KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Tallinna Kohtumaja Piret Mõistlik 19. detsembril 2018 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-18-1611 Express Credit AS-i hagi L Li ja K K-S vastu ühisvara jagamiseks 3500.00 eurot Hageja: Express Credit AS (registrikood: 12338141, asukoht: Rävala pst 8, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi (e-post: info@ravalaburoo.
- ee)Kostja I: L L (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post:
- x)Kostja II: K K-S (isikukood: x, registrijärgne elukoht: x, e-post:
- x)Kostja II lepinguline esindaja: Erika Scholler (e-post: erika@stklaw.
- ee)20.11.2018 Tallinnas Istungi toimumise aeg ja koht Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata Express Credit AS-i hagi L Li ja K K-S vastu ühisvara jagamiseks. 2. Tühistada Harju Maakohtu 14.02.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o L Lile ja K K-Sle ühisomandina kuuluvale kinnisasjale asukohaga x (registriosa nr
- x)III jakku esimesele vabale järjekohale seatud eelmärge Express Credit AS-i kasuks tsiviilasjas nr 2-18-1611 L Li ja K K-S vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks. 3. Menetluskulud jätta hageja kanda. 4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks Harju Maakohtus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik 31.01.2018 esitas Express Credit AS-i hagi L Li ja K K-S vastu ühisvara jagamiseks koos hagi tagamise taotlusega. 14.02.2018 määrusega kohus rahuldas hageja taotluse ning seadis hagi tagamise korras L Lile ja K K-Sle ühisomandina kuuluvale kinnisasjale asukohaga x (registriosa nr
- x)III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke Express Credit AS-i kasuks tsiviilasjas nr 2-18-1611 L Li ja K K-S vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjat I Pärnu Maakohtu 08.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-108284 hageja kasuks välja võlg 1542.33 eurot, kõrvalnõuded 77.12 eurot, menetluskulud 83.16 eurot ning viivis. 09.06.2015 pöördus hageja täiteavalduse kohtutäitur Elin Vilippuse poole võla sissenõudmiseks. Täitemenetlust täiteasjas nr 022/2015/6341 alustati 15.06.2015. Siiani on kostja I täitemenetluse raames võlast tasunud 93.43 eurot. Kostjad olid abielus 17.07.1992-10.10.2006 ning abielu ajal tekkis kostjal II omandiõigus korteriomandile xxx. Kostja II on asja omanikuks saanud 12.09.2002, s.o abielu ajal. Vastuväitena kostjate seisukohale leiab hageja, et lähtuda tuleb Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-74-16 p-st 18.2 olenemata asjaolust, et see lahend on oluliselt hilisem kui kostjate ühisvara jagamise leping. Seega kuulub vaidlusalune korteriomand kostjate ühisvara hulka, kuna ekslikult on pooled jätnud 2007. a ühisvara jagades omanikukande muutmata. Hageja palub jagada ja lõpetada kostjate ühisomand asukohaga x (registriosa nr
- x)ning müüa korteriomand asukohaga x (registriosa nr
- x)avalikul enampakkumisel ja saadav raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Lugeda kostjate nõusolek korteriomandi asukohaga x (registriosa nr
- x)avalikul enampakkumisel ja saadav raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades, kostja I osast arvata maha hageja nõue, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 08.06.2015 määrusest tsiviilasjas nr 2-15-108284. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ning välja mõista kostjatelt hageja kasuks menetluskuluna 1550.00 eurot käibemaksuta. Kostja II menetluskulude suurusele vaidleb hageja vastu. Kostja I vastuväited hagile Kostja I vaidleb hagile vastu. Ta leiab, et kostjatel puudub ühisvara, kuna see on jagatud 2007. a ühisvara jagamise tulemusena. Kostja II vastuväited hagile Kostja II vaidleb hagile vastu. Ta leiab, et 19.04.2007 sõlmisid kostjad Tallinna notar Sirje Velsbergi büroos ühisvara jagamise lepingu, millega pooled jagasid ühisvara ning jätsid vaidlusaluse korteriomandi kostja II ainuomandisse. Kuna kinnistusraamatu omanikukande järgi oli juba asja omanikuks kostja II, siis puudus tolle aja praktika järgi vajadus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda ning hagejalt mõista välja kostja II kasuks menetluskuluna 1135.85 eurot, millele lisandub viivis. Hageja menetluskulude suurusele vaidleb kostja II vastu. 2 Kohtuotsuse põhjendused I Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 3 II lause alusel võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - Pärnu Maakohtu 08.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-108284 hageja kasuks välja võlg 1542.33 eurot, kõrvalnõuded 77.12 eurot, menetluskulud 83.16 eurot ning viivis (tl 11), - 09.06.2015 pöördus hageja täiteavaldusega kohtutäitur Elin Vilippuse poole võla sissenõudmiseks (tl 12-14), - 15.06.2015 alustas täitur täitemenetlust täiteasjas nr 022/2015/6341 (tl 13), - kostjad olid abielus 17.07.1992-10.10.2006, - abielu ajal kinnistati korter asukohaga x Tallinnas ning asja omanikuna kanti kinnistusraamatusse kostja II (tl 15-29), - kostjad jagasid ühisvara sh korterit asukohaga x, 19.04.2007. a notariaalse lepinguga (tl 71-76), - kehtiva kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomandi omanikuks jätkuvalt kostja II, kes on omanikuna sisse kantud 2002. aastal (tl 15). Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas korter asukohaga x Tallinnas kuulub jagamata ühisvara hulka, mille jagamist on hagejal õigus taotleda. 19.04.2007 sõlmisid kostjad Tallinna notar Sirje Velsbergi büroos ühisvara jagamise lepingu, mille p 3.1.1 kohaselt (tl 73) jääb vaidlusalune korteriomand pärast lepingu sõlmimist kostja II lahusvaraks ning see jääb kuuluma ainuomandina kostjale II ning kuna kostja II on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, ei ole seoses omandi üleminekuga vaja kinnistusraamatu kannet muuta. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühisvara jagamise käigus kinnistusraamatus omanikukannet ei muudetud. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 20.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-3-1-74-16 p-s 18.2 leidnud, et kande parandamisel tuleb mh arvestada järgnevaga. Nt kui kinnisasi otsustatakse ühisvara jagamise hagi lahendamise käigus jätta kohtuotsusega mittevõlgnikust abikaasa ainuomandisse (ning talt mõistetakse enamsaadu arvel kohtutäituri käsutusse välja hüvitis), siis see otsus ei ole kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega (AÕS § 641), see tähendab, et nt kostja II kohta tuleks pärast sellise otsuse jõustumist teha uus kanne, milles tuleks märkida, et ta on ainuomanik, hoolimata sellest, et ta oli varem ainsana kinnistusraamatusse sisse kantud. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 15.03.2016 otsuses nr 3-2-1-85-15 p-des 22.1-22.2 leidnud järgmist. Selleks, et vaidlusalune kinnisomand ühelt isikult teisele isikule üle läheks, peab AÕS § 641 kohaselt olema omandi üleminekuks sõlmitud kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing), omandi ülemineku kohta peab olema tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse ning käsutustehingu teinud isik peab olema käsutuseks õigustatu. Otsus, millega kohus jätab ühisvarasse kuuluva kinnisasja ühele abikaasale, ei ole kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 29.05.2013 otsuses nr 3-2-1-42-13 p-s 12 leidnud järgmist. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui 3 seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku, et kostja osa korteriomandist läheb hageja omandisse. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt korteriomand on poolte ühisomandis, kustutatakse ja tehakse hageja kohta ainuomaniku kanne. Eelnenud lahendistest nähtuvalt on Riigikohus alates 2013. aastast sedastanud, et korteriomandi ainuomandi saamiseks on vajalik kinnistusraamatus vastava kande tegemine ka juhul, kui omanik kande järgi ei muutu. Küll aga ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et nimetatud lahendid omavad tagasiulatuvat jõudu varasemate ühisvara jagamiste suhtes ning tollal valitsenud õiguspraktika osas. Üldteadaolevalt ei tehtud 2007. a kinnistusraamatus omanikukande muutust, kui registri järgi omanik ei muutnud. Kohus leiab, et kostjatel oli tõsikindel teadmine, et neil on ühisvara jagatud 2007. a lepingu alusel tol ajal kehtinud üldpõhimõtte alusel ning kostjatel oli õiguspärane ootus selleks, et nimetatu kehtib ka kümme aastat hiljem. Kõike eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et vaidlusaluse korteriomandi jagasid pooled 19.04.2007 ühisvara jagamise lepingu alusel, mistõttu puudub vara mida hagiga jagada. Seega Express Credit AS-i hagi L Li ja K K-S vastu ühisvara jagamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud ning rahuldamisele ei kuulu. II TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab Harju Maakohtu 14.02.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o L Lile ja K K-Sle ühisomandina kuuluvale kinnisasjale asukohaga x (registriosa nr
- x)III jakku esimesele vabale järjekohale seatud eelmärke Express Credit AS-i kasuks tsiviilasjas nr 2-18-1611 L Li ja K K-S vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4