) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotime2
lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 15.04.2016. a määruses selgitas kohus võlgnikule võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks menetluse kestel võlgnevusi tasunud. Võlgnik ei ole kohtule ka teavitanud, kas soovib jätkata võlgadest vabastamise mentlusega või mitte. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud
lg 1 ja 2 sätestatud kohustusi, kuna võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kuivõrd võlgnik ei ole tasunud ühtegi makset nõuete katteks, puuduvad alused isiku kohustustest vabastamiseks ja tuleb keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.
lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt
lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg-tega 1 ja 7 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgades vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.