Obsah (9)

§ 222§ 208§ 217§ 77§ 220§ 218§ 155§ 230§ 231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-5370 Tsiviilasi Xxxi hagi Telia Ee

) § 217 lg-te 1 ja 2 mõistes. Kostja leiab, et hageja kirjeldatud probleemi näol ei ole tegu tootja defektiga ning seega ei ole hagejal õigus nõuda

§ 222

lg 1 või 2 ettenähtud õiguskaitsevahendite rakendamist (st asja tasuta parandamist või asendamist). Kostja ei keeldu hageja seadme tasulises korras parandamisest. 4. Vastuseks hageja nõude täpsustusele leiab kostja, et käesoleval juhul ei ole hageja ei hagiavalduse esitamisel ajal ega ka nüüd täiendavalt esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja poolt hagejale 01.07.2016 müüdud mobiiltelefon ei vastanud asja üleandmise ajal lepingutingimustele ja et selle eest on vastutav kostja. Reljeefsed täkked metallkorpusele saavad tavaliselt tekkida vaid kukkumisel. Antud juhul oli seadme hagejale müümisest (01.07.2016) kuni selle esmakordselt remonti toomiseni (05.09.2017) möödunud 14 kuud, mistõttu siis ei saa (automaatselt) eeldada, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal. Hageja poolne asja asendamise nõue põhjustaks kostjale ebamõistlikke kulutusi

§ 222lg 1 mõistes.

Nimelt ei müü kostja enam Samsung Galaxy S7 mudelit ja hetkel müügis oleva uuema Samsung S-klassi mudeliga asendamine oleks kostjale samuti kallim kui asja parandamine. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
2. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

§ 222

lg 1 järgi müügilepingu täitmist, s.o asja parandamist või asendamist, kui asi ei vasta lepingutingimustele.

§ 222

lg 1 esimese lause kohaselt võib ostja juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Seega peab

§ 222

lg 1 kohaldamise eelduseks olema kehtiv leping, lepingust tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine ning müüa vastutus. 8. Müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ja ostja kohustub selle eest tasuma (

§ 208lg 1).

Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 01.07.2016 müügilepingu, mille alusel müüs kostja hagejale mobiiltelefoni Samsung Galaxy S7 (seerianumber 359457073588351) (tl 5). 05.09.2017 viis hageja telefoni kostja juurde garantiiremonti pikslirikke tõttu. Poolte vahel sõlmiti remondi- ja hooldustööde kokkulepe nr 41709003607 (tl 44-46). Kohtule esitatud fotolt nähtuvalt on telefoni raamil nurgas kahjustus (tl 48). Pooltel puudub vaidlus selles, et kahjustus on tekkinud seadmele seadme hageja valduses oleku ajal. 9. Kohus leiab, et käesoleval juhul kohalduvad tarbijalemüüki käsitlevad sätted. Kui müüja 2 tegutseb majandustegevuses, ostja on tarbija ning müüakse vallasasja, on tegemist tarbijalemüügiga (

§ 208lg 4).

Vaidlust ei ole selles, et kostja müüs hagejale telefoni oma majandus- ja kutsetegevuses. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele (

§ 217

lg 1 ls 1) ning asi peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg 1).

10.

§ 220

lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Vaidlus puudub selles, et hageja teatas puudustest kostjale õigeaegselt. Müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud (

§ 222lg 4).

Ostja saab nõuded esitada üksnes, kui müüja vastutab puuduse eest. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale (

§ 218lg 2 ls 1).

Puuduse ilmnemisel kuue kuu jooksul asja üleandmisest eeldatakse, et mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal (

§ 218lg 2 ls 2).

1. Kohtule esitatud tehnilise ekspertiisiakti nr 2.3-5754/2017 kohaselt on tuvastatud seadmel mehhaaniline vigastus (põrutusjälg vaheraamil) ning seadet ei saa käsitleda garantiilise remondina. Seadme kahjustus on põhjustatud tootjapoolsete ohutus- ning garantiinõuete mittetäitmisest (tl 49-50). Sellest tulenevalt on telefonil esinenud kahjustus tekkinud hagejast olenevalt. Kohus täitis selgitamiskohustust nii 11.12.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil, kui ka 27.02.2019 määrusega (tl 63 ja 72). Kuna puudus ilmnes hiljem kui 6 kuud pärast asja üleandmist, tuli käesoleval juhul hagejal tõendada, et puudus oli olemas juba asja üleandmisel. Hageja tõendeid selle kohta ei esitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et eelpool nimetatud puudus ilmnes telefonil selle üleandmise ajal. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja on müügilepingut rikkunud ning seetõttu ei ole hagejal alust nõuda müügilepingu rikkumise tõttu mobiiltelefoni asendamist. Seega ei ole tarvis edasi analüüsida, kas seadme asendamine tekitab kostjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.
2. Lisaks võib hageja vastutus tuleneda garantiist. Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta

§ 155

lg-te 1 ja 1¹ järgi lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse, mh eeldatakse, et võlausaldaja nõustus garantiiga. Seejuures ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustusvõlausaldaja ees

§ 155

lg 2 järgi sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega sellekohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele, st tegemist on abstraktse ja mitteaktsessoorse kohustusega. Üheks selliseks garantiiks on ka müügigarantii. Müügigarantii on

§ 230

lg 1 järgi mh müüja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Seega võtab müüja endale garantiiga müügilepingust sõltumatu kohustuse tagada, et müügilepingu eset saab garantiiaja jooksul eesmärgipäraselt kasutada, ning kohustub sellest tulenevalt garantiiajal müügilepingu esemeks olnud tootel ilmnenud puudused kas parandama, toote asendama või tagama muul viisil asja vastavuse ettenähtud tingimustele. Seejuures eeldatakse

§ 231

lg 4 p 1 järgi, et müügigarantii annab ostjale garantiitähtajal õiguse nõuda asja tasuta parandamist või asendamist, ning

§ 230

lg 3 järgi seda, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Keelatud ei ole kokku leppida teisiti. Sellest tulenevalt on ostjal garantiiajal oluliselt lihtsustatud oma õiguse maksmapanek, kuna ostja peab tõendama üksnes seda, et puudus ilmnes garantiiajal, ja müüja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et puudus tekkis asja väärast kasutamisest või pärast asja üleandmist aset leidnud mõjutuse tulemusena. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale (

§ 218lg 2 ls 1).

3

1. Vaidlus puudub selles, et hageja teatas kostjale telefonil esinenud puudusest kaheaastase müügigarantii jooksul. Käesoleval juhul on garantii tingimused täpsustatud kostja poolt. Kostja on kohtule esitanud nii tootja garantiitingimused kui ka hooldus-ja remonditööde tingimused, millest nähtub, et kostja ei ole kohustatud remontima kasutaja enda poolt seadmele tekitatud füüsiliste (mehaaniliste) vigastuste korral seadmeid garantii korras ega ka müüja vastutuse korras tasuta (45-47). Samuti on kostja poolt esitatud eksperdi hinnanguga tõendatud, et puudus oli tekkinud mehaanilise kahjustuse tulemusel (tl 49-50). Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt viidatud veebilehel toimunud arutelu ei oma asjas tõenduslikku väärtust. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja soovib tugineda garantii kehtivusele, tuleb hagejal esitada tõendid, et puudus ei tulene mehaanilisest kahjustusest (tl 72 pöördel). Hageja nimetatud asjaolude kohta tõendeid ei esitanud. Seega ei vastuta kostja garantiist tulenevalt telefonil oleva puuduste eest.
2. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele müügilepingu ega ka müügigarantii alusel. MENETLUSKULUD
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja Xxxi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostjal menetluskulud puuduvad, ei tule kindlaks määra menetluskulude suurust.
4. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4