KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 22.07.2019 Tallinn Tsiviilasja number 2-19-104424 Tsiviilasi OÜ Max Defence hagi M F vastu võlanõudes Tsiviilasja hind 3 466,94 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Max Defence (registrikood: 11026244) esindajad Kostja: M F (isikukood xxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Rahuldada OÜ Max Defence (registrikood: 11026244) hagi M F (isikukood xxx) vastu.
- Mõista M Flt OÜ Max Defence kasuks välja 3 466,94 eurot.
- Määrata menetluskulud M F kanda.
- Määrata kindlaks menetluskulud ja mõista M Flt OÜ Max Defence kasuks välja menetluskulud 300 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1
(4)Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
- OÜ Max Defence (hageja) esitas 21.04.2019 M F (kostja) vastu hagi, nõudes poolte vahel 19.12.2018 sõlmitud võlatunnistuse järgse võla tasumist. Hageja väitel on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Enne hagiavalduse esitamist esitas hageja sama nõude ka maksekäsu kiirmenetluses, mis aga lõpetati kostja vastuväite esitamise tõttu.
- Kostja vaidles hagile vastu. Võlatunnistus sõlmiti xxx korteri majandamiskuludest kostja õiguseellasele V F tekkinud võlgnevuste tasumiseks. Hageja eksitas kostjat võlgade koosseisu osas. Kostja nõustus, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega.
- Mõlemad pooled olid nõus asja lahendamisega kohtuistingit pidamata ja kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Kohus selgitas pooltele menetluse seisu ja tõendamiskoormist 17.05.2019 ja 27.06.2019 kohtumäärustes. Kohtuotsuse põhjendus
- Kohus rahuldab hagi alljärgnevalt selgitatavatel põhjustel.
- Nõude aluseks oleva võlatunnistuse kohaselt on kostja võtnud endale kohustuse tasuda hagejale 3 466,94 eurot hiljemalt 20.01.2019 (hagiavalduse lisa 8, p 1-3). Puudub vaidlus, et kohustus on täitmata.
- Kostja võttis omaks, et nõude aluseks olev võlatunnistus on konstitutiivne (kostja 31.05.2019 vastuse lk 2). Konstitutiivne võlatunnistus on leping, millega luuakse iseseisev kohustus (võlaõigusseaduse § 30 lg 1). Konstitutiivse võlatunnistuse alusel esitatud nõudele saab esitada ainult sellest võlatunnistusest enesest tulenevaid vastuväiteid. Kostja põhjendused 2
(4)võlatunnistuse andmisega seoses esinenud kohustuste olemasolu kohta ei oma seega käesolevas vaidluses tähendust. Kohus selgitas seda kostjale 17.05.2019 kohtumääruses (määruse p 4). Võlatunnistuses sisaldub selge kohustus täpselt kindlaksmääratud summa tasumiseks kokkulepitud tähtpäevaks. 7. Kostja on alusetult tuginenud võlakirja tühistamisele (kostja 31.05.2019 vastus). Kostja väitel on hageja viinud teda eksitusse varem esinenud võlgnevuse aluste osas. Eelmises punktis
(6)selgitatud põhjustel ei oma võlatunnistuse andmise eelsete kohustuste koosseis käesolevas vaidluses tähendust. Poolte ühisarvamuse kohaselt on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega ning järelikult soovis kostja võlatunnistuse andmisega võtta endale kohustuse võlatunnistuses kokkulepitud summa tasumiseks. Kostja käsitlus on vastuolus konstitutiivse võlatunnistuse olemuse ja sellise võlatunnistuse andmise eesmärgiga.
- Kohus märgib samas, et kostja väited tema eksitamise kohta on vastuolus esitatud tõenditega. Võlatunnistuses on tehtud täpsed viited arvetele, millest võlatunnistuse andmisega seotud võlgnevus oli tekkinud. Neist arvetest ainult üks on esitatud korteriühistu poolt elamu majandamiskulude eest (hagiavalduse lisa 7, võlatunnistuse p 1). Ülejäänud nõuded (võlatunnistuse p 2) on tekkinud teistel alustel ning nende nõuetega seotud kahele hageja poolt väljastatud arvele on hageja omakäeliselt lisanud märke võla tunnistamise ja tasumise lubaduse kohta (hagiavalduse lisad 9, 10 ja 12). Kostja pole ka tõendanud eksimuse ega pettuse esinemise asjaolusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 või 94 tähenduses, kostja väited on paljasõnalised. Nagu aga öeldud, ei oma need asjaolud käesolevas vaidluses tähendust – kostja soovis anda konsitutiivse võlatunnistuse vaidlusaluse summa tasumise lubamiseks hagejale ning kostja pole väitnud, et teda eksitati võlatunnistuse andmisel tasumisele kuuluva summa suuruse osas.
- Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mille alusel saaks vaidlusalust võlatunnistust tõlgendada teisiti, kui seda on teinud ühiselt mõlemad pooled. Isegi kui vaidlusalust võlatunnistust saaks kvalifitseerida deklaratiivseks, pole kostja esitanud asjaolusid ja tõendeid, mis lükkaksid ümber võlatunnistusega tõendatud kohustuse vaidlusaluse summa maksmiseks hagejale.
- Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja 3 466,94 eurot.
- Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
- Hageja on palunud kohtul mõista välja hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest. Hageja 12.07.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulutanud oma asjaajamiseks käesolevas tsiviilasjas 405 eurot (4,5 tundi tunnitasuga 90 eurot) ja hageja nõuab selle hüvitamist lepingulise esindaja kulude hüvitamise korras. Hagejat on käesolevas menetluses esindanud seaduslik esindaja hageja juhataja M S. TsMS ei võimalda seadusliku esindaja kulude käsitlemist menetluskuluna. Selle kulu hüvise väljamõistmise nõuet kohus ei rahulda. 3
(4)13. Hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu kogusummas 300 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning kohus mõistab selle hüvitamiseks kostjalt välja 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4
(4)