1-20-243 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuaril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-243 (kohtueelses menetluses 192
§ 4231järgi 1.
Tunnistada MORTEN RITSLAID
§ 4231
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 2.
§ 73
lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Morten Ritslaid’i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva lahendi kuulutamisest, s.t alates 24.01.2020. a. 3. Kr
MS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Morten Ritslaid’ilt välja riigituludesse menetluskuludena: • määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 129,60 eurot; • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot; s.t kokku 1005,60 eurot.
- Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Morten Ritslaid’il tasuda menetluskulud kokku summas 1005,60 eurot ositi igakuiselt 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul 1-20-243 arvates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks, s.t igal kuul 83,80 eurot Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
- Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS
- peatüki
- jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU Morten Ritslaid’i süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud 09.10.
- a PPA Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse Kohtuesindusgrupi väärteootsusega sealhulgas LS § 201 lg 2 järgi (juhtis 24.08.2018) ja 03.07.
- a (juhtis 05.06.2019) LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt ja tahtlikult 27.07.
- a kella 10:35 ajal Harjumaal, Tallinnas, Kärje tn 7 juures mootorsõidukit xxxx xxxx registreerimismärgiga (transiitnumber) xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Morten Ritslaid rikkus süstemaatiliselt Liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1: Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Seega pani Morten Ritslaid toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on
§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav Morten Ritslaid ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
§ 4231
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 4 (neli) kuud.
§ 73
alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1005,60 eurot, millest 129,60 eurot on tasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ning 876 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata 2
(3)1-20-243 menetluskulud absoluutsummas 1005,60 eurot hüvitamisele ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest alates tuleb Morten Ritslaid’il tasuda need igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Morten Ritslaid kuulub
§ 4231
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. Asitõendid: Mootorsõiduk xxxx xxxx registreerimismärgiga (transiitnumber) xxxx menetleja loal väljastati PPA Põhja prefektuuri politseiparklast aadressilt: Tallinn, Rahumäe tee 6/1 omanikule seisuga 29.08.2019. a. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)