Obsah (6)

§ 445§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15273 Tsiviilasi XXX hagi X

230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-141-15, p 19).

1. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Eeltoodust tulenevalt on müüja põhikohustuseks müüdud asja üleandmise kohustus ning ostja põhikohustuseks on ostuhinna tasumise kohustus ja müüdud asja vastuvõtmise kohustus. Kohus tuvastab, et käesoleval juhul ei ole vaidlusalune asjaolu, et pooled sõlmisid 25.01.2018 koera, so labradori retriiver müügilepingu, mille kohaselt oli koera müügihinnaks 1 000 eurot (tl 4). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on kostjale nimetatud lepingu alusel tasunud 1 000 eurot ja koer on hagejale üle antud.
2. Tuvastamist on leidnud, et hageja vaatas koera enne lepingu sõlmimist üle ja munandid olid normis (tl 4). Kohtule esitatud tõukoera ostu-müügilepingu p 5 kohaselt leppisid pooled kokku, et kui koeral tuvastatakse hiljem peitmunandisus, tagastab müüja kolmandiku müügihinnast loomaarsti tõendi vastu või, tõdedes ise peitmunandisuse, hiljemalt siis, kui koer saab aastaseks (tl 4). Hageja esitas kohtule kõnelause koera haigusloo, millest nähtuvalt on koera üks munand munandikotis, teine on tunda peenise kõrval naha all (tl 6). Seega on tõendamist leidnud, et koeral on tuvastatud pärast müügilepingu sõlmimist, so 8.05.2018 peitmunandisus. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte 2 ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus märgib, et nimetatud lepingu punkt näeb ette õiguse saada tagasi kolmandik müügihinnast hiljemalt koera ühe aastaseks saamisel. Nimetatud punkt ei tähenda seda, et õigus saada kolmandik müügihinnast on alles siis, kui koer saab ühe aastaseks. Kohus leiab, et poolte tahe oli selline, et 1) kolmandik müügihinnast tagastatakse loomaarsti tõendi alusel või 2) siis kui peitmunandisus avastatakse ise. Nimetatud raha tagastataks hiljemalt koera ühe aastaseks saamisel. Seega ei olnud poolte tahe see, et hagejal on õigus hakata müügihinna tagastamist nõudma alles koera ühe aastaseks saamisel. Seega on hagejal õigus saada lepingu p 5 kohaselt tagasi kolmandik müügihinnast loomaarsti tõendi esitamisel. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et lepingupunkt millele hageja tugineb, on juhuks, kui ostja ei saa koera lepingu sõlmimise hetkel üle vaadata. Nimetatud lepingu punkti mõte on reguleerida pärast lepingu sõlmimist peitmunandisuse avastamise korral osaline müügihinna tasumine.
3. Kostja leiab, et lepingu punkt 5 on tarbijat kaitsev tüüptingimus ning selline maha tõmbamine oleks tühine. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei kohaldu tarbijat kaitsvad sätted, kuna antud juhul ei ole lepingu p 5 näol tegemist tarbijat kaitsva tüüptingimusega. Hageja ei ole tarbija, kuna koera müügileping on sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel. Tarbijaleping on tarbija ja kaupleja või teenusepakkuja vahel sõlmitud tehing.
4. Seega on kostja rikkunud enda lepingust tulenevat kohustust rahuldamisele 333,33 euro osas. ning hagi kuulub
5. Kostja esitas kohtule taotluse tasuda 333,33 eurot osamaksetena kuni 16.11.
6. Kohus käsitleb nimetatud taotlust kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlusena. Hageja ei ole nõus kohtuotsuse täitmise tähtaja ja korra kindlaksmääramisega.

§ 445

lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Hageja ei nõustu nimetatud taotlusega.

§ 445alusel saab täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel.

Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude esinemist. Kostja on esitanud kohtule töövõimetoetuse määramise otsuse (tl 3-39). Kohus leiab, et üksnes töövõime otsus ei tõenda kostja rasket majanduslikku olukorda. Kohus leiab ka, et

§ 445

lg 1 kohaldamise eelduseks ajatamisel peab olema vastava materiaalõiguse normi olemasolu. Kohtu hinnangul ei võimalda

§ 445juba ette lahendada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 järgset vaidlust.

12. Poolte poolt menetluses esitatud väited ja e-kirjad, mida kohus käesolevas otsuses ei käsitlenud, on käesoleva vaidluse puhul asjasse puutumatud. MENETLUSKULUD 13.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 14. Hageja menetluskulud hõlmavad hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulusid summas 360 eurot.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud.

15. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

3 Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot. Hagejale on osutatud konsultatsiooniks enne hagi koostamist 0,5 h 60 eurot, hagiavalduse koostamiseks 1h 120 eurot, kostja vastuse analüüsiks 0,5h 60 eurot, 18.12.2018 seisukoha koostamiseks 0,5h 60 eurot ja 1.02.2019 seisukoha koostamiseks 0,5h 60 eurot.

1. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 75 eurot. Kohus leiab, et arvestades juristist esindajate õigusabiteenuse keskmist turuhinda 80-90 eurot/tund, ei saa hagejale osutatud õigusabikulu tunnihinnaga 120 eurot pidada põhjendatuks. Kohtupraktikas peetakse advokatuuri mittekuuluva esindaja tunnitasumäärana mõistlikuks vahemikku 80-110 eurot kuuluvat tunnitasu. Kohus leiab, et 120 eurot on eelnimetatud kvalifikatsiooniga esindaja puhul keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Käesoleval juhul ei olnud tegemist keerulise vaidlusega – vaidluse aluseks olevad asjaolud olid piiratud, tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Seetõttu ei ole põhjendatud keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Kohus peab käesolevas vaidluses põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks 90 eurot tunnis. Kohus peab hagejale osutatud toiminguid kokku 3 tunni ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks.
2. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 315 eurot, millest 75 eurot on tasutud riigilõiv ja 270 eurot õigusabikulu. Hageja on

§ 174lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 345 eurot koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4