KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15983 Kohtuasi C

§ 15

lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

§ 15

lg 7 alusel kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. 14. Kohus leiab, et laenulepingust, laenulepingu lisast nr 2 ja käenduslepingust tulenevad asjaolud, laenulepingu lisa nr 2 ja käenduslepingu kehtivuse tuvastamine ja see, kas ja kui suur on võlausaldajate nõue võlgniku vastu, kuulub lahendamisele pankrotimenetluses. Seega tuleb vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlausaldajatel nõue võlgniku vastu ning kas see on ka tõendatud, lahendada hagimenetluses. Nii on

§ 15

lg 3 punkt 1 on suunatud eelkõige sellele, et võlgnikule ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud

eespoolosundatud sätetega analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-

1. Riigikohus on
2. märtsi
3. a otsuses asjas nr 3-2-1-17-02 punktis 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine on võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Võlausaldajate nõuded on ebaselge. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa 10 pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks. Nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluse regulatsioon on kehtestatud eeldusel, et pankrotiavalduses esitatud nõue on selge ja täielikult tõendatud ning selle nõude üle vaidlus puudub. Ajutise halduri nimetamise ja pankroti välja kuulutamise menetluses tuleb keskenduda küsimusele, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mitte lahendada võlgniku ja võlausaldajate vaidlust selle üle, kas nõue üldse eksisteerib, kui suur see on ning kas see on tõendatud.

§ 22

lg 2 p 2 järgi on võlgniku xlise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Samuti märgib kohus, et kuigi võlausaldajate nõude suurus võib ületada

§ 15

lg 3 p-s 3 märgitud nõude suurust, ei ole ainuüksi ka sellel põhjusel võlgnikule ajutise halduri nimetamine põhjendatud. 15. Kohus asub seisukohale, et võlgnikule tuleb ajutine pankrotihaldur võlausaldajate avalduse alusel jätta nimetamata. Kuna kohus võlgnikule ajutist haldurit ei nimeta, lõpeb pankrotiavalduse menetlus. 16.

§ 3

lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 22.10.2019 määrusega arestis kohus pankrotiavalduse tagamise korras X Xle kuuluva OÜ X (registrikood

1. x)2500 euro suuruse nimiväärtusega osa ja kandis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistri andmebaasi X Xle kuuluva OÜ X (registrikood
2. x)2500 euro suuruse nimiväärtusega osa käsutamise keelu kohta keelumärke. Kuna kohus jätab käesoleva määrusega X Xle ajutise pankrotihalduri nimetamata ja tsiviilasjas nr 2-19-15983 menetlus lõpeb, leiab kohus, et 22.10.2019 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõu tuleb tühistada. Menetluskulude jaotus 17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Võlgnik esitas menetluskulude nimekirja kohtule hilinemisega so 07.01.2020. Kohus jätab võlgniku menetluskulud võrdsetes osades võlausaldajate kanda. Kuna võlgnik esitas oma menetluskulude nimekirja hilinenult, ei määra kohus võlgniku menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 11