1-19-2900/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2020.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-19-2900 Kohtukoosseis kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 27.01.2020 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Martin Pärn tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Martin Pärn, isikukood 39101310283, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Martin Pärn tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 07.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Pärn tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Martin Pärn on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.05.2019 kohtuotsusega KarS § 329 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuu vangistusega. Alates 21.05.2019 jäi kanda 11 kuud 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 21.05.2019 ja lõpp 03.05.
2. Kinnipidamisasutuses Martin Pärn kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgselt on avaldanud soovi minna elama: xxx. Kinnipeetaval on 7 klassi haridus. Vanglas on läbinud ehitusviimistluse kiirkursuse ja alates 30.09.2019 alustas puidupingioperaatori õpet. Enne vahistamist töötas ametlikult Soomes. Kinnipeetav on materiaalse kasu saamise eesmärgil pannud toime narkootikumide käitlemise suures koguses kahel korral, samuti on alaealisena vargusi toime pannud. Isikut on väärteokorras karistatud ka ühel korral varavastase 1 rikkumise eest. Isiku materiaalset toimetulekut mõjutas narkootikumide sõltuvus. Isik on nõus vanglas töötama, töötab alates 13.05.2019 vangla majandustöödel. 09.12.2019 seisuga oli isikul tasumata nõuded 3 892,22 eurot, vabanemisfondis xxx EUR. Vangistuse jooksul on sissetulekuteks omaenda töötasu ja lähedaste toetus, millest on hoiustatud vabanemisfondi ning tasutud võlgnevusi. 22.08.2019 - 20.11.2019 läbis õigusvastase käitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi "Õige Hetk". Vabanemisjärgselt Martin Pärn plaanib tööle asuda Soome, firmasse xxx-sse (tööandja xx xxx nõusolekut ei saanud, kuna telefonil mis oli väljatoodud andmetes ei saadud ühendust). Eestisse elama jäädes on Martin Pärnal võimalik ennast esialgu registreerida Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Isiku sõnul on tal ka oma firma xxx, mis tegeleb veebilehtede loomisega ning isiku sõnul võimaldab talle sissetuleku, millega saab ära elada. Lähedastest on ema, kellega suhted on head. Isikul on tutvusringkonnas olnud kriminaalse taustaga isikuid. Isiku sõnul ta võib olla mõjutatav, aga see peab olema väga mõjuv põhjus. Enne vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt. Isiku sõnul tal alkoholiga probleeme ei esine, ei mõjuta tema elu, kuid samas isiku süütegude kogumik näitab isiku alkoholi kuritarvitamist. Isikut on väärteokorras karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest ning joobes juhtimise eest. 24.10.2019 - 03.12.2019 läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviistreening. Isik tarvitas narkootikume kuni kinnipidamiseni. Isiku sõnul tal sõltuvust ei ole, probleeme ka enam ei ole, ei tunne puudust narkootikumidest. Tarvitas amfetamiini ja kanepit töö efektiivsuse pärast. Vanglas on isikul diagnoositud 22.02.2019 narkootikumide sõltuvus. Kriminaalhooldusesse suhtub negatiivselt. Isikut on korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid kinnipeetav ei ole suutnud täita kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Eelmine karistus pöörati täitmisele, kuna kinnipeetav tarvitas narkootikume kontrollnõuetest olenemata, ei käinud registreerimisel. Isik pidi tulema vanglasse 11.12.2017, kuid jättis tulemata, kuni ta võeti kinni Soome Vabariigis 2018 aasta lõpus. Isik oli üle aasta tagaotsitav. Martin Pärn´a süütegude kogumik näitab, et ta suhtub üleüldiselt negatiivselt ühiskonda, käitleb suures koguses narkootikume, sõidab mootorsõidukiga, kuigi ei oma juhtimisõigust ja/või on joobes (narko- ja alkoholijoobes). Kinnipeetav ei ole varasemalt olnud motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma, on põhjendanud oma tegevust erinevate asjaoludega ja proovinud süüd vähendada. Praeguseks on oma mõtlemist muutnud, püüab edaspidi elada seadusekuulekalt, on seadnud eluks eesmärgid, mille nimel töötab juba praegu (kutseõpe, programmid). Kinnipeetav on karistatud 6 korda, kehtivaid on 3, vanglas viibib teist korda. Kuritegude toime panemise soodusteguriteks on narkootikumide tarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Viru Vangla ei toeta Martin Pärna tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Martin Pärn ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Martin Pärna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning on liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut 2 iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Martin Pärn on kriminaalkorras karistatud 6 korda, millest 3 on kehtivad. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Martin Pärn soovib vabanemisel asuda elama xxx, kus elas ja töötas enne vangistust. Samuti on kinnipeetava sõnul võimalik tal seal ka tööle asuda, kuid ametlik kinnitus sellele puudub. Positiivseks saab lugeda töötamist vanglas, samuti eriala omadamist ja sotsiaalprogrammides osalemist. Kohtuistungil teatas Martin Pärn, et ennetähtaegselt vanglast vabaneda ta ei soovi. Kohus leiab, et kuna isik on korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Isikul on probleeme nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega, kuid ise ta selles probleemi ei näe. Samuti ei suutnud ta alluda käitumiskontrolli nõuetele ning karistus pöörati täitmisele, mille järel isik põgenes välismaale ja oli üle aasta tagaotsitav. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades Martin Pärna kuritegude toimepanemise asjaolusid (narkokuritegu ja karistusest kõrvale hoidumine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Martin Pärna ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud narkokuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid ta on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Seega puudub kohtul veendumus, et ta edaspidi suudaks alluda kriminaalhooldusele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.05.2020, ärakandmiseks on veel 4 kuud vangistust, mis on väga pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks 3 isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning negatiivne suhtumine kriminaalhooldusesse. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo või ei allu kriminaalhooldusele. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ja prokurör. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud ning kriminaalhooldusele ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Martin Pärn vabastamisega temale Viru Maakohtu 21.05.2019 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4