrisse 29.06.2017. Poolte abielu on lahutatud Harju Maakohtu 29.01.2019 otsusega (osaotsus) tsiviilasjas nr 2-18-6493. Kohtuinfosüsteemi andmetel on kohtuotsus jõustunud 29.01.2019. Lähtudes eeltoodust tuleb ühisvara jagamisel kohaldada alates 01.07.2010 kehtiva PKS sätteid. XXXe hagi XXX palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: XXXe omandisse jätta: -korteriomand, asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 3886602) väärtusega 38 000 eurot; -kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6936502) väärtusega 1000 eurot; -kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 7119202) väärtusega 15 000 eurot; -korteriomand asukohaga XXX, (kinnistusregistriosa nr 8343401) väärtusega 58 000 eurot; -100% osalus äriühingus Osaühing Sinu Ruum, registrikood 12111118, väärtusega 139 000 eurot; -100% osalus äriühingus ProGlory, registrikood 14248991, väärtus puudub; -sõiduauto Toyota Auris, registrinumber XXX, väärtusega 10 000 eurot; 18 2-18-6493 -laenukohustus AS Swedbank ees summas 32 124 eurot vastavalt 11.02.2008 sõlmitud laenulepingule nr 08-020418-EL; -laenukohustus XXX ees summas 13 000 eurot vastavalt 09.05.2013 sõlmitud laenulepingule 1/2013 korteriomandi XXX1 soetamiseks. XXXe omandisse jätta: -kinnistu asukohaga Harjumaa, XXX(kinnistusregistriosa nr 5408802) väärtusega 260 000 eurot; -korteriomand asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6609402) väärtusega 5000 eurot; -korteriomand, asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6609502) väärtusega 8000 eurot; -33,33% osalus äriühingus Ahti All, registrikood 11009524 väärtusega 7000 eurot; -laenukohustus AS Swedbank ees summas 27 024 eurot vastavalt laenulepingule, mille täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek XXX kinnistule. XXX palub kohustada XXXt andma nõusoleku kinnistu (korteriomand, registriosa nr 3886602) osas XXXe kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja omanikuna XXXe sisse kandmiseks ja asendada XXXe vastav nõusoleku tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega. XXX on loobunud nõudest mõista välja XXXelt tema poolt enamsaadud vara arvelt XXXele rahaline hüvitis. Hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr 3886602) ja laenukohustus XXX ees summas 13 000 eurot Hageja palub jagada XXXe ainuomandisse korteriomandi asukohaga XXX1 (kinnistusregistriosa nr 3886602) väärtusega 38 000 eurot ja laenukohustuse XXX ees summas 13 000 eurot vastavalt 09.05.2013 sõlmitud laenulepingule 1/2013. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse ja laenujäägi summa üle ning selle üle, et kinnistu kuulub poolte ühisvarasse. Pooled on üksmeelel selles, et XXXlt 09.05.2013 laenulepingu number 1/2013 alusel on võetud laen korteriomandi XXX1 soetamiseks. Nimetatud korter ei ole poolte elukohaks ja XXXe teabe kohaselt on korter olnud siiani tema majandamisel. XXX ei ole tõendanud, et ta on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides või panustanud nimetatud korteri parendamisse peale abieluvaralepingu sõlmimist. Seega kajastub XXXe poolt abielu ajal tehtud ajaline ja rahaline panus korteriomandi väärtuses. Kohtu hinnangul on mõistlik on jagada korter ja korteri omandamiseks võetud laenukohustus ühele isikule. Kuna XXX on soovinud enda omandisse nii korterit kui laenukohustust ning XXX on soovinud jagada korter temale ja laenukohustus XXXele, siis peab kohus põhjendatuks XXXe nõue rahuldada ning jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr 3886602) ja laenukohustus XXX ees summas 13 000 eurot XXXe omandisse. Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi (kinnistusregistriosa nr 3886602) ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud XXX ja XXX. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab 19 2-18-6493 tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada kinnistu (kinnistusregistriosa nr 6936502) Hageja palub jagada XXXe ainuomandisse kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6936502) väärtusega 1000 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse üle ja XXX on hageja nõudega nõustunud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja jagab kinnistu (kinnistusregistriosa nr 6936502) XXXe omandisse. Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi (kinnistusregistriosa nr 6936502) omanikuna kinnistusraamatusse kantud XXX. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada kinnistu (kinnistusregistriosa nr 7119202) Hageja palub jagada XXXe ainuomandisse kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 7119202) väärtusega 15 000 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse üle. Nimetatud korter ei ole poolte elukohaks. XXX on kinnistut soovinud jätta endale, kuna kinnistu XXX on omandatud ühisvarasse läbi XXXe isiklike õiguste (lahusvara) olemasolu antud omavalitsuse üksuses. Nimetatud kinnistu on omandatud enampakkumiselt, kus sai osaleda vaid piiratud enampakkumise tingimustele vastavad isikud, kes elasid Kose vallas. Maa enampakkumisega erastamise õigustatud subjektiks olid isikud, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil õigusvastaselt võõrandatud maad osaliselt või tervikuna maareformi seaduse § 6 lg 2 p 2-4 sätestatud alusetel. 28.08.2002 ostu-müügilepingu kohaselt oli maa enampakkumisega erastamise õigustatud subjektiks XXX, elukoht XXX talu, . Dokumendist piiratud enampakkumise toimumise tingimuste kohta nähtub, et osaleda said enampakkumisel isikud, kellele oli vallas jäänud saamata osaliselt tagastamisele kuulunud vara. XXX palub jagada kinnistu (kinnistusregistriosa nr 7119202) XXXe ainuomandisse, kuna kinnistu olevat soetatud XXXe perekonna rahalistest vahenditest ning sinna peale on elektriliitumised ja -ühendused rajanud XXXe isa ja leiab, et seetõttu on XXX kinnistuga rohkem seotud kui XXX. Kohus peab põhjendatuks jagada kinnistu XXX (kinnistusregistriosa nr 7119202) XXXe omandisse. Kohus loeb kinnistu ostu-müügi dokumentidega ja enampakkumise tingimustega tõendatuks, et kinnistu XXX oli võimalik omandada ühisvarasse osalemisega enampakkumisel, mille tingimustele vastavaks isikuks oli XXX vallas osaliselt tagastamisele kuulunud vara saamata jäämise tõttu. Pooled on üksmeelel selles, et XXX kinnistu on poolte ühisvara. 28.08.2002 ostu-müügilepingu kohaselt tasuti ostuhinnast erastamisväärtpaberitega 46 935 EEK. XXX ei ole tõendanud, et kinnistu ostuhind tasuti osaliselt XXXe vanatädilt lahusvarasse saadud EVP-de eest ja XXX ei ole tõendanud, et kinnistu olevat soetatud XXXe perekonna rahalistest vahenditest. Kohus peab usutavaks, et kinnistule on elektriliitumised ja -ühendused rajanud 20 2-18-6493 XXXe isa ja et XXXe perekond aitas XXXel ja XXXel kinnistu eest tasuda. Samuti on usutav, et XXXe vanatädi aitas oma EVP-dega XXXel tasuda kinnistu ostuhinda. XXXe teabe kohaselt arvestas vald peaaegu poole summa ulatuses soodustust 25000 EEK iga peres kasvava lapse eest (kokku 50 000 EEK). Kohtu hinnangul on põhistatud, et mõlema poole sugulased aitasid hageja ja kostja ühist perekonda, samuti arvestas vald soodustuse määramisel poolte ühiste lastega. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda kinnistu jagamisel asjaolust, et kinnistu on omandatud ühisvarasse läbi XXXe isiklike õiguste olemasolu antud omavalitsuse üksuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks hageja nõue rahuldada ja jätta XXX kinnistu (kinnistusregistriosa nr 7119202) XXXe omandisse. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu (kinnistusregistriosa nr 7119202) omanikuna kinnistusraamatusse kantud XXX. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr 8343401) ja laenukohustus Swedbank AS ees summas 32 124 eurot Hageja palub jagada XXXe ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 8343401) väärtusega 58 000 eurot ja laenukohustus Swedbank AS ees summas 32 124 eurot vastavalt 11.02.2008 sõlmitud laenulepingule nr 08-020418-EL. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse ja laenukohustuse jäägi suuruse üle. Nimetatud korter ei ole poolte elukohaks. XXXe teabe kohaselt on korter olnud siiani tema majandamisel. XXX soovib korteriomandi ja laenukohustuse jagamist enda omandisse, kuna XXX on panustanud oma aega ja raha Mustamäe tee korteri soetamisse ja parendamisse ning soovib saada tulevikku suunatud investeeringutelt tulu. Pooled on üksmeelel selles, et korter (kinnistusregistriosa nr 8343401) on poolte ühisvara. XXX ei ole tõendanud, et ta on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides või panustanud nimetatud korteri parendamisse peale abieluvaralepingu sõlmimist. Seega kajastub XXXe poolt abielu ajal tehtud ajaline ja rahaline panus korteriomandi väärtuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue rahuldada ja jätta korteriomand (kinnistusregistriosa nr 8343401) ja laenulepingust nr 08020418-ELtulenev rahaline kohustus Swedbank AS ees summas 32 124 eurot, XXX omandisse. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu (kinnistusregistriosa nr 8343401) omanikuna kinnistusraamatusse kantud XXX. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete 21 2-18-6493 tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada Sinu Ruum OÜ osa Hageja palub jagada XXXe ainuomandisse 100% osalus äriühingus Sinu Ruum OÜ (registrikood 12111118), väärtusega 139 000 eurot. Hageja on lähtunud Sinu Ruum OÜ väärtuse esialgsel hindamisel äriühingule kuuluvate varade väärtusest, seejuures mitte bilansilisest väärtusest (OÜ Sinu Ruum 2017 majandusaasta aruanne), vaid reaalselt usutavast turuväärtusest. Hageja teabe kohaselt kuuluvad äriühingule 6 korteriomandit, millest 1 on kasutuskõlbmatus olukorras ja ülejäänud korterid on kõik pikaajaliste üürilepingutega kaetud. Korterid on soetusmaksumuses kajastatud äriühingu bilansis hinnaga 77 766 eurot. Hageja on võtnud arvesse kinnisvara hinnatõusu ja hindab korterite turuväärtuseks 146 000 eurot, seejärel lahutanud sellest äriühingu kohustuse 7000 eurot, saades äriühingu osade väärtuseks 139 000 eurot. Hageja on seisukohal, et mõlemad abikaasad panustasid ühiselt äriühingu tegevustesse. XXX tegeles äriühingu dokumentatsiooniga ja üüritehingute leidmisega, koos tegeleti korterite remondi organiseerimisega. Äriühingu 6 kinnistust 5 on soetatud sellel ajal kui XXX oli juhatuse liige. OÜ Sinu Ruum on 31.05.2011 lepingu alusel saanud tasuta kasutusse kuni 01.06.2021 XXXe lahusvaraks oleva XXXtalu hoone ja üüritulud on lepingute alusel laekunud Sinu Ruum OÜ pangakontole. XXX on XXXe nõudele vastu vaielnud ja on vastuhagis esitanud nõude jätta Sinu Ruum OÜ osad XXXe omandisse. Kohus leiab, et XXXe nõue tuleb jätta rahuldamata. Äriregistri andmetel on Sinu Ruum OÜ kantud äriregistrisse 24.05.2011, osakapitali suurus on 2500 eurot ja osaühingul on kaks osa nimiväärtusega 1250 eurot. XXXele kuulub ühisomandina osa nimiväärtusega 1250 eurot ja XXXele kuulub ühisomandina osa nimiväärtusega 1250 eurot. Pooled on üksmeelel selles, et Sinu Ruum OÜ osad on poolte ühisvara ja selles, et osade väärtus on kokku 139 000 eurot. Nii hageja kui kostja on taotlenud osade jagamist enda ainuomandisse. Äriregistri andmetel on XXX kantud juhatuse liikmena äriregistrisse 24.05.2011 ja on kustutatud äriregistrist 29.05.2012. Äriregistri andmetel on XXX osaühingu juhatuse liige alates 24.05.2011 kuni käesoleva ajani ja Sinu Ruum OÜ on jätkuvalt tegutsev äriühing. Seega on XXX aktiivselt ja edukalt tegutsenud osaühingu juhatuse liikmena osanike huvides ja kohtu hinnangul ei ole põhjendatud osade jagamine XXXe ainuomandisse. Hageja nõue jagada ProGlory OÜ osa Hageja palub jagada ProGlory OÜ (registrikood 14248991) osa XXXe ainuomandisse. Hageja hinnangul osaühingu osal väärtus puudub, kuna äriühing ei ole tegevust alustanud ja on asutatud kaks kuud enne varalahususe lepingu sõlmimist ilma osakapitali sissemakseta. XXX on soovinud ProGlory OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot jagada XXXe omandisse. Pooled on üksmeelel selles, et ProGlory OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot on poolte ühisvara ja et osakapitali sissemakset ei ole tehtud. Äriregistri andmetel on ProGlory OÜ (registrikood 14248991) kantud äriregistrisse 26.04.2017, osa nimiväärtus on 2500 eurot ja osaühing on asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata. Kohus rahuldab hageja nõude ja jagab ProGlory OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot ja hariliku väärtusega 0 eurot XXXe omandisse. Äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 1 kohaselt peab osaühingu osanike nimekirja juhatus. ÄS § 150 lg 3 kohaselt, osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta. Lähtudes asjaolust, et kohus jagab ProGlory OÜ 22 2-18-6493 osa hageja omandisse, peab kohus põhjendatuks selguse huvides ja osa omandamise järjepidevuse tagamiseks kostjat kohustada andma tahteavaldus ProGlory OÜ osa suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hageja nõue jagada sõiduauto Toyota Auris (registreerimismärk XXX) Hageja palub jagada XXXe ainuomandisse sõiduauto Toyota Auris (registreerimismärk XXX). Hageja on hinnanud sõiduauto väärtuseks 10 000 eurot. Hageja teabe kohaselt kasutab autot XXX muuhulgas poolte ühise poja, kes elab XXXe juures, igapäevaseks Tallinnasse kooli transportimiseks; samuti kõikideks muudeks lastega seotud igapäeva toiminguteks. XXX on soovinud jagada nimetatud sõiduauto XXXe omandisse väärtusega 10 000 eurot, seega on pooled sõiduauto väärtuses üksmeelel. Kohus nõustub seisukohaga, et XXX ei ole oma nõuet sõiduauto osas piisavalt põhistanud. Kohus peab põhjendatuks hageja nõue rahuldada ja jätta sõiduauto Toyota Auris XXXe omandisse, kuna XXXe valduses ja kasutuses on auto ka käesoleval ajal. Hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr 6609402) Hageja palub jagada korteriomandi asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6609402) XXXe omandisse väärtusega 5000 eurot. Nimetatud korter ei ole poolte elukohaks. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse üle ja XXX on hageja nõudega nõustunud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja jagab kinnistu (kinnistusregistriosa nr 6609402) XXXe omandisse väärtusega 5000 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu (kinnistusregistriosa nr 6609402) omanikuna kinnistusraamatusse kantud XXX. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla kostja ainuomandi tekkimise aluseks, sest kostja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. hageja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr 6609502) Hageja palub jagada korteriomandi asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6609502) XXXe omandisse väärtusega 8000 eurot. Nimetatud korter ei ole poolte elukohaks. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse üle ja XXX on hageja nõudega nõustunud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja jagab kinnistu (kinnistusregistriosa nr 6609502) XXXe omandisse väärtusega 8000 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu (kinnistusregistriosa nr 6609502) omanikuna kinnistusraamatusse kantud XXX. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla kostja ainuomandi tekkimise aluseks, sest kostja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu 23 2-18-6493 seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o. hageja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma Hageja nõue jagada 33,33% osalus Osaühingus Ahti All Hageja palub jagada 33,33% osaluse Osaühingus Ahti All (registrikood 11009524) XXXe omandisse väärtusega 7000 eurot. Hageja on äriühingu väärtuse juures arvestanud äriühingule kuuluva kinnisvara väärtust ja 31.12.2016 majandusaasta aruande andmeid. XXX leiab, et XXXe väide, et tema osalus Osaühingus Ahti All ei kuulu ühisvara koosseisu kuna Osaühing Ahti All on Tulundusühistu Ahti õigusjärglane ja et XXXe osakapitali sissemakse on XXXele kinkinud tema isa, ei ole tõendatud ja ei ole õige. Äriregistri andmetest ei nähtu väidetav õigusjärglus ning ülekandes pangakontolt osakapitali sissemakseks ei nähtu kinke olemasolu. Seega kuulub Osaühing Ahti All osa, väärtuses 7000 eurot, ühisvara koosseisus arvestamisele ja jagamisele. XXX on seisukohal, et tegemist on XXXe lahusvaraga ja et XXX ei ole tõendanud osa väärtust. XXXe teabe kohaselt, Osaühing Ahti All osa nimiväärtusega 862 eurot ei kuulu ühisvara hulka ega jagamisele. Osaühing Ahti All on Tulundusühistu Ahti õigusjärglane, mida tõendab tulundusühistu Ahti vara jaotusplaan, milles on tulundusühistu liikmed otsustanud samade tegevusaladega edasi tegutsemiseks asutada Osaühing Ahti All. Nimetatud ettevõtte osalus on omandatud kostja lahusvara arvel ning tegemist on kostja lahusvaraga. Osaühing Ahti All osa eest tasus osakapitali sissemakse 03.12.2003 kostja isa Vaabo Annus, mis on kingitus kostjale ning vastavat ülekannet tõendab pangakonto väljavõte. XXXe hinnangul Osaühing Ahti All osa väärtus ei ole suurem kui selle nimiväärtus. Kohus on seisukohal, et Osaühing Ahti All osa nimiväärtusega 862 eurot on poolte ühisvara ja osa on võimalik ühisvarana jagada. Äriregistri andmetel on Osaühing Ahti All kantud äriregistrisse 07.01.2004 ja osaühingul on 3 osa nimiväärtusega 862 eurot, osakalitali suurus on 2586 eurot. Äriregistrist ei nähtu, et Osaühing Ahti All on tulundusühistu Ahti (registrikood 10100760) õigusjärglane. Tulundusühistu Ahti kanti äriregistrisse 14.02.1997, so poolte abielu ajal. Äriregistri andmetel on tulundusühistu Ahti likvideerijana kantud 15.12.2003 äriregistrisse Vaabo Annus ja tulundusühistu on äriregistrist kustutatud 12.01.2005. Kohtule on esitatud tulundusühistu Ahti varajaotusplaan, mille kohaselt on ühistu liikmed otsustanud asutada Osaühingu Ahti All ja kasutada lõppbilansi kassa ja pangakontodel oleva raha Osaühingu Ahti All asutamiskulude katteks ning maksta muuhulgas iga asutaja osakapitali sissemakseks 13 500 EEK. Vara jaotusplaani koostamise ajal kehtinud Tulundusühistuseaduse § 89 lg 1 kohaselt, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja vajalikku deponeerimist tagastatakse osanikele nende tasutud osamaksud. Vara, mis jääb alles pärast osamaksude tagastamist, jaotatakse liikmete vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osamaksu suurusele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega on likvideerimisel tulundusühistu liikmed otsustanud enne vara ühistu liikmetele jagamist teha jaotamisele kuuluvast varast igale ühistu liikmele kuuluva osakapitali sissemakse asutatavasse Osaühingusse Ahti All. Kohtule esitatud Osaühingu Ahti All arvelduskonto väljavõttest nähtub, et Vaabo Annus on 02.12.2003 teinud Osaühingule Ahti All osakapitali sissemakse enda eest 13 500 EEK ja 03.12.2003 osakapitali sissemaksed M.A eest 13 500 EEK ja XXXe eest 13 500 EEK. Kohtu hinnangul on tegemist tulundusühistu 24 2-18-6493 Ahti likvideerija poolt XXXe asemel XXXele kuuluva varaga tehtud osakapitali sissemaksega, mille eest omandas XXX poolte abielu ajal osaluse Osaühingus Ahti All. Kohtu hinnangul ei ole tegemist XXXe isa kingitusega. Lähtudes eeltoodust on Osaühing Ahti All osa nimiväärtusega 862 eurot poolte ühisvara. Hageja on hinnanud nimetatud osa väärtuseks 7000 eurot, lähtudes osaühingu 2016.majandusaasta aruandest ja osaühingule kuuluva kinnisvara väärtusest. 31.12.2016 seisuga koostatud bilansist nähtuvalt oli osaühingul netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) 14 871 eurot, millest 1/3 on 4957 eurot. 31.12.2018 seisuga koostatud bilansist nähtuvalt oli osaühingul netovara 16 547 eurot, millest 1/3 on 5515,66 eurot. Kohus peab usutavaks, et osaühingule kuuluva kinnistu, milleks on korteriomand (21,30 m2) asukohaga XXX, harilik väärtus on mõnevõrra suurem kinnistu bilansilisest väärtusest ja seega suureneb ka osa väärtus. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Osaühingu Ahti All osa nimiväärtusega 862 eurot on poolte ühisvara ja et osa harilik väärtus on 7000 eurot. Kuna Osaühingus Ahti All on tegev XXX, siis peab kohus põhjendatuks jagada Osaühingu Ahti All osa XXXe omandisse väärtusega 7000 eurot. Kohus peab vajalikuks selguse huvides ja osa omandamise järjepidevuse tagamiseks hagejat kohustada andma tahteavaldus Osaühing Ahti All osa suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Hageja nõue jagada kinnistu (kinnistusregistriosa nr 5408802) Hageja palub jagada kinnistu asukohaga Harjumaa, XXX(kinnistusregistriosa nr 5408802) XXXe omandisse väärtusega 260 000 eurot. Nimetatud kinnistu on käesoleval ajal XXXe elukohaks. Kinnistule on pooled tellinud eksperthinnangu 2017 märtsis, kinnistu väärtuseks hinnati 239 000 eurot. Hageja hinnangul on sellest ajast alates kinnisvara hinnad tõusnud ligikaudu 10%, mistõttu on hagis XXX kinnistu hinda kajastatud suuremana kui eksperthinnangus. Hageja teabe kohaselt on XXX peale poolte abielu lõppemist soovinud jätta XXX kinnistu endale ja kinnitanud seda kirjalikult oma kirjades, sinna jäänud elama ja elab seal kuni praeguseni. Elamus XXX on alates vähemalt novembrist 2018 üürnik, kellega on XXX sõlminud üürilepingu. Varade jagamist XXXe hagis pakutud viisil toetab ka üldtuntud põhimõte, et kohus võiks varade jagamise juures arvesse võtta kumbagi poole varasemat seotust iga varaobjektiga. XXX on menetlusdokumentides kinnitanud, et ta ei soovi XXX kinnistut enda omandisse. Juhul, kui XXX ei soovi XXX kinnistut, siis tuleb see panna avalikule enampakkumisele, sest XXXel ei ole vahendeid, et maksta XXXele selle arvel hüvitist. Kuna XXX on XXX kinnistu väärtuse pakkunud, siis selle väärtusega nõustub XXX üksnes siis, kui XXX kinnistu läheb XXXe ainuomandisse ning XXX saab hüvitise. Kui XXX kinnistut ei taha, siis XXX taotleb alternatiivselt, lõpetada kinnistu XXX (kinnistusregistriosa nr 5408802) osas ühisomand selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel. Kohus ei pea põhjendatuks jagada kinnistut hageja poolt taotletud viisil, so jätta kinnistu kostja omandisse kui XXX seda kinnistut endale ei soovi. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõude jagada kinnistu (kinnistusregistriosa nr 5408802) XXXe omandisse, rahuldamata. Hageja nõue jagada laenukohustus AS Swedbank ees summas 27 024 eurot Hageja palub jagada XXXe omandisse laenukohustuse AS Swedbank ees summas 27 024 eurot vastavalt Swedbank AS-ga 12.07.2004 sõlmitud laenulepingule nr 335251-EL, mille tagatiseks on seatud hüpoteek XXX kinnistule (XXX, kinnistusregistriosa nr 5408802). XXX on hageja nõudele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses esitatud 25 2-18-6493 asjaolude tõttu põhjendatud jagada nimetatud laenukohustus koos kinnistuga (kinnistusregistriosa nr 5408802), millele on seatud laenu tagatiseks hüpoteek. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude jagada laenulepingust nr 335251-EL tulenev rahaline kohustus XXXe omandisse. XXXe hagi XXX palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: Jätta XXXe omandisse: -korteriomand asukohaga XXX1 (kinnistusregistriosa nr 3886602) väärtusega 38 000 eurot; -korteriomand asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6609402) väärtusega 5000 eurot; -korteriomand asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6609502) väärtusega 8000 eurot; -korteriomand asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 8343401) väärtusega 58 000 eurot; -sõiduauto Toyota Auris, registreerimisnumber XXX, väärtusega 10 000 eurot; -osa nimiväärtusega 2500 eurot äriühingus Sinu Ruum OÜ, registrikood 12111118, väärtusega 139 000 eurot; -XXXe poolt Sinu Ruum OÜ-le antud osaniku laenu tagasinõudeõigus summas 6000 eurot (seisuga 20.06.2017); -XXXe arvelduskontol olnud rahalised vahendid summas 4145,12 eurot; -Swedbank AS-st 11.02.2008 laenulepingu number 08-020418 EL alusel korteriomandi XXXtagatisel võetud laenu laenujääk summas 32 124 eurot; -kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 7119202) väärtusega 15 000 eurot. XXX taotleb jätta XXXe omandisse: -kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6936502) väärtusega 1000 eurot; -kinnistu asukohaga Harjumaa, XXX(kinnistusregistriosa nr 5408802) väärtusega 260 000 eurot; -osa nimiväärtusega 2500 eurot äriühingus ProGlory OÜ, registrikood 14248991; -Swedbank AS-ist 12.07.2004 laenulepingu nr 335251-EL kinnistu XXXtagatisel võetud laenu laenujääk summas 27 024 eurot; -XXXlt 09.05.2013 laenulepingu number 1/2013 alusel korteriomandi XXX1 soetamisel võetud laenu laenujääk summas 13 000 eurot; -XXXe poolt Sinu Ruum OÜ-le antud osaniku laenu tagasinõudeõigus summas 13 500 eurot (seisuga 20.06.2017); -XXX Swedbank arvelduskontol olev jääk seisuga 20.06.2017 summas 8759,47 eurot ja Luminor pank arvelduskonto jääk seisuga 20.06.2017 summas 470,70 eurot, kokku 9230,17 eurot; -XXXe poolt XXXle 27.04.2017 antud laenu summas 1000 eurot ja 18.05.2017 antud laenu summas 1000 eurot tagasinõudeõigus kokku summas 2000 eurot; -XXXe poolt Proglory OÜ-le 20.06.2017 antud laenu tagasinõudeõigus summas 1000 eurot; Jagada korteriomandi XXXkasutamise eest kasutuseelis perioodi eest 01.07.2017-31.05.2018 summas 3630 eurot (s.o 330 eurot kuus) ja mõista XXXelt XXX kasuks välja ½ kasutuseelisest, s.o 1815 eurot kuni 31.05.2018 ning sealt edasi 165 eurot (s.o ½ 330-st eurost) kuus kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni. Jagada korteriomandi XXXkasutamise eest kasutuseelis perioodi eest 01.07.2017-31.05.2018 summas 4180 eurot (s.o 380 eurot kuus) ja mõista XXXelt XXX kasuks välja ½ kasutuseelisest, s.o 2090 eurot kuni 31.05.2018 ning sealt edasi 190 eurot (s.o ½ 380-st eurost) kuus kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni. 26 2-18-6493 Välja mõista XXXelt tema poolt ühisvara arvel enamsaaduga seoses hüvitis XXXe kasuks summas 1747,53 eurot. Kohustada XXXt andma nõusolek resolutsiooni punktides 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4 ja 2.1.10 nimetatud kinnistute kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja ainuomanikuna XXXe sisse kandmiseks kinnistusraamatusse. Kohustada XXXt andma nõusolek resolutsiooni punktides 2.2.1 ja 2.2.2 nimetatud kinnistute kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja ainuomanikuna XXXe sisse kandmiseks kinnistusraamatusse. XXX taotleb alternatiivselt, lõpetada kinnistu asukohaga Harjumaa, XXX(kinnistusregistriosa nr 5408802) all registreeritud kinnistu (asukohaga Harju Maakond, XXX ühisomand selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtu poolt määratud kohtutäituri vahendusel. Täita nimetatud kinnisasja ühisomandi lõpetamisel müügist saadavast rahast: -kõik kinnisasja müügi ja avaliku enampakkumise korraldamisega seotud täitekulud, sh kohtutäituri tasu; -hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-ist 12.07.2004 laenulepingu nr 335251-EL alusel kinnistu XXXostmisel võetud laenujäägi tagastamise kohustus summas 27 024 eurot Swedbank AS ees; -jagada XXX kinnistu (registriosa nr 5408802) müügist pärast kohustuste täitmist üle jääv raha XXXe ja XXXe vahel võrdsetes osades, kui kohus ei võta arvesse resolutsiooni punktis 7 toodud taotlust. Välja mõista XXXelt XXXe kasuks välja XXXe poolt oma lahusvaraks olnud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, müügist saadud vahendite arvel XXX, kinnistu soetamiseks makstud summa 18 853,94 EUR (295 000 EEK : 15,6466 = 18 853,94 EUR) või alternatiivselt, kinnistu XXX, XXX , registriosa number 5408802 jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ning määrata kostjale selle võrra suurem hüvitis (seotud resolutsiooni punktiga 2.2.2, punktiga 3 ja punktiga 6.3), kuna ühisvara on omandatud XXX lahusvara arvel. XXX on 13.02.2019 menetlusdokumendis loobunud nõudest jagada ühisvarana kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr 7057102). Vastuhagi hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr 3886602) Vastuhagi hageja palub jagada XXXe ainuomandisse korteriomandi asukohaga XXX1 (kinnistusregistriosa nr 3886602) väärtusega 38 000 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse ja selle üle, et kinnistu kuulub poolte ühisvarasse. Nimetatud korter ei ole poolte elukohaks. XXX ei ole tõendanud, et ta on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides või panustanud nimetatud korteri parendamisse peale abieluvaralepingu sõlmimist. Seega kajastub XXXe poolt abielu ajal tehtud ajaline ja rahaline panus korteriomandi väärtuses. Kohtu hinnangul on mõistlik jagada korter ja korteri omandamiseks võetud laenukohustus ühele isikule. Kuna XXX on soovinud enda omandisse nii korterit kui laenukohustust ning XXX on soovinud jagada korter temale ja laenukohustus XXXele, siis on kohus pidanud põhjendatuks XXXe nõue rahuldada ning jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr 3886602) XXXe omandisse. Kuna kohus on selles osas rahuldanud hagi, jätab kohus vastuhagi nõude rahuldamata. 27 2-18-6493 Vastuhagi hageja nõue jagada laenukohustus XXX ees summas 13 000 eurot Vastuhagi hageja palub jagada XXXe omandisse laenukohustuse XXX ees summas 13 000 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust laenujäägi summa üle ning selle üle, et laen kuulub rahalise kohustusena poolte ühisvarasse. Pooled on üksmeelel selles, et XXXlt 09.05.2013 laenulepingu number 1/2013 alusel on võetud laen korteriomandi XXX1 soetamiseks. Nimetatud korter ei ole poolte elukohaks. Kohtu hinnangul on mõistlik jagada korter ja korteri omandamiseks võetud laenukohustus samale isikule. Kuna XXX on soovinud enda omandisse nii korterit kui laenukohustust ning XXX on soovinud jagada korter temale ja laenukohustus XXXele, siis on kohus pidanud põhjendatuks XXXe nõue rahuldada ning jagada laenukohustus XXX ees summas 13 000 eurot XXXe omandisse. Kohus rahuldab ka XXXe nõude. Vastuhagi hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr 6609402) Vastuhagi hageja palub jagada korteriomandi asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6609402) XXXe omandisse väärtusega 5000 eurot. Nimetatud korter ei ole poolte elukohaks. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse üle. XXX on hagis esitanud sama nõude ja kohus on hageja nõude rahuldanud ning jaganud kinnistu XXXe omandisse väärtusega 5000 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus ka XXXe nõude. Vastuhagi hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr 6609502) Vastuhagi hageja palub jagada korteriomandi asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6609502) XXXe omandisse väärtusega 8000 eurot. Nimetatud korter ei ole poolte elukohaks. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse üle. XXX on hagis esitanud sama nõude ja kohus on hageja nõude rahuldanud ning jaganud kinnistu XXXe omandisse väärtusega 8000 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus ka XXXe nõude. Vastuhageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr 8343401) ja laenukohustus Swedbank AS ees summas 32 124 eurot Vastuhagi hageja palub jagada XXXe ainuomandisse korteriomand asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 8343401) väärtusega 58 000 eurot ja laenukohustus Swedbank AS ees summas 32 124 eurot vastavalt 11.02.2008 sõlmitud laenulepingule nr 08-020418-EL. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse ja laenukohustuse jäägi suuruse üle. Nimetatud korter ei ole poolte elukohaks. XXXe teabe kohaselt on korter olnud siiani tema majandamisel. XXX soovib korteriomandi ja laenukohustuse jagamist enda omandisse, kuna XXX on panustanud oma aega ja raha Mustamäe tee korteri soetamisse ja parendamisse ning soovib saada tulevikku suunatud investeeringutelt tulu. Pooled on üksmeelel selles, et korter (kinnistusregistriosa nr 8343401) on poolte ühisvara. XXX ei ole tõendanud, et ta on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides või panustanud nimetatud korteri parendamisse peale abieluvaralepingu sõlmimist. Seega kajastub XXXe poolt abielu ajal tehtud ajaline ja rahaline panus korteriomandi väärtuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue rahuldada ja jätta korteriomand (kinnistusregistriosa nr 8343401) ja laenulepingust nr 08020418-ELtulenev rahaline kohustus Swedbank AS ees summas 32 124 eurot, XXXe omandisse. Kuna kohus on rahuldanud XXXe nõude, jätab kohus XXXe nõude rahuldamata. Vastuhagi hageja nõue jagada sõiduauto Toyota Auris (registreerimismärk XXX) 28 2-18-6493 Vastuhagi hageja palub jagada XXXe ainuomandisse sõiduauto Toyota Auris (registreerimismärk XXX) väärtusega 10 000 eurot. Kohus nõustub vastuhagi kostja seisukohaga, et XXX ei ole oma nõuet sõiduauto osas piisavalt põhistanud. Kohus pidas põhjendatuks XXXe nõue rahuldada ja jätta sõiduauto Toyota Auris XXXe omandisse, kuna XXXe valduses ja kasutuses on auto ka käesoleval ajal. Kuna kohus on rahuldanud XXXe nõude, jätab kohus XXXe nõude rahuldamata. Vastuhagi hageja nõue jagada Sinu Ruum OÜ osad Vastuhagi hageja palub jagada XXXe ainuomandisse 100% osalus äriühingus Sinu Ruum OÜ (registrikood 12111118), väärtusega 139 000 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Äriregistri andmetel on Sinu Ruum OÜ kantud äriregistrisse 24.05.2011, osakapitali suurus on 2500 eurot ja osaühingul on kaks osa nimiväärtusega 1250 eurot. XXXele kuulub ühisomandina osa nimiväärtusega 1250 eurot ja XXXele kuulub ühisomandina osa nimiväärtusega 1250 eurot. Pooled on üksmeelel selles, et Sinu Ruum OÜ osad on poolte ühisvara ja selles, et osade väärtus on kokku 139 000 eurot. Nii hageja kui kostja on taotlenud osade jagamist enda ainuomandisse. Äriregistri andmetel on XXX kantud juhatuse liikmena äriregistrisse 24.05.2011 ja on kustutatud äriregistrist 29.05.2012. Äriregistri andmetel on XXX osaühingu juhatuse liige alates 24.05.2011 kuni käesoleva ajani ja Sinu Ruum OÜ on jätkuvalt tegutsev äriühing. Seega on XXX aktiivselt ja edukalt tegutsenud osaühingu juhatuse liikmena osanike huvides ja kohtu hinnangul on põhjendatud osade jagamine XXXe ainuomandisse. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus XXXe nõude ja jagab Sinu Ruum OÜ kaks osa nimiväärtusega 1250 eurot ja 1250 eurot, mis on kokku hariliku väärtusega 139 000 eurot, XXXe omandisse. Äriseadustiku (ÄS) § 148 lg 4 kohaselt, igal osanikul võib olla üks samast liigist osa, kui seadusest ei tulene teisiti. Täiendava sama liiki osa omandamise korral suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus. Osade ühendamist ei toimu juhul, kui esialgne osa ja osaniku poolt omandatud täiendav osa on koormatud erinevate õigustega ja puudutatud osalised ei lepi notariaalselt tõestatud vormis kokku osasid koormavate õiguste edasi kehtimise viisis. ÄS § 182 lg 1 kohaselt peab osaühingu osanike nimekirja juhatus. ÄS § 150 lg 3 kohaselt, osaühingu juhatus muudab võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt. Sama kehtib juhatusele teatatud muude osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta. Lähtudes asjaolust, et kohus jagab Sinu Ruum OÜ osad XXXe omandisse, peab kohus põhjendatuks selguse huvides ja osa omandamise järjepidevuse tagamiseks XXXt kohustada andma tahteavaldus Sinu Ruum OÜ osade suhtes asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Vastuhageja nõue jagada kinnistu (kinnistusregistriosa nr 7119202) Vastuhagi hageja palub jagada XXXe ainuomandisse kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 7119202) väärtusega 15 000 eurot. XXX põhistab nõuet asjaoludega, et kinnistu olevat soetatud XXXe perekonna rahalistest vahenditest ning sinna peale on elektriliitumised ja -ühendused rajanud XXXe isa ja leiab, et seetõttu on XXX kinnistuga rohkem seotud kui XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse üle. Nimetatud kinnistu ei ole poolte elukohaks. Kohus on tuvastanud, et kinnistu XXX on omandatud ühisvarasse läbi XXXe isiklike õiguste olemasolu antud omavalitsuse üksuses. Nimetatud kinnistu on omandatud enampakkumiselt, kus sai osaleda vaid piiratud enampakkumise tingimustele vastavad isikuid, kes elasid Kose vallas. Maa enampakkumisega erastamise õigustatud subjektiks olid isikud, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil õigusvastaselt võõrandatud 29 2-18-6493 maad osaliselt või tervikuna maareformi seaduse § 6 lg 2 p 2-4 sätestatud alusetel. 28.08.2002 ostu-müügilepingu kohaselt oli maa enampakkumisega erastamise õigustatud subjektiks XXX, elukoht XXXtalu, . Dokumendist piiratud enampakkumise toimumise tingimuste kohta nähtub, et osaleda said enampakkumisel isikud, kellele oli vallas jäänud saamata osaliselt tagastamisele kuulunud vara. Kohus on lugenud kinnistu ostu-müügi dokumentidega ja enampakkumise tingimustega tõendatuks, et kinnistu XXX oli võimalik omandada ühisvarasse osalemisega enampakkumisel, mille tingimustele vastavaks isikuks oli XXX vallas osaliselt tagastamisele kuulunud vara saamata jäämise tõttu. Pooled on üksmeelel selles, et XXX kinnistu on poolte ühisvara. Kohtu hinnangul oli põhjendatud lähtuda kinnistu jagamisel asjaolust, et kinnistu on omandatud ühisvarasse läbi XXXe isiklike õiguste olemasolu antud omavalitsuse üksuses. Kuna kohus on rahuldanud XXXe nõude, jätab kohus XXXe nõude rahuldamata. Vastuhagi hageja nõue jagada nõudeõigus Sinu Ruum OÜ (registrikood 12111118) vastu summas 6000 eurot Vastuhagi avalduse kohaselt, XXX on andnud seisuga 20.06.2017 Sinu Ruum OÜ-le osanikuna ühisvara arvel laenu summas 6000 eurot. Vastuhagi hageja palub XXXe poolt Sinu Ruum OÜ-le antud osaniku laenu tagasinõude õiguse summas 6000 eurot jagada XXXe ainuomandisse. XXX on seisukohal, et äriühingu laenukohustus osaniku ees ei ole ühisvara, et ühisvarasse saab kuuluda äriühingu osa, millel on teatud väärtus, mis sõltub varade ja kohustuste väärtusest ning et äriühingu kohustuste täitmine või teistpidi mittetäitmine võib mõjutada äriühingu osa väärtust. Kohus leiab, et vastuhagi hageja nõue tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et XXX on abielu varaühisuse ajal teinud Sinu Ruum OÜle osaniku sissemakse summas 6000 eurot. Makse tegemine 29.05.2012 on tõendatud Sinu Ruum OÜ arvelduskonto väljavõttega (I kd, tlk 111). Kohus on seisukohal, et vastuhagi hageja ei ole esitanud nõuet osaühingu laenukohustuse jagamiseks, kuna tegemist ei ole osaühingu likvideerimismenetlusega või pankrotimenetlusega või muu osaühingu vara jagamist puudutava menetlusega. Käesolevas menetluses jagatakse poolte hagide alusel poolte ühisvara, mille hulka kuuluvad PKS § 25 kohaselt varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused ja ühisvara arvelt antud laenu tagasinõude õigus on kohtu hinnangul ühisvara hulka kuuluv varaline õigus. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus vastuhagi hageja nõude ja jagab nõudeõiguse Sinu Ruum OÜ vastu summas 6000 eurot XXXe omandisse. Vastuhagi hageja nõue jagada XXXe arvelduskontol olnud rahalised vahendid summas 4145,12 eurot Vastuhagi hageja taotleb jätta XXXe arvelduskontol Swedbank AS-s seisuga 20.06.2017 olnud rahalised vahendid summas 4145,12 eurot XXXe omandisse. Pooled on 20.06.2017 sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt lõppes poolte varaühisuse varasuhe. Seega kuulus seisuga 20.06.2017 poolte arvelduskontodel oleva raha ühisvara hulka. Arvelduskonto jääk 20.06.2017 seisuga on tõendatud vastuhagi hageja Swedbank AS arvelduskonto nr EE07xxxxxxxxxxxxxx96 väljavõttega (I kd, tlk 168). XXX ei ole hageja nõudele vastu vaielnud. Kohus rahuldab vastuhagi hageja nõude ja jätab XXXe arvelduskontol seisuga 20.06.2017 olnud rahalised vahendid summas 4145,12 eurot XXXe omandisse. Vastuhagi hageja nõue jagada kinnistu (kinnistusregistriosa nr 6936502) 30 2-18-6493 Vastuhagi hageja palub jagada kinnistu asukohaga XXX(kinnistusregistriosa nr 6936502) XXXe ainuomandisse väärtusega 1000 eurot. Nimetatud kinnistu ei ole poolte elukohaks. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu väärtuse üle. XXX on hagis esitanud sama nõude ja kohus on hageja nõude rahuldanud ning jaganud kinnistu XXXe omandisse väärtusega 1000 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus ka XXXe nõude. Vastuhagi hageja nõue jagada Proglory OÜ osa Vastuhagi hageja palub jagada ProGlory OÜ (registrikood 14248991) osa nimiväärtusega 2500 eurot, XXXe ainuomandisse. XXXe hinnangul osaühingu osal väärtus puudub, kuna äriühing ei ole tegevust alustanud ja on asutatud kaks kuud enne varalahususe lepingu sõlmimist, ilma osakapitali sissemakseta. Pooled on üksmeelel selles, et ProGlory OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot on poolte ühisvara ja et osakapitali sissemakset ei ole tehtud. Äriregistri andmetel on ProGlory OÜ (registrikood 14248991) kantud äriregistrisse 26.04.2017, osa nimiväärtus on 2500 eurot ja osaühing on asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata. XXX ei ole tõendanud, et ProGlory OÜ osa harilik väärtus vastab osa nimiväärtusele. XXX on hagis esitanud samuti osaühingu osa jagamise nõude ja kohus on hageja nõude rahuldanud ning jaganud ProGlory OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot ja hariliku väärtusega 0 eurot XXXe omandisse. Lähtudes eeltoodust jätab kohus XXXe nõude rahuldamata. Vastuhagi hageja nõue jagada nõudeõigus Sinu Ruum OÜ (registrikood 12111118) vastu summas 13 500 eurot Vastuhagi kohaselt, XXX on andnud Sinu Ruum OÜ-le osanikuna ühisvara arvel seisuga 20.06.2017 laenu kokku summas 13 500 eurot, mis on tõendatud Sinu Ruum OÜ pangakonto väljavõtetega (16.09.2011 summas 3000 eurot, 17.09.2011 summas 3000 eurot, 18.09.2011 summas 3000 eurot, 12.12.2011 summas 500 eurot, 11.02.2012 summas 2000 eurot, 12.02.2012 summas 2000 eurot). XXXele on Sinu Ruum OÜ tagastanud 20.06.2017 selgitusega „omanikulaenu tagasimakse“ 7000 eurot. Vastuhagi hageja palub XXXe poolt Sinu Ruum OÜ-le antud osaniku laenu tagasinõude õiguse summas 13 500 eurot jagada XXXe ainuomandisse. Alternatiivselt soovib XXX jagada laenujäägi tagasinõude õiguse summas 6500 eurot ja eraldi 7000 eurot ühisvaraks oleva rahana XXXe pangakontol. XXX on seisukohal, et äriühingu laenukohustus osaniku ees ei ole ühisvara, et ühisvarasse saab kuuluda äriühingu osa, millel on teatud väärtus, mis sõltub varade ja kohustuste väärtusest ning et äriühingu kohustuste täitmine või teistpidi mittetäitmine võib mõjutada äriühingu osa väärtust. Kohus leiab, et vastuhagi hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et XXX on abielu varaühisuse ajal teinud Sinu Ruum OÜ-le osaniku sissemakse kokku summas 13 500 eurot ja et XXXele on laenu tagastatud summas 7000 eurot. Maksete tegemine on tõendatud Sinu Ruum OÜ arvelduskonto väljavõtetega (I kd, tlk 113-116). Kohus on seisukohal, et vastuhagi hageja ei ole esitanud nõuet osaühingu laenukohustuse jagamiseks, kuna tegemist ei ole osaühingu likvideerimismenetlusega või pankrotimenetlusega või muu osaühingu vara jagamist puudutava menetlusega. Käesolevas menetluses jagatakse poolte hagide alusel poolte ühisvara, mille hulka kuuluvad PKS § 25 kohaselt varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused ja ühisvara arvelt antud laenu tagasinõude õigus on kohtu hinnangul ühisvara hulka kuuluv varaline õigus, mida saab ühisvara jagamisel poolte vahel jagada. Kohus ei pea veenvaks XXXe väidet, et XXX on kasutanud ilma õigusliku aluseta Sinu Ruum OÜ raha ja teinud endale Sinu Ruum OÜ arvelduskontolt väljamakseid. Äriregistri andmetel ei ole XXX Sinu Ruum OÜ juhatuse liige vähemalt alates 29.05.2012, seega puudus XXXel osaühingu 31 2-18-6493 esindusõigus. XXX on 26.02.2019 menetlusdokumendis kinnitanud, et ta on ise kandnud endale pärast abieluvaralepingu sõlmimist 20.06.2017 Sinu Ruum OÜ pangakontolt 7000 eurot XXXe laenu tagastusena ja et laen oli antud XXXe lahusvara arvelt. XXX on esitanud 11.02.2011 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, mille kohaselt oli müügihind 21 500 eurot ning nimetatud mets kasvas XXXe lahusvarasse kuuluval kinnistul (registriosa nr 7057102). XXX on väitnud, et ta andis Sinu Ruum OÜ-le laenu lahusvara müügist saadud rahast. Äriseadustiku (ÄS) § 168 on sätestatud osanike pädevus ning § 168 lg 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Kohus leiab, et kui Sinu Ruum OÜ huve ja vara on kahjustatud äriühingu arvelduskontolt väljamaksete tegemisega, on äriühingul võimalik esitada nõue vastavatele isikutele. 20.06.2017 sõlmisid pooled abieluvaralepingu, mille kohaselt leppisid kokku lõpetada nende vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja kehtestada uue varasuhtena varalahususe varasuhe. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-46-06 märkinud, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see poolte ühisvaraks. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Sinu Ruum OÜ tegi XXXele 20.06.2017 väljamakse 7000 eurot pärast abieluvaralepingu sõlmimist. Metsa müügileping on tehtud 11.02.2011, raha on XXXe arvelduskontole laekunud 14-15.02.2011 ja esimene laenumakse tehti XXXe arvelduskontolt 16.09.2011, seega ei ole tõendatud, et XXX on Sinu Ruum OÜ-le andnud laenu just oma lahusvara arvelt. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on põhjendatud järeldada, et Sinu Ruum OÜ-le on antud laenu poolte ühisvara arvelt ja et Sinu Ruum OÜ on tagastanud XXXele 20.06.2017 7000 eurot poolte ühisvarasse ning nimetatud summat saab arvestada arveldukonto jäägi jagamisel. Kohus on seisukohal, et mõlemad abikaasad on panustanud oma lahusvaraga ühisesse majapidamisse ja et konkreetse raha kasutamist ei ole võimalik üheselt kindlaks teha. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata XXXe nõude jagada ühisvarana nõudeõigus summas 13 500 eurot ja rahuldab alternatiivse nõude ning jagab nõudeõiguse Sinu Ruum OÜ vastu summas 6500 eurot XXXe omandisse. Vastuhagi hageja nõue jagada XXXe arvelduskontodel olnud rahalised vahendid kokku summas 9230,17 eurot Vastuhagi hageja taotleb 20.06.2017 seisuga jätta XXXe arvelduskontol Swedbank AS-s olev jääk summas 8759,47 eurot ja arvelduskontol Luminor Bank AS-s olev jääk summas 470,70 eurot, kokku 9230,17 eurot, XXXe omandisse. XXX on arvelduskontode jäägi suurusele vastu vaielnud. PKS § 37 lg 11 kohaselt, ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Pooled on 20.06.2017 sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt lõppes poolte varaühisuse varasuhe. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Sinu Ruum OÜ tegi XXXele 20.06.2017 väljamakse 7000 eurot pärast abieluvaralepingu sõlmimist. Metsa müügileping on tehtud 11.02.2011 ja esimene laenumakse tehti XXXe arvelduskontolt 16.09.2011, seega ei ole tõendatud, et XXX on Sinu Ruum OÜ-le andnud laenu just oma lahusvara arvelt. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on põhjendatud järeldada, et Sinu Ruum OÜ-le on antud laenu poolte ühisvara arvelt ja et Sinu Ruum OÜ on tagastanud XXXele 20.06.2017 7000 eurot poolte ühisvarasse ning nimetatud summat saab arvestada arveldukonto jäägi jagamisel. Seega kuulus seisuga 20.06.2017 poolte arvelduskontodel oleva raha ühisvara hulka. Arvelduskonto jääk 20.06.2017 seisuga on tõendatud XXXe Swedbank AS-s arvelduskonto nr EE29xxxxxxxxxxxxxx08 väljavõttega (I kd, tlk 176) ja Luminor Bank AS-s arvelduskonto väljavõttega (I kd, tlk 177). Kohus rahuldab vastuhagi hageja nõude ja jätab XXXe arvelduskontodel seisuga 20.06.2017 olnud rahalised vahendid kokku summas 9230,17 eurot XXXe omandisse. Vastuhagi hageja nõue jagada nõudeõigus XXX vastu summas 2000 eurot 32 2-18-6493 Vastuhagi hageja palub XXXe poolt XXXle 27.04.2017 antud laenu summas 1000 eurot ja 18.05.2017 antud laenu summas 1000 eurot tagasinõudeõiguse kokku summas 2000 eurot, jagada XXXe omandisse. Nimetatud laenude andmine on tõendatud XXXe arvelduskonto väljavõttega (I kd, tlk 174, 177). XXX ei ole laenu andmisele summas 2000 eurot vastu vaielnud ja on 26.02.2019 menetlusdokumendis küll väitnud, et nõuet XXX vastu ei ole enam olemas, kuid ei ole laenu tagastamist tõendanud. Kuivõrd laen kokku 2000 eurot on antud poolte abielu ja varaühisuse varasuhte ajal, siis kuulub laenu tagasinõude õigus poolte ühisvarasse ja seda on võimalik jagada. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus nõude ning jagab nõudeõiguse XXX vastu summas 2000 eurot XXXe omandisse. Vastuhagi hageja nõue jagada nõudeõigus ProGlory OÜ (registrikood 14248991) vastu summas 1000 eurot Vastuhagi hageja palub XXXe poolt ProGlory OÜ-le antud osaniku laenu tagasinõude õiguse summas 1000 eurot jagada XXXe ainuomandisse. Laenu andmine on tõendatud arvelduskonto väljavõttega (I kd, tlk 176). XXX on seisukohal, et laen 1000 eurot on antud osaühingule pärast poolte vahel 20.06.2017 abieluvaralepingu sõlmimist ja seega XXXe lahusvara arvelt. Kohtu hinnangul ei ole XXXe väide tõendatud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus nõude ning jagab nõudeõiguse ProGlory OÜ vastu summas 1000 eurot XXXe omandisse. Vastuhagi hageja nõue jagada korteriomandite XXX ja XXX, Tallinn, kasutuseelis kasutamise eest Vastuhagi hageja palub jagada korteriomandi XXX kasutamise eest kasutuseelis perioodi eest 01.07.2017-31.05.2018 summas 3630 eurot (s.o 330 eurot kuus) ja mõista XXXelt XXXe kasuks välja ½ kasutuseelisest, s.o 1815 eurot kuni 31.05.2018 ning sealt edasi 165 eurot (s.o ½ 330-st eurost) kuus kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni. Vastuhagi hageja palub jagada korteriomandi XXX kasutamise eest kasutuseelis perioodi eest 01.07.201731.05.2018 summas 4180 eurot (s.o 380 eurot kuus) ja mõista XXXelt XXXe kasuks välja ½ kasutuseelisest, s.o 2090 eurot kuni 31.05.2018 ning sealt edasi 190 eurot (s.o ½ 380-st eurost) kuus kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni. Vastuhagi hageja teabe kohaselt on pärast abieluvaralepingu sõlmimist korteriomandit XXX kasutanud ning seda välja üürinud XXX minimaalselt hinnaga 330 eurot kuus. Vastuhagi hageja tõendab üürisummat M.E-ga 25.10.2015 sõlmitud eelneva üürilepinguga, millel on üürileandjaks Sinu Ruum OÜ. Vastuhagi hageja teabe kohaselt on pärast abieluvaralepingu sõlmimist korteriomandit XXX, Tallinnas kasutanud ning seda välja üürinud XXX minimaalselt hinnaga 380 eurot kuus. Vastuhagi hageja tõendab üürisummat 21.09.2016 sõlmitud tähtajatu üürilepinguga. XXX ei ole saanud neid kortereid kasutada, mistõttu XXX on saanud kasutuseelist perioodi eest alates 01.07.2017 kuni 31.05.2018. XXX on 26.02.2019 menetlusdokumendis nõustunud sellega, et korterid on tema majandamisel ja et korterid toodavad üüritulu vastavas määras, kokku vähemalt 7810 eurot. XXX on kasutuseelise arvestuskäigule vastu vaielnud ja on leidnud, et üüritulust tuleb maha arvata korteritega kaasnevad omaniku laenu- ja remondifondi kohustused. XXX on seisukohal, et kastustuseelise arvestusest ei saa midagi maha arvata, kuna üürnikud tasuvad lisakas ka kommunaalkulude eest ning korteritega seotud laenukohustused jagatakse eraldi. XXX on seisukohal, et ühisvara kasutamise arvel on kasutuseeliseid saanud ka XXX. Kuna XXX on soetanud endale pärast poolte kooselu lõppemist 2017 augustis pangalaenuga uue korteri ja XXX jäi elama poolte ühisesse elamusse XXX kinnistule, lisandusid XXXele 33 2-18-6493 igakuised kulud laenumaksena 329,15 eurot kuus, samas kui XXXel ei ole seoses eluasemega lahkumineku järgselt olnud täiendavaid kulutusi, mis moodustab tema kasutuseelise. Kokku on 26.02.2019 seisuga tasutud laenumaksete summa 6253,85 eurot (19 kuud, august 2017veebruar 2019). Samuti on vähemalt 2018 novembrist elanud elamus XXX XXXega sõlmitud üürilepingu alusel üürnik, kes tasub eluruumi kasutamise eest üüri 180 eurot kuus. Kasutuseelist võib arvestada ka üüritulu järgi, mida samas piirkonnas poleks võimalik kinnistu omanikul saada. Kinnisvaraportaalis City24 on sarnaste majade üüritulu ligikaudu 500 eurot kuus. Poolte teabe kohaselt elab XXXe juures ka poolte laps, seega muu perekonnaliikme kasutuseelist arvestades oleks XXXe tegelik kasutuseelis väiksem. XXX on esitanud 26.02.2019 menetlusdokumendis tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestab XXXe kasutuseelise nõude 355 eurot kuus (165+190, ½ 710 eurost) oma tasaarvestusnõudega. Kohtu hinnangul on XXXe tõendatud kasutuseelis ajavahemikul 01.07.2017-31.10.2018 250 eurot kuus, so 250 eurot võimalikust XXX kinnistu üüritulust 500 eurot ja alates 01.11.2018 340 eurot kuus, sh 250 eurot võimalikust XXX kinnistu üüritulust 500 eurot ja 90 eurot üürilepingu alusel saadavast üüritulust, arvestades muu perekonnaliikme kasutust. Seega on tõendatud XXXe kasutuseelise nõue alates 01.07.2017-31.10.2018 summas 125 eurot (1/2 250 eurost). Seega on tõendatud XXXe kasutuseelise nõue alates 01.11.2018 170 eurot (1/2 340 eurost). Kohus rahuldab vastuhagi hageja nõude ja jagab korteriomandi XXX kasutamise eest kasutuseelise perioodi eest 01.07.2017-31.05.2018 summas 3630 eurot (330 eurot kuus) ja mõistab XXXelt XXXe kasuks välja ½ kasutuseelisest, s.o 1815 eurot kuni 31.05.2018 ning sealt edasi 165 eurot (s.o ½ 330-st eurost) kuus kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus jagab korteriomandi XXXkasutamise eest kasutuseelise perioodi eest 01.07.201731.05.2018 summas 4180 eurot (380 eurot kuus) ja mõistab XXXelt XXXe kasuks välja ½ kasutuseelisest, s.o 2090 eurot kuni 31.05.2018 ning sealt edasi 190 eurot (s.o ½ 380-st eurost) kuus kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus jagab kinnistu XXX kasutamise eest kasutuseelise perioodi eest 01.07.201731.05.2018 summas 2750 eurot (250 eurot kuus) ja mõistab XXXelt XXXe kasuks välja ½ kasutuseelisest, so 1375 eurot kuni 31.05.2018 ja ajavahemikul 01.06.2018-31.10.2018 125 eurot kuus ja alates 01.11.2018 kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni 170 eurot kuus. Pärast tasaarvestust mõista XXXelt XXXe kasuks välja kasutuseelis ajavahemiku 01.07.201731.05.2018 eest summas 2530 eurot ja ajavahemikul 01.06.2018-31.10.2018 230 eurot kuus ja alates 01.11.2018 kuni ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumiseni 185 eurot kuus. Kohus jätab XXXe kasutuseelise väljamõistmise ja tasarvestamise nõuded ülejäänud osas rahuldamata. Kohus leiab, et XXXe kui Sinu Ruum OÜ juhatuse liikme õigus käsutada osaühingu pangakontot ja muud vara ei ole kasutuseeliste saamine, vaid äriühingu juhtimisega ja majandustegevusega seonduv ja seadusest tulenev juhatuse liikme õigus ja kohustus. ÄS § 135 lg 3 kohaselt, osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. ÄS § 148 lg 5 kohaselt, osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Seega kuulub osaühingu poolt omandatud vara osaühingule ja osaniku õigused on seaduse ja põhikirjaga kindlaks määratud. Osanike vahelised vaidlused ei kuulu lahendamisele ühisvara jagamise menetluses ning äriühingu vara ei ole vahetult osanike vara ja äriühingu vara ei kuulu jagamisele ühisvara jagamise menetluses. Poolte ühisvaraks on osaühingute osad, millest tulenevad õigused on sätestatud Äriseadustikus. 34 2-18-6493 Vastuhageja nõue välja mõista XXXelt PKS § 34 lg 2 alusel hüvitis 18 853,94 eurot või alternatiivselt, kinnistu XXXjagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest XXXe kasuks Vastuhagi kohaselt, XXX võõrandas 2002 aastal aadressil XXX, Tallinn asunud ja XXXe lahusvaraks olnud korteri hinnaga 450 000 krooni, mille üle ei ole vaidlust. Nimetatud summa laekus XXXe arvelduskontole käsirahana 17.06.2002 summas 25 000 krooni ja lisaks müügihinnana 04.07.2002 summas 425 000 eurot, mida tõendavad arvelduskonto väljavõtted (I kd, tlk 124-125). Saadud raha summas 18 853,94 EUR (s.o 03.01.2003 makse summas 30 000 EEK ja 14.01.2003 makse summas 265 000 EEK, kokku 295 000 EEK) maksis XXX kinnistu XXX(kinnistusregistriosa nr 5408802) soetamise eest ning eeltoodud makseid kinnitavad kostja arvelduskonto väljavõtted (I kd, tlk 126-127). Alternatiivselt palub XXX kinnistu (registriosa nr 5408802) jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ning määrata XXXele selle võrra suurem hüvitis, kuna ühisvara on omandatud XXXe lahusvara arvel. Kohus leiab, et vastuhageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-146-06 märkinud, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see poolte ühisvaraks. Kohtu hinnangul on menetluses esitatud asjaoludega põhistatud, et mõlemad pooled on abielu ajal ühisvarasse panusta