Obsah (4)

§ 368§ 423§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Nele Atonen Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17786 Tsiviilasi Osaühing M

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Hageja on kohtule esitanud hagi H P (pankrotis) pankrotihalduri vastu võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja on seisukohal, et kuna hageja nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist, siis ei saanud pankrotihaldur hageja nõuet panna koosolekul kaitsmisele ja sellele ei saa esitada vastuväiteid. Samuti ei saa jätta hageja nõuet tunnustamata, mistõttu on üldkoosoleku otsus vastuolus seadusest tuleneva korraga ning üldkoosoleku otsus tuleb kehtetuks tunnistada.
2. Kostja on leidnud, et kuna hageja nõue tuleneb jõustunud kohtuotsusest, siis loetakse see seaduse alusel tunnustatuks ilma kaitsmiseta ning hageja nõude tunnustamist ei mõjuta see, kas nõude tunnustamisele vaieldakse vastu, kas nõude tunnustamiseks esitatakse hagi või kas selline hagi rahuldatakse.
3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga, ja pandiõigus, mida on tunnustatud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 6 või 61 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või väärtpaberite registrisse. Seega loetakse PankrS § 103 lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks mh nõue, mis on kohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Eelnimetatud sätte mõtte kohaselt ei tule jõustunud kohtulahendit võlausaldajal enam kaitsta, kuivõrd nõude olemasolu on kontrollitud kohtu poolt. 2

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

1. Riigikohus on oma 27.11.2019 lahendis nr 2-17-18531 p-s 18 märkinud, et pankrotimenetluses esineb erinevaid nõudeid – osa neist kaitstakse PankrS §-s 103 sätestatud korras nõuete kaitsmise koosolekul, teised loetakse seaduse alusel tunnustatuks ilma kaitsmiseta ning nende tunnustatuks lugemist ei mõjuta see, kas nõude tunnustamisele vaieldakse vastu, kas nõude tunnustamiseks esitatakse hagi või kas selline hagi rahuldatakse.
2. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue tuleneb jõustunud kohtuotsusest, siis ei kuulunud hageja nõue PankrS § 103 lg 4 kohaselt kaitsmisele PankrS §-s 103 sätestatud korras, vaid loetakse seaduse alusel tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetega. Riigikohus on märkinud, et sellises olukorras puudub hagejal tuvastushagi esitamisel õiguslik huvi ning kui hagejal ei võimaldata pankrotimenetluses tunnustatud nõude võlausaldaja õigusi realiseerida, on tal võimalik kasutada protsessuaalseid õiguskaitsevahendeid sarnaselt võlausaldajatega, kelle nõue kaitsmise koosolekul tunnustati või kelle nõude tunnustamise hagi rahuldati (Riigikohtu 27.11.2019 lahend nr 2-17-18531 p 18). Hageja on oma seisukohas kohtule märkinud, et kostja on käesolevaks nentinud, et hageja nõude tunnustamist ei mõjuta asjaolu, kas nõude tunnustamisele vaieldakse vastu või ei, vaid hageja nõue loetakse igal juhul tunnustatuks, mistõttu on kohus seisukohal, et hagejal puudus hagi esitamiseks tuvastushuvi.
3. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi

§ 368

lg 1 mõttes, tuleks menetlusse võetud nõuded

§ 423

lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata (Riigikohtu 3.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi H P (pankrotis) võlausaldajate 14.11.2018 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168lg 3-5 ei tulene teisiti.

Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 3