Obsah (7)

§ 477§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19706 Tsiviilasi Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu avaldus L N vastu võl

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 2-19-19706

1. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Kuni 09.08.2019 kehtinud avaldaja põhikirja p 18 lg 1 kohaselt oli Ühistu liige kohustatud täitma korteriühistuseadusest, mittetulundusühingute seadusest, põhikirjast ja ühistu otsustest tulenevaid kohustusi. Põhikirja p 18 lg 3 tulenevalt oli ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnas, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed (vt tl 14). Avaldaja kehtiva põhikirja p 2.2.1 kohaselt peab omanik täitma käesolevat põhikirja, ühistu otsuseid ning juhatuse ettekirjutusi. Punkti 2.2.9 kohaselt on omanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikide eest ühistu arvele makseid. Kulude jaotamisel arvestatakse: prügivedu – korteriomandi kohta; remondifond – korteriomandi 1m2 kohta; haldus- ja hoolduskulud – korteriomandi 1m2 kohta; kindlustus – korteriomandi 1m2 kohta (vt tl 17).
2. Kohus märgib, et avaldaja nõuab puudutatud isikult ajaperioodi 13.03.2019 kuni 14.11.2019 arvete eest tekkinud võlgnevust 3601,19 eurot. Avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (vt tl 5-12). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Vaidlus puudub samuti selles, et kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub puudutatud isikule xxxx üldpinnaga 258,70 m2 (vt tl 6), seega on avaldaja oma nõuete arvestusel lähtunud õigest korteriomandi pindalast. Maksete määramisel ja puudutatud isikule arvete esitamisel lähtus avaldaja muuhulgas enda majanduskavast. Avaldaja esitas kohtule
3. a majanduskava, millest nähtuvad omanike kohustused seoses remondifondi, haldushoolduskulu, kindlustuse, prügiveo, elektrienergia, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergiaga (vt tl 20-21).
4. Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustui avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu kohus rahuldab Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu avalduse L N vastu võla nõudes. Kohus mõistab välja L N’ilt Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu kasuks hooldus- ja kommunaalmaksete võlgnevuse ajaperioodi 13.03.2019 kuni 14.11.2019 arvete eest summas 3601,19 eurot. 14.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. 2-19-19706 15. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 08.01.2019 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid kokku 207,50 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 157,50 eurot. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Samuti leiab kohus, et avaldaja esindaja poolt õigusabile kulunud aeg 1,75 h on põhjendatud ja vajalik. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistlik (vt tl 36). Seega kohus leiab, et avaldaja menetluskulud on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab välja puudutatud isikult L N avaldaja Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 207,50 eurot. Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest avaldaja pole taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ega esitanud kohtule

§ 174lg 10 ettenähtud kinnitust.

Vastavalt avaldaja taotlusele märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 207,50 eurot) tuleb puudutatud isikul L N tasuda avaldajale Tallinn, Trummi tn 6 korteriühistu käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik