4-19-6367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2020.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-19-6367 (2700,19,002256) Kohtunik Endla Ülviste Koh

§ 94lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. Kohtuvälise menetleja saatis väärteoasja toimiku Pärnu Maakohtusse, sest menetleja hinnangul ei saa menetlusaluse isiku rikkumist lugeda väikeseks ning sellest tulenevalt palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada menetlusaluse isiku karistamine arestiga. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
2. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli juurde ja asus seisukohale, et väärteo toime panemine RM poolt on tõendatud ning tema süüd ei saa lugeda väikeseks. Isik pani teo toime tahtlusega, sest ta teadis, et tal pole juhtimisõigust. See näitab üleolevat suhtumist seadustesse. Kuna isiku sissetulek ei ole suur, pole mõistlik talle rahalist karistust määrata ja alaealisena väärteo toimepannud ning alles täiskasvanuks saanud isikule liig, kuna ta on oma tegu kahetsenud. Kohtuväline menetleja leidis, et kohaldada tuleks KarS §- s 87 ettenähtud mõjutusvahendit ning määrata kümme tundi üldkasulikku tööd.
3. Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, s.o uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et RM pani 12.11.2019.a toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
4. RM pannakse süüks LS §

§ 94

lg 1 nõuete rikkumist ning sellega LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.o mootorsõiduki juhtimist isiku poolt, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

1. Asjas puudub vaidlus selle üle, et RM puudus 12.11.2019.a mootorsõiduki juhtimisõigus ja RM tunnistab seda ka ise. Samuti 24.06.2018.a Lääne-Harju politseijaoskonna välijuhi poolt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 9) kohaselt RM puudub vastava kategooria juhtimisõigus ning ta otsustati kõrvaldada sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 24.06.2018.a kell 00:04 kuni aluse äralangemiseni.
2. Menetlusalune isik RM andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 12.11.2019.a tegid nad koos sõbraga töökojas autot korda. Seejärel sõitis ta autoga teise töökoja juurde ja nägi, et õpetaja MV tuleb ning jooksis minema. Tal oli hirm. Ta ei tohtinud autot juhtida, kuna polnud juhtimisõigust, aga ei tahtnud sõpra hätta jätta, sest ka temal ei olnud juhtimisõigust. Maksimaalselt sõitis 100 meetrit, ühelt töökoja territooriumilt teisele. Maanteel ei sõitnud. 2

§ 94lg 1 keelde ning pani tahtlikult toime LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo.

1. Kohus leiab, et RM süü väärteo toimepanemisel oli väike ning tema edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole vaja karistust ega mõjutusvahendit kohaldada.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-120-13 ja nr 3-1-111-14). Kuigi väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse otstarbekuse lõpetamise kriteeriume, siis tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik vastata küsimusele, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist.
3. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9-07). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-12).
4. Kohus rõhutab, et rikkumisele järgnev riiklik hukkamõist peab eelkõige lähtuma isiku süü suurusest ja võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. RM pani rikkumise toime töökodade vahelisel platsil ja ta ei sõitnud asulasisesel teel ega maanteel. Seoses mootorsõiduki juhtimisega juhtimisõiguseta isiku poolt ühe töökoja juurest teise juurde suure ohu tekkimise võimalust tõendatud ei ole.
5. RM on omandanud B kategooria mootorsõiduki esmase juhtimisõiguse 07.01.2020.a. Sellest saab järeldada, et juba 12.11.2019.a olid tal nõutavad mootorsõidukijuhi koolitused läbitud ja esmased oskused omandatud. Käesoleval hetkel on ka välistatud B kategooria mootorsõiduki juhtimine juhtumisõiguseta RM poolt, seetõttu puudub ka ilmne vajadus mõjutada isikut hoiduma uute samaliigiliste liiklussüütegude toimepanemisest. Trahvi või 3