Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja AS-i Xxxx vahel 13.03.2017.a sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Esialgne võlausaldaja on loovutanud 06.11.2018.a kostja kohta käiva nõude Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot ja esindajakulud summas 600 eurot (käibemaksuta).
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et 2 2-19-113979 asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud 70 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks
lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 275 eurot ja esindajakulud 70 euro ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.