1-15-3461/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3461 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2019 määrus Sergei Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Sergei Matvejev (ik 38911032211) ja tema kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole LMP Tartu esindus advokaat Gerda-Johanna Pello poolt Sergei Matvejevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot).
6. Mõista Sergei Matvejevilt riigituludesse menetluskuluna välja 150 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Sergei Matvejevil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 05.05.2015 otsusega tunnistati S. Matvejev süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Samuti mõisteti S. Matvejev süüdi KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 1) ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.01.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra, mõistes S. Matvejevile liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.03.2015 ja lõpeb 02.05.
10. Viru Vangla esitas 10.04.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu S. Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 24.05.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
12. S. Matvejevit on kriminaalkorras karistatud korduvalt, mis viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule avaldanud vajalikku eripreventiivset mõju. Positiivsena tõi maakohus välja, et S. Matvejevil puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammides, töötanud majandustöödel ning tal on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht. Samas viitab S. Matvejevi varasem elukäik sellele, et isikul võib ka garanteeritud töökohas tekkida rahulolematus pakutava miinimumpalga suhtes ja seda eriti olukorras, kus tal on tasumata nõudeid summas 2924,35 eurot. Materiaalne toimetulematus on aga uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna varasemalt on isik kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka on S. Matvejev kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, mis on võimendanud tema agressiivsust. S. Matvejev ise aga alkoholiga seotud probleemi ei tunnista.
13. Samuti on S. Matvejev varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõuded, jättes registreerimisele ilmumata, ei teinud kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja pani katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole S. Matvejevi käitumiskontrollile allutamine piisav meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Maakohtul puudub veendumus, et käesolevalt on S. Matvejevi karistuse eesmärgid saavutatud ja et isik suudaks täita ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid – ja lisakohustusi. Määruskaebused
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Matvejevi kaitsja advokaat G-J. Pello, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
15. Kaitsja hinnangul on maakohus liigselt keskendunud S. Matvejevit iseloomustavatele negatiivsetele argumentidele, jättes tähelepanuta isikut iseloomustavad positiivsed asjaolud. S. Matvejevil on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht, mistõttu puudub alus arvata, et ta hakkab toime panema uusi kuritegusid. Ühtlasi puuduvad tal kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused, s.o isik on suuteline alluma kehtivale korrale. Seega ei saa nõustuda maakohtuga, et varasemad karistused ei ole S. Matvejevile eripreventiivset mõju avaldanud. Mis puudutab S. Matvejevi alkoholitarvitamise harjumusi, siis viimane on aru saanud alkoholi kahjulikust mõjust ja et see on tema probleemide põhjuseks. Samuti on ta vabanemise korral nõus alluma alkoholivastasele ravile. 2
16. Kaitsja leiab, et S. Matvejevi käitumine kinnipidamiskohas ja võimalused vabanemise korral kaaluvad üles tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud ja varasemast elukäigust lähtuva ohu.
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka S. Matvejev, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. S. Matvejev on seisukohal, et maakohus on teostanud kaalutlusõigust puudulikult ja maakohtu määrus on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga (RKKKm nr 3-1-1-12-17, 1-09-14104 ja 3-1-1-91-06). Kokkuvõtvalt on S. Matvejevi kaebuses toodud argumendid järgmised.
18. Vaatamata rohketele S. Matvejevit iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele leidis maakohus, et isikut ei saa vabastada tema varasema elukäigu ja toime pandud kuritegude tõttu. Samas ei ole maakohus põhjendanud, miks rohked positiivsed asjaolud ei too kaasa S. Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. S. Matvejev on küll varasemalt katseajal olles pannud toime uue kuriteo ja tal on olnud probleeme enesekontrolli ja alkoholiga, kuid praeguseks on S. Matvejev kinnipidamiskohas läbinud sotsiaalprogramme, mille tulemusena ta teadvustab riske ja suudab ennast kontrollida. Lisaks ei ole S. Matvejevi suhtes varasemalt käitumiskontrolli ja elektroonilist järelevalvet kohaldatud. Ennetähtaegne vabastamine on vangistuse alternatiiv, mille kohaldamine ei ole välistatud ka korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute suhtes. S. Matvejevi ennetähtaegse vabastamise korral allutatakse ta käitumiskontrollile, mis võimaldab teostada tema üle järelevalvet, kuni temas on kinnistunud õiguspärane käitumine. Ühtlasi on S. Matvejev motiveeritud elama õiguskuulekalt ja alkoholivabalt. Käesolevalt ei avalda S. Matvejevi jätkuv kinnipidamiskohas hoidmine soovitud mõju, kuna isikul on individuaalne täitmiskava täidetud ja vanglal puudub võimalus õpetada talle individuaalse eriprogrammi alusel riigikeelt. Ühtlasi on S. Matvejev kinnipidamiskohas haigestunud teise astme diabeeti, kuid vanglas puudub temale vastav ravi. Samuti ei tee vangla meditsiiniosakond, sisekontroll ja teised vastavad ametnikud tema terviseprobleemidest ja tervisega seotud vajadustest välja.
19. Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 05.07.2019 esitada kaitsja määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid eraldi neid ei esitatud, aga S. Matvejev esitas tähtaegselt veel omapoolse määruskaebuse. Ringkonnakohtu järeldused
20. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Matvejevit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
21. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased ja ammendavad (vt käesoleva määruse p-d 4-5). Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda ka vaatamata S. Matvejevit positiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Seega ei anna määruskaebustes märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja S. Matvejevi ennetähtaegseks vabastamiseks.
22. S. Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks on temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei oleks vastupidiselt määruskaebustes toodule ka kriminaalhooldusele allutamise läbi võimalik piisavalt maandada. 3
23. Ei saa eitada, et S. Matvejevi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset – omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning töötab kinnipidamiskohas majandustöödel. Samas omab S. Matvejev karistusregistri andmetel kahte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba kolmandat korda. Seega on S. Matvejev vastavaid retsidiivsusriske maandavaid tegevusi suure tõenäosusega juba ka varasemalt läbinud. S. Matvejevi varasemad vanglakaristused ei korrigeerinud aga tema mõtlemist ja hoiakuid, kuna isik jätkas sellest hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Seega oleks S. Matvejevi puhul individuaalse täitmiskava läbimisest veel ennatlik teha mingisuguseid tõsiseltvõetavaid järeldusi. Samas on S. Matvejev ise optimistlikult meelestatud, et ennetähtaegse vabastamise korral kohaldatav kriminaalhooldus ja elektrooniline järelevalve aitaks tagada tema õiguskuulekuse ja kinnistada temas tekkinud positiivseid muudatusi. Paraku näitab isiku varasem elukäik aga vastupidist – S. Matvejev, olles allutatud kriminaalhooldusele, rikkus kriminaalhooldustingimusi ja pani katseajal toime ka uued kuriteod. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et kriminaalhooldusele allutamine aitaks tõsikindlalt tagada S. Matvejevi õiguskuulekust. S. Matvejevi varasem elukäik näitab aga, et temalt on oodata eelkõige vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist (ka kinnipidamiskohas käitunud vangivalvuri suhtes agressiivselt) ja isik peab vägivalla kasutamist teatud situatsioonides aktsepteeritavaks. Ka eeltoodust ei ole võimalik järeldada, et S. Matvejevi mõtlemine ja hoiakud on sellest tulenevalt muutunud.
24. Kokkuvõtvalt, arvestades S. Matvejevi isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei ole võimalik S. Matvejevit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna temal puhul on olemas keskmisest suurem uute, vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise oht.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 24.05.2019 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
26. S. Matvejevi kaitsja advokaat G-J. Pello taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 150 eurot (sealhulgas käibemaks 25 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 150 eurot S. Matvejevi kanda. (allkiri) Mati Kartau (allkiri) Maarika Kuusk (allkiri) Aarne Sarjas 4