lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 26.02.2015 notariaalse ostu-müügilepingu, mille kohaselt võõrandas hageja kostjale ½ suuruse mõttelise osa kinnistusregistri registriossa nr 11947202 kantud korteriomandist koos oluliste osade ja päraldistega asukohaga XXX müügihinnaga 210 000 eurot. Kostja ei ole käesoleva hetkeni müügihinda tasunud. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja võttis endale lepinguga kohustuse tasuda ostetud kinnistu eest. Kostja seda kohustust ei täitnud kuna tema hinnangul olid hagejal ja kostjal täiendavad kokkulepped, mille kohaselt ta ei pidanudki tasuma nimetatud summat kuivõrd hageja ja kostja on omavahel kokku leppinud asjaolu, et müügitehingust tulenev kohustus täidetakse peale seda, kui on õnnestunud võõrandada kogu Laitse loss tervikuna. Vastavat kokkulepet ei ole kohtule esitatud. Samuti ei ole esitatud tõendeid, mis võimaliku kokkuleppe sisu tõendaksid. Seega kostja seisukohad võimalike täiendavate kokkulepete osas on paljasõnalised ja tõendamata ja kohus ei saa sellest võimalikust kokkuleppest asja lahendamisel lähtuda. Põhinõude kokkuvõte Kuna kostja ja hageja vahel oli leping, milles toodud kohustusi on hageja täitnud, kuid mis on kostja poolt jäänud täitmata, on põhinõue kostja vastu õigustatud, hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Seega rahuldab kohus hageja põhivõla nõude summas 147 701,62 eurot, mis oli tasumata müügihind hagi esitamise hetkel. Viivised VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning punkti 6 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule kohustus kostja tasuma viivist 0,030 % tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivisearvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 22 216,12 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt (147 701,62 eurot) alates 2.02.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele, on kostja olnud raha tasumisega viivituses ja hageja viivisenõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue täielikult rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 22 216,12 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (147 701,62 eurot) alates 2.02.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.