Obsah (10)

§ 67§ 8§ 84§ 13§ 142§ 143§ 151§ 135§ 136§ 137

2-17-14280 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14280 Tsiviilasi Xxx hagi Xxxi va

) § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Kuna hageja ei ole nõudnud raha tagastamist, ajal kui ta oli lühiajalises teadlikkuses

1. aastal, tuleb lugeda, et hageja on need tehingud tegevusetusega heaks kiitnud. Kostja leiab, et hageja on piiratud teovõimega alles alates
2. aasta aprillist, mitte aga
3. aastast ega ka
4. aastast. 9.
5. Hageja alusetu rikastumise nõue on alusetu. Käesoleval juhul on hageja terve menetluse vältel kinnitanud, et rahalisi kohustusi ega mingeid tehinguid kostja ja hageja vahel ei olnud, mistõttu leiab kostja, et tal puudub hageja ees alusetu rikastumisest tulenev nõue. Hageja on raha kostjale üle kandnud kinkelepingu alusel. Alusetust rikastumisest tulenev nõue saab olla siis, kui poolte vahel on või oli kohustus, mille alusel ülekanne tehti. 9.
6. Hageja nõue on aegunud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Seega on hageja esimene nõue, 14.01.2014 ülekantud summa 12 000 eurot notari deposiitkontole, aegunud, kuna hagi on kohtusse esitatud 25.09.2017 ehk aegumistähtaega ületades. Samuti ei ole hageja selgitanud, miks ta notari Kaata Kartau deposiitkontole ülekantud raha nõuab kostja käest. Ülekandest nähtuvalt on hageja kandnud 12 000 eurot notari Kaata Kartau kontole selgitusega: „Korteri ost, xxx“. Seega on ülekande alus ülekandes endas välja toodud. See, et xxx korteriomanikuks sai kostja, ei oma tähtsust, kuna tegemist oli kinkelepinguga. Juhul, kui hageja antud nõude puhul tugineb alusetu rikastumise sätetele, tuleks hagejal pöörduda siiski notar Kaata Kartau poole, mitte aga kostja poole. 9.
7. Kostja tasus hageja igapäevaste väljaminekute eest, mistõttu on temal alternatiivne tasaarvestuse nõue hageja vastu. Pangaväljavõtetest nähtuvalt on kostja tasunud igapäeva söögi, kommunaalteenuste ja muude väljaminekute eest ise (tasunud ka hageja eest), hageja seda teinud ei ole. Et kostja on hagejat ülal pidanud, on alusetu nõuda hiljem kostjalt antud väljaminekute eest raha tagasi. Kuna hageja tervis ei olnud hea, et ise toidupoes ja arsti juures käia, pidi kostja ostma sõiduauto AS-ist TOPAUTO (30.05.2016) hinnaga 15 499 eurot, et hagejat sõidutada. Antud fakt pole vaidlusalune, et hageja pidi käima arsti juures, seega on hageja enda huvides olnud sõiduauto olemasolu, mistõttu selle summa tagantjärele väljanõudmine on alusetu. Lisaks auto ostule vajab auto edasiliikumiseks kütet, liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse olemasolu, mida kostja on kõik oma pangaarvelt tasunud. Juhul, kui kohus leiab, et hagi on mingis osas põhjendatud, palus kostja, et kohus tasaarvestab hageja põhjendatud nõude ulatuses kostja enda nõudega hageja vastu. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse summas 58 536,01 eurot (pangaväljavõte) ja palus kohtul see tasaarvestada hageja põhjendatud nõudega täies ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED 5 2-17-14280
8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
10. Hageja nõuab kostjalt viimasele väidetavalt alusetult makstud summade tagastamist. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kõnealuse nõude rahuldamise eeldusena tuleb seega kontrollida, kas kostja on hagejalt hagis nimetatud rahasummad saanud, kas taolised sooritused on toimunud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ning kas rahasummade sissenõudmiseks puudus õiguslik alus, st kohustust ei olnud olemas, kohustust ei tekkinud või kohustus on pärast selle täitmist ära langenud (hageja väidete kohaselt praegusel juhul kohustust ei eksisteerinud). Juhul, kui kõik VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, tuleb täiendavalt kontrollida alusetu rikastumise nõuet välistavate eelduste (eeskätt VÕS § 1028 lg-s 2 loetletute) puudumist.
11. Pooltel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle:  Tallinna notar Anne Saaber on 05.05.2011 koostanud ja tõestanud hageja testamendi (I kd, tl 102 ja selle pöördel);  Tallinna notar Gunnar Savisaar on 09.07.2013 koostanud ja tõestanud hageja testamendi (II kd, tl 35 ja selle pöördel);  hageja arvelduskontolt on 14.01.2014 tehtud ülekanne notarile Kaata Kartau summas 12 000 eurot, selgitusega: „xxx“ (I kd, tl 9 pöördel);  Tallinna notar Kaata Kartau on 16.01.2014 koostanud ja tõestanud notariaalakti nr 247, millise kohaselt kolmas isik (müüja) müüs korteriomandi asukohaga xxxTallinn kostjale ning hageja kasuks seati korteriomandi suhtes isiklik kasutusõigus (I kd, tl 103-107);  korteriomand asukohaga xxx Tallinn kuulub kostjale (I kd, tl 10 ja selle pöördel);  Tallinna notar Kirsty Laidvee on 23.05.2014 koostanud ja tõestanud notariaalakti nr 975, millise kohaselt hageja müüs kolmandatele isikutele kinnistu asukohaga xxx (I kd, tl 194-196);  hageja arvelduskontolt on 03.03.2015 tehtud ülekanne kostjale summas 46 536,01 eurot, selgitusega: „PEREVOD“ (I kd, tl 11);  Tallinna notar Tarvo Puri on 23.09.2015 koostanud ja tõestanud notariaalakti nr 2164, millise kohaselt hageja kinkis kostjale korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn ja korteromandi asukohaga xxx, Tallinn ning hageja kasuks seati korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn suhtes isiklik kasutusõigus (I kd, tl 50-54);  Sotsiaalkindlustusameti 03.11.2016 otsusega on tuvastatud hagejal sügav puue, millest tingituna vajab ta pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, juhendamist ja järelvalvet kestusega alates 25.10.2016 kuni 31.10.2021 (I kd, tl 8 ja selle pöördel);  Harju Maakohtu 20.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-2648 on hageja eeskostjaks määratud Xxx (I kd, tl 4-6).
12. Pooltel on õiguslik vaidlus 14.01.2014 ja 03.03.2015 tehtud tehingute kehtivuse üle. Tehingute kehtivuse väljaselgitamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas tehingute, s.o 14.01.2014 6 2-17-14280 ja 03.03.2015 rahaülekannete, tegemise ajal, oli hageja võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. 15.

§ 67

lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Vastavalt

§ 8

lg-s 1 sisalduvale määratlusele on füüsilise isiku teovõime võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid.

§ 8lg-st 2 tulenevalt on teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel).

Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.

13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna.

§ 84lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 16. Hageja on hagiavalduses kahtluse alla seadnud kaks tema poolt tehtud tehingut – 14.01.2014 hageja arvelduskontolt notarile Kaata Kartau tehtud raha ülekanne summas 12 000 eurot ja 03.03.2015 hageja arvelduskontolt kostjale tehtud raha ülekanne summas 46 536,01 eurot. Hageja arvates on nimetatud summad üle kantud aluseta ning olukorras, kus hageja ei suutnud oma tegudest aru saada (hageja poolt võetud ravimite tõttu). Kohus selgitab, et tehingu tegemisel täisealise füüsilise isiku poolt tuleb tema teo- ja otsustusvõime olemasolu üldjuhul eeldada, v.a

§ 8lg-s 3 ja § 13 lg-s 3 sätestatud erandjuhtudel.

Seega tuleb hageja piiratud teovõimet või otsustusvõimetust tõendada menetluses poolel, kes sellele tugineb, st hagejal. Otsustamaks, kas isikul esines vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu tõttu seisund, mis välistas isiku võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (

§ 13lg 1), on vajalikud mitteõigusalased eriteadmised.

Sarnaselt on vajalikud eriteadmised otsustamaks isikul sellise psüühikahäire esinemise üle, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida (

§ 8lg 2).

Kohus on eelnevalt hagejale 05.12.2018 määruses selgitanud tõendamiskoormist ja ekspertiisi määramise taotluse tagasivõtmise tagajärgi (vt II kd, tl 1-3).

1. Asjas esitatud tõenditest nähutvalt on Sotsiaalkindlustusameti 03.11.2016 otsusega tuvastatud hagejal sügav puue, millest tingituna vajab ta pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, suhtlemisel, juhendamist ja järelvalvet kestusega alates 25.10.2016 kuni 31.10.2021 (vt I kd, tl 8 ja selle pöördel) ning Harju Maakohtu 20.04.2017 määrusega (tsiviilasjas nr 2-17-2648) on määratud hageja eestkostjaks Xxx, eestkoste seati kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks ning tuvastati, et hageja ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest (vt I kd, tl 4-6). Nimetatud kohtumääruse kohaselt on kohtupsühhiaatria ekspert jõudnud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis järeldusele, et hageja kannatab nõdrameelsuse all (segatüüpi dementsus Alzeimeri tõvest, lisaks vaskulaarne dementsus, mis väljendub raskes kognitiivsete võimete languses). Seega on hageja piiratud teovõimega alates 7 2-17-14280 20.04.
2. Hageja ei ole tõendanud, et tal diagnoositi
3. aastal vaskulaarne dementsus. Sellist järeldust ei saa teha kostja väidetavatest 06.02.2013 ja 22.03.2013 e-kirjadest. Esiteks ei ole kohtule vaidlusaluseid e-kirjasid üldse esitatud ning teiseks ei ole kostja vastavate eriteadmistega isik, kes saaks sellist diagnoosi hagejale panna. Asjaolu, et hagejale oli välja kirjutatud erinevad ravimid (vt retseptide loetelu I kd, tl 109-113), ei anna alust järeldada, et isik oleks olnud vaidlusaluste tehingute tegemise ajal piiratud teovõimega või otsusevõimetu. Hageja seesugune väide ei ole menetluses tuvastamist leidnud. Seejuures on kostja välja toonud, et hagejale oli välja kirjutatud täiesti tavalised eakatele inimestele mõeldud rohud (vt II kd, tl 49 pöördel-50). Lisaks on kohus tuvastanud, et hageja on ajavahemikul 2011-2015 osalenud tsiviilkäibes ning teinud erinevaid kehtivaid notariaalseid tehinguid ja toiminguid. Notarid ei ole hageja teo- ega otsusevõimet enne eestkoste seadmist kahtluse alla seadnud. Asja materjalide järgi on 05.05.2011 Tallinna notar Anne Saaber koostanud ja tõestanud hageja testamendi (vt I kd, tl 102 ja selle pöördel); 09.07.2013 on Tallinna notar Gunnar Savisaar koostanud ja tõestanud hageja uue testamendi (II kd, tl 35 ja selle pöördel); 16.01.2014 on Tallinna notar Kaata Kartau koostanud ja tõestanud notariaalakti nr 247, millise kohaselt kolmas isik (müüja) müüs korteriomandi asukohaga xxx, Tallinn kostjale ning hageja kasuks seati korteriomandi suhtes isiklik kasutusõigus (vt I kd, tl 103-107); 23.05.2014 on Tallinna notar Kirsty Laidvee koostanud ja tõestanud notariaalakti nr 975, millise kohaselt hageja müüs kolmandatele isikutele kinnistu asukohaga Tammetalu tn 22, Luige alevik, Kiili vald, Harju maakond (vt I kd, tl 194-196); 23.09.2015 on Tallinna notar Tarvo Puri koostanud ja tõestanud notariaalakti nr 2164, millise kohaselt hageja kinkis kostjale korteriomandi asukohaga xxx Tallinn ja korteromandi asukohaga xxx Tallinn ning hageja kasuks seati korteriomandi asukohaga xxx Tallinn suhtes isiklik kasutusõigus (vt I kd, tl 50-54). Samuti on hageja seaduslik esindaja kirjalikult 08.08.2014 kinnitanud, et ta sai hagejalt kingiks 1500 eurot (vt I kd, tl 128, tõlge tl 158) ning hageja on teinud seaduslikule esindajale raha ülekande ka 11.02.2015 (vt I kd, tl 125-127), mis näitab, et ka hageja seaduslik esindaja ei seadnud vähemalt kuni 11.02.2015 hageja teo- ega otsusevõimet kahtluse alla.
4. Tõestamisseaduse (TõS) § 11 kohaselt kontrollib notar igakordselt isiku teo- ja otsusevõimet ning sama seaduse §-st 4 tulenevalt keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või esindusõigus. TõS § 11 lg 2 sätestab, et oma kahtluse osaleja vajaliku teo- ja otsusevõime kohta märgib notar notariaalakti ning TõS § 11 lg 3 sätestab, et kui osaleja on raskesti haige, märgib notar selle asjaolu koos oma tähelepanekuga osaleja teo- ja otsusevõime kohta notariaalakti. Kõikide eelpool viidatud notariaalaktide tõestamisel on notarid vastavalt TõS §le 11 pidanud kontrollima hageja teo- ja otsustusvõimet. Seega on notarid 05.05.2011, 09.07.2013, 16.01.2014, 23.05.2014 ja 23.09.2015 hageja teo- ja otsusevõimet kontrollinud ning tuvastanud, et isik oli teo- ja otsusevõimeline. Ka ei sisalda notariaalaktid TõS § 11 lgtes 2 ja 3 sätestatud märkeid hageja teo- ja otsustusvõimelisuse kohta. Eelpool toodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et 05.05.2011, 09.07.2013, 16.01.2014, 23.05.2014 ja 23.09.2015 tõestatud notariaalaktide ajal oli hageja teo- ja otsustusvõimeline. Vaidlusalused tehingud on tehtud 14.01.2014 ja 03.03.
5. Seega on notar kontrollinud hageja teo- ja otsustusvõimelisust vahetult pärast 14.01.2014 tehtud tehingut, s.o 16.01.2014 notariaalakti 247 tõestamisel. Nimetatud notariaalakti p-s 1.
6. on hageja ka avaldanud, et ta on kandnud 12 000 eurot Tallinna notar Kaata Kartau notarikontole, et kostja saaks täita lepingus nimetatud ostuhinna tasumise kohustuse ning kinnitas, et ta on nõus ostuhinna tasumisega lepingus kokku lepitud viisil. Samuti on notar kontrollinud hageja teo- ja otsustusvõimelisust ka pärast 03.03.2015 tehtud tehingut, s.o 23.09.2015 notariaalakti nr 2164 tõestamisel. Viidatud notariaalaktis on hageja kinnitanud, et 8 2-17-14280 ta on varem
7. aastal teinud testamendi, milles on lepingus nimetatud korterid oma pojale (kostjale) määranud annakutena, kuid käesolevaks ajaks on ta pikalt kaalunud ja otsustanud need kinkida oma pojale (kostjale), kuna ta tahab, et kostja saaks nende omanikuks kohe, mitte alles pärast hageja surma. Samuti kinnitas hageja, et ta on teadlik ka sellest, et testamenti oleks võimalik hiljem ühepoolselt muuta ja tühistada, kuid kinkelepingut mitte. Seega ei ole menetluses tõendatud asjaolu, et hageja oli vaidlusaluste tehingute tegemise ajal, s.o 14.01.2014 ja 03.03.2015, otsusevõimetu või piiratud teovõimega.
8. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta ei olnud tehingute tegemise ajal (14.01.2014 ja 03.03.2015) võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, ei ole 14.01.2014 ja 03.03.2015 tehingud, s.o hageja arvelduskontolt 14.01.2014 tehtud ülekanne notarile Kaata Kartau summas 12 000 eurot, selgitusega: „KORTERI OST XXX“ ja hageja arvelduskontolt 03.03.2015 tehtud ülekanne kostjale summas 46 536,01 eurot, selgitusega: „PEREVOD“, tühised

§ 84mõttes.

1. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja poolt 03.03.2015 teostatud ülekanne summas 46 536,01 eurot kuulub tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kõnealuse nõude rahuldamise eeldusena tuleb seega kontrollida, kas kostja on hagejalt hagis nimetatud rahasumma saanud, kas taoline sooritus on toimunud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ning kas rahasumma sissenõudmiseks puudus õiguslik alus, st kohustust ei olnud olemas, kohustust ei tekkinud või kohustus on pärast selle täitmist ära langenud. Juhul kui kõik VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, tuleb täiendavalt kontrollida alusetu rikastumise nõuet välistavate eelduste (eeskätt VÕS § 1028 lg-s 2 loetletute) puudumist.
2. Puudub vaidlus, et hageja on 03.03.2015 teinud kostjale ülekande summas 46 536,01 eurot. Esialgses hagis nimetas hageja 03.03.2015 kostjale tehtud ülekannet kinkimiseks, hiljem asus hageja aga seisukohale, et tegemist ei olnud kinkimisega, sest hageja ja kostja vahel ei koostatud kinkelepingut. Hageja viitas VÕS § 261 lg-le 1, mis sätestab, et kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd hageja ja kostja vahel kinkelepingut ei sõlmitud, siis leiab hageja, et kohaldada tuleb VÕS
3. peatükis sätestatud alusetu rikastumise sätteid.
4. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu 20.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Kostja saab omakorda tõendada, et vaatamata hageja tehtud soorituse alusetusele on tal õigus keelduda saadut tagastamast. Samuti saab kostja tõendada, et hageja ei teinud talle mitte alusetut sooritust, vaid et nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt kostjal on õigus raha saada ja et ta ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu 15.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 14).
5. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta soovis 03.03.2015 ülekannet tehes kostja rikastamiseks täita olematut kohustust. Kohus selgitab, et VÕS § 1028 kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, 9 2-17-14280 st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Seetõttu on oluline üleandjapoolne tahe teha sooritus teatava kohustuse täitmiseks. VÕS § 1028 ei ole seega kohaldatav, kui üleandja teab, et ta ei täida üleandmisega oma kohustust saaja ega kolmanda isiku ees. Kohustust ei ole olemas eelkõige juhul, kui üleandja teeb teise isiku kasuks teatava soorituse arvates, et ta on selliseks toiminguks lepingu või muu õigusliku aluse tõttu kohustatud, vastav õiguslik alus aga tegelikkuses puudub, nt seetõttu, et isikute vahel ei ole vastavasisulist lepingut üleüldse sõlmitud või seetõttu, et isik täidab kohustuse, mis tuleneb lepingust, mida ei ole tegelikult sõlmitud või mis on tühine, või muu kohustuse, mille olemasolu üleandja ekslikult eeldab (Võlaõigusseadus III.
6. ja
7. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostjad P. Varul jt. Tallinna 2009, lk 587-588). Selliseid asjaolusid ei ole hageja aga kohtu ette toonud ega ka tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja soovis 03.03.2015 ülekannet tehes kostja rikastamiseks täita kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. Kohus selgitab, et kohustust ei teki juhul, kui üleandja soovib täita tulevikus eeldatavalt tekkivat kohustust, vastav eeldus aga ei täitu. Selline olukord tekib, kui edasilükkava tingimusega tehingust tulenev kohustus või edasilükkava tingimusega kohustus täidetakse enne tingimuse saabumist, hiljem aga selgub, et tingimus ei saabu. Samuti kuulub siia juhtum, kus tulevast lepingut, mille hilisemat sõlmimist üleandja eeldas ja millest tuleneva kohustuse üleandja juba ette täita soovis, ei sõlmita. Kohustus langeb hiljem ära juhul, kui see algselt küll eksisteerib, ent langeb teatava hilisema sündmuse tagajärjel tagasiulatuvalt ära. Eelkõige kuulub siia juhtum, kus üleandja on täitnud sellisest tehingust tuleneva kohustuse, mis hiljem vastavalt

§-le 90 tühistatakse. Kohustuse hilisema äralangemisega on tegemist ka juhul, kui kohustuse täitmise nõudele saab esitada selle täitmise kestavalt välistava vastuväite, nt aegumise vastuväite, kohustuse mittetäielikkuse vastuväite või hea usu vastase käitumise vastuväite (vt Võlaõigusseadus III.

1. ja
2. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostjad P. Varul jt. Tallinna 2009, lk 588).
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1028 lg
4. Hagejal ei ole sellest sättest nn soorituskondiktsioonist tulenevat nõuet, kuna ta ei ole väitnud, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (vt Riigikohtu 07.06.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34). Kohus rõhutab, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmise täita oma kohustust saaja eest, st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Seega ei ole kohtu hinnangul täidetud juba teine VÕS § 1028 lg-st 1 lähtuvatest alusetu rikastumise nõude rahuldamise eeldustest – hageja sooritus olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks kostjale. Hageja poolt 03.03.2015 kostjale ülekande teostamise näol ei ole tegemist alusetu rikastumisega.
5. Edasi käsitleb kohus kostja aegumise vastuväidet. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub

§ 142

lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kostja leiab, et hageja esimene nõue, 14.01.2014 notari deposiitkontole ülekantud summa 12 000 eurot, on aegunud, kuivõrd nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ja hageja on hagi kohtusse esitanud 25.09.

2. Hageja nõuab kostjalt alusetult makstud summade tagastamist. Seega on hageja nõue kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue.

§ 151

lg 1 esimeses lauses sätestatu kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. 10 2-17-14280 Seega algab viidatud sätte järgi aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust. Oluline ei ole, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (vt Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 43; 18.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14, p 12; 17.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10). Hageja sai rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust (kostja) teada hetkel, kui ta tegi notarile raha ülekande 14.01.2014. Seega algas hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 14.01.2014. 27.

§ 135

lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel.

§ 136

lg-st 2 tulenevalt saabub tähtpäev aastates arvutatava tähtaja korral viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus (vt ka Riigikohtu 23.05.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02, p 7). Praegusel juhul oli tähtaja alguseks 14.01.2014. Tähtaja möödumist täpsustatakse

§ 137

lg-s 1, mille kohaselt möödub päevades või suuremates ajaühikutes arvutatav tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, lõpeb tähtaeg reeglina vastaval päeval kell 24.00. Erandina võib seadus ette näha, et tähtaeg ei möödu mitte tähtpäeval kell 24.00, vaid muul ajal. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev

§ 136lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

Kuna seadus ei sätesta teisiti ning arvestades

§ 136

lg 8, möödub 14.01.2014 alanud hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg

§ 137lg 1 kohaselt 16.01.2017 kell 24.00 (14.01.2017 ja 15.01.2017 on puhkepäevad).

Tsiviilasja esemeks olev hagi on kohtule esitatud 25.09.2017, seega pärast aegumistähtaja lõppu. Seega on aegunud hageja esimene nõue summas 12 000 eurot.

1. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõuded rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega, ei pea kohus vajalikuks käesolevas otsuses käsitleda kostja alternatiivset tasaarvestuse avaldust. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna menetluse käigus võttis hageja osaliselt hagi tagasi, mille osas jättis kohus 05.12.2018 määrusega hagi osaliselt läbi vaatamata ning ülejäänud osas jättis kohus käesoleva otsusega hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
3. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
4. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 11 2-17-14280 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 12