Obsah (17)

§ 113§ 44§ 42§ 396§ 397§ 88§ 14§ 4034§ 35§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 162§ 65§ 145

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08. jaanuaril 2018

§ 113lg 1 teises lauses sätestatu järgi (0,022 % päevas).

Muus osas vaidlevad kostjad hagile vastu. Kostjad on seisukohal, et kostja 1 on tasunud põhivõla katteks 1410 eurot ja intressi katteks 350 eurot, mistõttu hageja nõuded intressi osas on alusetud. Vastuse põhjenduste kohaselt leppisid pooled lepingu p 3.4 kohaselt laenu tagastamise ajaks 21.10.

1. Perioodil 21.10.2015–25.04.2016 on kostja 1 tasunud raha arvete nr-d L201501024, L201501438, L201600415 ja L201600949 alusel põhivõlgnevuse katteks. Kostja 1 on kirjutanud 25.04.2016 maksekorralduse selgituses, et maksab raha põhivõla katteks. Kostja 1 tasus intressi arve nr L201500649 alusel 20.10.
3. Laenulepingu p-d 3.10.2 ja 12.2 on ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused ja tühised, kuna laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi, millega antakse talle kohustuste täitmiseks ebamõistlikult pikk ning ebatäpselt määratletud tähtaeg (pikeneb piiramatu arv kordi). Lepingu p 3.10.2 on vastuolus sama lepingu p-ga 6.2, mille kohaselt on laenusaaja kohustatud tagastama laenu lepingu p 3.
4. tähtajaks. Intressi tasumisel ei saa põhivõlg kunagi sissenõutavaks muutuda ning nähakse ette, et leping pikeneb tähtaja lõppedes automaatselt, kui ka kostja 1 seda ei taotle. Kostjad ei ole pöördunud hageja poole laenu tagastamistähtaja pikendamise taotlusega lepingu p-de 12.4 ja 12.5 alusel. Seega ei ole laenu tagastamistähtaega pikendatud.

§ 44

, § 42 lg 3 p 19 ja 27 koosmõjus tuleneb, et

§ 42

lg 3 p 19 ja 27 kohaldatakse ka kostjale 1, kes sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Hagejal ei ole õigust laenutingimusi ühepoolselt muuta, mistõttu on lepingu p 12.2 tühine

§ 44, § 42 lg 3 p 14 alusel.

1. Hageja ei ole nõudnud viivist perioodi 20.03.2016 – 20.10.2016 eest 1 aasta ja 4 kuu jooksul, seega on viivise nõue hea usu põhimõttega vastuolus ja lõppenud pikaajalise nõude sisse nõudmata jätmise tõttu. Hageja on oma vastuolulise käitumisega jätnud kostjatele mulje, et ta lepingujärgses ulatuses viivist ei nõuagi. Lepingu kohaselt on viivise määr 0,23% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ehk 82,8% aastas, mis on kümne korda rohkem, kui seadusjärgne viivisemäär. Laenulepingu p 3.
2. järgne kokkulepe viivise tasumiseks on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine, viivisemäär on tüüptingimus ega ole eraldi läbi räägitud. Kostjad taotlevad ka viivise vähendamist seaduses sätestatud viivise määrani.
3. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta ei ole teinud laenu andmisel põhivõlgnikule nõuetekohast riskianalüüsi ja ei ole veendunud tema võimes lepingut täita. Lepingu sõlmimisel olid kostja 1 majandusaasta aruande kohaselt tulud väiksed - 586 eurot aastas, kostjal 2 oli minimaalne töötasu. Seega oli tõenäoline, et kostjad ei suuda laenu tagasi maksta 1 kuu pärast ning satuvad p 3.10.2 järgi „laenuorjusse“. Kostjad 3 taotlevad neile hageja poolt lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju summas 3645,50 eurot ja jooksva viivisega 0,23% päevas põhivõlalt 5000 eurot, tasaarvestamist võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega. Peale tasaarvestust on võla jääk 3590 eurot, millele lisandub viivis seaduses sätestatud määras alates 21.02.
5. Arvestades kostjate rasket varalist ja majanduslikku olukorda paluvad kostjad kohtul ajatada kohtuotsuse täitmine maksegraafiku alusel, mille kohaselt tasuvad kostjad hagejale põhivõlgnevuse 3590 eurot 100 euro kaupa kuus kuni põhivõlgnevuse tasumiseni iga kuu 22.-ks kuupäevaks. Kohtuotsuse põhjendused
6. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja 1 esitas 15.09.2015 laenuandjale Credit Invest OÜ kodulehe http://www.ärilaen.ee kaudu elektroonilise laenutaotluse 10 000 eurole tähtajaga 12 kuud, et taotluse esitas kostja 2 laenutaotleja juhatuse liikmena, et Credit Invest OÜ tegi kostjale 1 laenupakkumuse summale 5000 eurot, intressiga 7% kuus, maksetähtajaga 30 päeva, et laenuandja kandis 22.09.2016 kostja 1 arvelduskontole 5000 eurot, millest oli maha arvestatud laenulepingu tasu 100 eurot, et 21.09.2015 sõlmiti laenuandja ja kostja 2 vahel käendusleping CiK201509277, mille kohaselt võttis kostja 2 endale kohustuse tagada laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui lepingust tulenevate laenusaaja poolsete kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ja laenusaaja on jätnud oma kohustused tähtajaks täitmata, et kostja 1 on hagejale tasunud kokku 1760 eurot, et Credit Invest OÜ loovutas nõude kostjate vastu 17.10.2016 lepinguga 1017152INK hagejale.
7. Pooltel on vaidlus selles, millal laenuandja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping lõppes, millised kostja 1 kohustused ja millises ulatuses on täidetud hageja ees, kas lepingu punktides 3.10.2, 12.2 ja 3.9 sätestatu on tühine, kas kostjatel on kahjunõue hageja vastu. 12.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

1. 15.09.2015 kostja 1 laenuandjale Credit Invest OÜ esitatud elektroonilisest laenutaotlusest ja sellele järgnenud kirjavahetusest (lk 26-27, 122-124) nähtub, et kostja 1 taotles laenuandjalt esmalt laenu 10 000 eurot tähtajaga 12 kuud, mida laenuandja ei rahuldanud, kuna kostja sissetulek pangakontode väljavõtetel ei kajastunud. Seejärel taotles kostja 1 18.09.2015 taotluses laenu piiramatu tähtajaga (või 12-24 kuud) 10 000 eurot 400 eurose intressimääraga või 5000 eurot 200 eurose intressimääraga. Kostja 1 kinnitas taotluses, et tal puuduvad võlgnevused s.h laenuvõlgnevused ning viitas, et panga väljavõtetes kajastub tema käive ning registris on majandusaasta aruanne ja andmed tulude kohta. Laenuandja pakkus 18.09.2015 kostjale 1 laenu 5000 eurot 350 eurose intressimääraga kuus, mille järgselt saatis kostja 1 laenuandjale lepingu sõlmimiseks vajalikud andmed ning sõlmis laenuandjaga 21.09.2015 laenulepingu Ci
2. Lepingu p-st 3.4 nähtuvalt sõlmiti see tagastamistähtajaga 21.10.2015 (lk 28), mida kajastab ka laenulepingu lisaks 1 olev maksegraafik (lk 30 pöördel).
3. Lepingu eritingimuste p 3.10.2 kohaselt on laenusaajal õigus laenu tagastustähtaega 4 pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenu tagastustähtaeg pikeneb automaatselt 30 päeva võrra kui laenuandja arveldusarvele lepingu p 1.7 on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress vt. lepingu p. 3.
4. Juhul kui laenusaaja teeb makse, milles ei ole näidatud makse selgituses laenuandja selge tahe makse sooritamisel ning makse ei ole piisav, et katta kõiki sissenõutavaks muutunud summasid s.h. põhinõuet, loetakse, et makse on tehtud intressi katteks laenu tagastamise tähtaja pikendamise eesmärgil. Lepingu p-st 3.5 nähtuvalt oli laenu tagastamistähtaja pikendamiseks intressi tasumise kuupäev iga kuu 21.kuupäev.
5. Kostja 1 arvelduskonto väljavõttest (lk 37) nähtuvalt ta laenusummat koos intressiga laenuandjale 21.10.2015 ei tagastanud, vaid tasus 20.10.2015 vastavalt arvele L201500649, millel on kajastatud põhiosa makse 5000 eurot ja intress 350 eurot (lk 53), 350 eurot. Makse selgitusse ei ole kostja 1 märkinud, et tegemist oleks laenu osalise tagasimaksega, mistõttu on kohus seisukohal, et laenuandja luges makse kooskõlas lepingu p-ga 3.10.2 intressi makseks eelneva kuu eest ja laenu tähtaja pikendamise taotluseks. Kohus on seisukohal, et laenuandja luges kooskõlas lepingu p-ga 3.10.2 intressiks eelneva kuu eest ja laenu tähtaja pikendamiseks ka 20.11.2015 vastavalt arvele L201501024 (lk 54) tehtud makse 350 eurot, kuivõrd see on teostatud enne 21.11.
7. Asjaolu, et kostja 1 tahteks oli pikendada laenu tähtaega ja ta pidas tehtud makseid intressimakseteks tõendab ka kostja 1 2015.a majandusaasta aruanne, mille lisas 7 on märgitud Credit Invest OÜ-le tagastamata laenusummaks 5000,00 eurot (lk 68 pöördel).
8. Kohus on seisukohal, et 22.12.2015 (teisipäev) teostatud 350 eurost makset ei saa lugeda laenu tagasimakse tähtaja pikendamiseks, kuna see on tehtud päev pärast lepingu p-s 3.5 märgitud 21.-st kuupäeva. Kuivõrd laenulepingus teisi lepingu pikendamise ega lõppemise aluseid ei ole ette nähtud, siis laenuleping ei pikenenud enam üheks kuuks, vaid lõppes 21.12.2015 (esmaspäev) ning laenu põhiosa 5000 eurot ja intress 350 eurot eelneva perioodi eest muutusid sissenõutavaks. Seega tuleb 22.12.2015 tasutud 350 eurot, 22.01.2016 tasutud 350 eurot ja 25.04.2016 tasutud 360 eurot lugeda

§ 88lg 8 ja lg 9 alusel tasutuks intresside katteks.

Järelikult tuleb lugeda tasutuks sissenõutavaks muutunud intress 350 eurot ja ülejäänud maksed kokku 710 eurot lugeda tasutuks viivise (viivitusintress) katteks. 18. Kohus on seisukohal, et laenuandja ja kostja 1 kirjavahetusega (lk 26-27, 122-124) on tõendatud, et laenulepingu pooled pidasid läbirääkimisi laenusumma suuruse ja tingimuste üle ning laenuandja on hinnanud ka laenusaaja majandusnäitajaid, s.t hinnanud laenusaaja krediidivõimet, sest ta ei pidanud kostja 1 esialgset laenutaotlust põhjendatuks. Hageja väitel hindas ta kostjate pangakontode väljavõtteid, registris olevaid majandusaasta aruandeid, taotleja poolt esitatud muid andmeid, jm avalikult kättesaadavat infot nt. maksehäireregistrite info ning kostjad ei ole seda ümber lükanud. Hageja on esile toonud, et laenusaaja SEB Pank AS avatud arveldusarve väljatrükist oli laenusaajal 15.09.2014 kuni 14.09.2015 sissetulekuid arveldusarvele kokku 133 068,96 eurot ning Nordea Panga arveldusarvel 16.09.2014 kuni 15.09.2015 oli sissetulekuid 155 731,23 eurot (lk 126-148), millest nähtus laenusaaja kontodel aasta enne laenu saamist arvestatav rahade liikumine. Laenusaaja 2014.a majandusaasta aruande (lk 149-157) ja varasemate aruannete, mis oli avalikult kättesaadav 5 info äriühingu majandusseisu kohta nähtus, et äriühingul oli 31.12.2014 seisuga omakapital kokku 8700 eurot ning müügitulu aastas 289 647 eurot. Eeltoodu põhjal saab kohus pidada laenuandja poolt laenusaaja kohta tehtud taustauuringut, arvestades laenusummat, piisavaks ning järeldada, et laenuandja hindas laenusaaja maksevõimet, käitus laenu andmisel vastutustundlikult ning täitis

§ 14lg-st 1 tulenevat kohustust.

Seejuures ei ole hageja krediidiasutus, kes peab lähtuma KAS-is sätestatust ning laenusaaja ei ole tarbija, kellega tehingu tegemisel tuleks lähtuda

§ 4034varasemas redaktsioonis § 4032.

19.

§ 35

lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu ja lg 2, et eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.

1. Eelnevatest sätetest tulenevalt ei ole ühe lepingupoole poolt eelnevalt tüüplepingutes kasutamiseks välja töötatud lepingutingimus tingimata tüüptingimus. Kostjate viidatud lepingu punkti 3.10.2 saab pidada küll hageja poolt eelnevalt väljatöötatud lepingutes kasutatavaks tingimuseks, kuid antud juhul on kohus seisukohal, et punkt 3.10.2 ei ole tüüptingimuseks seetõttu, et laenulepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetuse (lk 26-27, 122124) põhjal saab seda pidada poolte vahel läbiräägituks. Nii nähtub, et kostja 1 taotles kas piiramatu tagasimakse tähtajaga või 12-24 kuulise tagasimakse tähtajaga lepingut ning valis laenuandja pakutud võimaluse intressi tasumisel pikendada laenu tagastamise tähtaega. Järelikult on tegemist poolte vahel läbiräägitud tingimusega mitte tüüptingimusega, mida kinnitab ka viide lepingu punktis 3.
2. „eritingimused“. Seega ei ole antud lepingupunkt 3.10.2 tühine kostja viidatud asjaoludel.
3. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatud ning tõendamata hageja seisukoht, et laenuleping lõppes 19.03.2016 ning kostjate seisukoht, et laenuleping lõppes 21.10.
5. Lepingu punkti 12.2, mille kohaselt on laenuandjal õigus laenutingimusi ühepoolselt muuta, teatades sellest eelnevalt laenusaajale tema poolt laenulepingus märgitud elektronposti või postiaadressil, ei ole laenuandja hagiavalduse asjaoludest ja lisatud tõenditest nähtuvalt kasutanud, mistõttu on kostjate tühisuse vastuväide selle lepingu punkti osas ainetu. 23.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 24. Kuna kohus tuvastas eelpool, et laenuleping lõppes 21.12.2015 ja sellele järgnevad maksed 6 on loetud sissenõutavaks muutunud intressi ja viivitusintresside katteks, siis on kostjatel hageja ees põhivõlg 5000 eurot, intressi tasumise kohustus puudub ja viivised on vähenenud 710 euro võrra. Järelikult tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5000 eurot ja viivised. 25.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Laenulepingu p-s 3.9 lepiti kokku, et viivis on 0,23% tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivist hakanud arvestama alates 20.03.2016, seega on sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse avaldamise päeva 08.01.2018 seisuga 7590 eurot, millest tuleb maha arvata kostja 1 tasutud 710 eurot. Kuna sissenõutavaks muutunud viivis koos põhivõlaga ületab ka sellisel juhul hageja nõuet 10 000 eurot, siis saaks sissenõutavaks muutunud viivise välja mõista mitte rohkem kui 5000 eurot ning TsMS § 367 alusel esitatud taotlus sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
2. Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväited ei anna alust viivisemäära 0,23% vähendamiseks, kuna tegemist on kahe äriühingu vahel sõlmitud laenulepinguga, mitte tarbijaga sõlmitud laenulepinguga, mistõttu on kostjate viited Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-2516 p-le 13 asjakohatud. Lepingu sõlmimisele eelnevalt on laenulepingu pooled pidanud intressi määrade osas läbirääkimisi (kirjavahetust), lepingu sõlmimisel ei olnud kostjal 1 alluvussuhet laenuandjaga, tehingu osapooled on sõlminud lepingu oma majandus ja kutsetegevuses, viivisemäära suurus 0,2 – 0,5% päevas on äriühingute vahel tehingute tegemisel tavapärane ega kahjusta ettevõtlusvabadust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-139-14 p-s 49 lugenud mõistlikuks viivisemääraks majandustegevuse raames sõlmitavate lepingute puhul 0,2 % päevas isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega. Kuivõrd antud juhul ületab lepingujärgne viivis suuruses 0,23% võlgnetavalt summalt päevas Riigikohtu poolt antud hinnangust üksnes 0,03% võrra, siis ei pea kohus seda kostjat 1 kahjustavaks viivisemääraks.
3. Kostjad on asunud seisukohale, et hageja on minetanud viivise nõudeõiguse, kuna viivise nõuet ei ole esitatud kostjatele pika aja jooksul. Kohus sellega ei nõustu, kuna rikkumine sai alguse 21.12.2015 ning viivisenõue esitati kostjatele 17.10.2016 (lk 39), mida ei saa pidada erakordselt pika aja jooksul viivise nõudmata jätmiseks.
4. Kohus tuvastas eelpool, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole kostjal 1 hageja vastu kahju hüvitamise nõuet, mida tasaarvestada hageja nõudega. 30.

§ 113

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

§ 162

, mille lõige 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 7

1. Kostjad esitasid kohtule taotluse viivise vähendamiseks paludes kohtul vähendada lepingulise viivise määra 0,23% päevas kuni seadusliku määrani 0,022% päevas põhisumma tasumiseni ning vähendada viivist 3645,50 eurot põhinõudelt 5000 eurot perioodi 20.03.2016 – 30.01.2017 eest kuni 348,70 euroni. Taotluse põhjenduste kohaselt on põhivõlgnevus väga suur, intress on tasutud, viivis 3645,5 eurot ja jooksev viivis 0,23% päevas on ebamõistlikult suur ja tühine. Samuti, et hageja õigustatud huvi peaks olema selles, et saada põhivõlgnevust tagasi ning lepingupoolte majanduslikku seisundit ehk, et hageja on paremini varaliselt ja rahaliselt kindlustatud, kuna hageja ei ole tasunud oma raha nõude saamiseks, vaid nõue oli loovutatud. Kostjal 1 on majanduslangus, tulud on väikesed 586 eurot aastas. Kostjal 1 on võlad teiste võlausaldajate ees (Krediidipanga ees on võlg 9534,74 eurot laenulepingu nr.29604 alusel ning võlg 28 500 eurot laenulepingu nr.A-27704 alusel) kohtumenetlused võla nõudes, tegevust ei ole. Kostjal 2 on raske varaline olukord, kostja 2 töötasu on keskmiselt 650 eurot kuus. Kostjal 2 on võlad teiste võlausaldajate ees, kohtumenetlused võla nõudes.
2. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostjad viivise vähendamist põhistanud, põhivõlga mitteületava viivise vähendamiseks ei ole piisavaks asjaoluks see, et võlgnikul puuduvad viivise tasumiseks sissetulekud, kuid samas on olemas vara, mille arvelt kohustus täita. Kostja 1 ei ole esitanud oma majandusseisu kajastavat infot nagu panga väljavõtted, bilanss vms, millest saaks objektiivselt hinnata äriühingu majanduslikku seisu ja teha järeldusi tema maksevõime osas. Viimasest registrile esitatud aastaaruandest nähtuvalt oli kostjal 1 olemas rahalised vahendid summas 39 660 eurot.
3. Kohus on seisukohal, et kostjate viivise vähendamise taotlus tuleb rahuldada osaliselt ja vähendada viivist 2500 euro võrra ning mõista hageja kasuks välja viivis 2500 eurot. Seejuures võtab kohus arvesse, et hageja ei ole teinud kostjale 1 laenu andmisel kulutusi, sest ta omandas nõude loovutamise tulemusena; et laenuandja luges lepingu kostjaga 1 põhjendamatult ja vastuolus lepingu punktiga 3.10.2 pikenenuks kuni 20.03.2016, viies sellega kostja 1 eksimusse lepingu kehtivusest; et laenuandja ei esitanud kostjale 1 koheselt viivisenõuet, millega võis võlgnikul tekkida arusaam, et laenuandja temalt viivist ei nõuagi; et kostja 1 on esitatud tõendite kohaselt makseraskustes ja tal on muud sissenõutavaks muutunud võlad; et käendajal, kostja 2, ettevõtlusest sissetulekut ei ole; et kostja 2 palk on keskmiselt 650 eurot kuus; et kostja 2 pangakonto on arestitud, mistõttu on tal võimalik võtta kontolt elatusmiinimumile vastav summa, millest 300 eurot kulub vältimatutele püsikuludele; et kostjal 2 on muud sissenõutavaks muutunud võlad ning kostjale 2 kuuluv kinnisvara on koormatud hüpoteekidega (lk 62-99, kinnistusregister).
4. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
5. Kostjad paluvad kohtul arvestades kostjate rasket varalist ja majanduslikku olukorda ajatada kohtuotsuse täitmine maksegraafiku alusel, mille kohaselt tasuvad kostjad hagejale põhivõlgnevuse summas 3590 eurot 100 euro kaupa kuus kuni põhivõlgnevuse tasumiseni iga kuu 22.-ks kuupäevaks. Hageja vaidleb taotlusele vastu, kuna kostja 1 majandusseisu osas puudub ülevaade ja kostjale 2 kuulub kinnisvara väärtuses 100 000 eurot, mis katab eelduslikult tema võlad, mistõttu on ebamõistlikult pika maksegraafiku määramine kohtu poolt 8 põhjendamatu.
6. Kohus on seisukohal, et kostjate taotlus võla tasumiseks maksegraafiku, mille järgi maksaksid kostjad hagejale võlga 100 euro kaupa kuus, alusel ei ole põhjendatud, kuna võlasummat arvestades venitaks selline kohtuotsuse täitmise ajatamine võla tasumise ebamõistlikult pikale perioodile ja kahjustaks selliselt põhjendamatult hagejat, mis ei ole TsMS § 445 lg 1 eesmärgiks. 37.

§ 65

lg 1 ja 2 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib

§ 65

lg 2 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. 38.

142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. Seejuures vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h. rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.

1. Koos laenulepingu sõlmimisega, vastavalt laenulepingu p 3.10.1 eritingimustele ja kostja 2 avaldusele (lk 34), sõlmiti samaaegselt laenuandja ja kostja 2 vahel käendusleping (lk 32-33), mille kohaselt kostja 1 juhatuse liige kostja 2 võttis endale eraisikuna kohustuse tagada laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui lepingust tulenevate laenusaaja poolsete kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ja laenusaaja on jätnud oma kohustused tähtajaks täitma. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt kohustus kostja 2 vastutama laenusaaja poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot. Seega tuleb kostja 1 vastu esitatud hagi rahuldada ka kostja 2 vastu ja välja mõista hageja kasuks põhivõlg 5000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2500 eurot kostjatelt solidaarselt. Menetluskulude jaotus
2. Hagimenetluse kulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja 165 lg 3 järgi jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 75% ulatuses solidaarselt kostjate ja 25% ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 tuleb menetluskulude rahaline suuruse kindlaks määrata pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 9