← Eesti

2-19-5071/14

Obsah (4)§ 367§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-5071 Ts

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 alusel. Kohtu hinnangul kohaldub käesolevas asjas hageja põhinõude puhul nimetatud määrus.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: - Reisijad olid kinnitanud broneeringud nr LA9WBY ja LSCWFR kostja lendudele BT725 ja BT311 lähtepunktiga Gruusia (Thbilisi) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia), mis pidid toimuma 05.11.2018; - Kostja on tegutsev lennuettevõtja Määruse art 2 b mõttes; - Lend BT311 tühistati; - Lend BT311 pidi väljuma esialgselt kell 07:40; - Kostja teavitas Reisijaid lennuaja muudatusest (uue lennu BT313 väljumisaeg kell 12:15); - Kostja ei võimaldanud Reisijatel muuta teekonda, mis võimaldanuks Reisijatel välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega; - Lend BT313 jõudis sihtkohta 13:05; - Kostja ei võimaldanud Reisijatel jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud väljumisaega; - Reisijad jõudsid lõppsihtkohta (Tallinn) 4 tundi hiljem kui plaanitud; - Lennumarsruudi Thbilisi – Tallinn vahemaaks on 2414 kilomeetrit; - 09.11.2018, 10.11.2018, 11.11.2018, 12.11.2018, 13.11.2018, 14.11.2018 ja 16.11.2018 loovutasid Reisijad oma nõuded hagejale; 3

(6)2-19-5071 - 19.11.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja koos nõude loovutamise lepingutega, milles nõudis Reisijatele kompensatsiooni Määruse alusel summas 10 400 eurot; - 29.11.2018 saatis kostja vastuse hageja 19.11.2018 nõudekirjale, milles kinnitas lennu BT311 (Riia – Tallinn) tühistamist ning nõustus maksma igale Reisijale 250 eurot ehk kokku 6500 eurot. - Määruse alusel on Harju Maakohtul pädevus asja arutada. 15. Vaidluse põhisisu on selles, kas käesolevas asjas kohaldub Määruse art 7
(1)a või art 7
(1)b. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigust saada sissenõudmiskulude hüvitist ja kui siis kas ainult 40 eurot või 1040 eurot.
  1. Pooled vaidlevad selle üle, kas viidatud artiklis 7 tähendab „vahemaa“ kogu reisi (vahemaad esimesest väljumiskohast kuni lõppsihtkohta) või ainult tühistatud lennu vahemaad. Määruse art 7 sätestab, et vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega. Määruse art 2 h sätestab, et lõppsihtkoht on registreerimislauas esitatavale piletile märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Määruse artiklite 2 h ja 7 alusel jõuda teistsugusele järeldusele kui see, et mitme järjestikuse ümberistumisega lennu puhul on lennu lõppsihtkoht viimase lennu sihtkoht ehk et vahemaa määramisel tuleb arvestada kogu ümberistumistega lennu pikkust. Antud järeldust toetab ka Euroopa Kohtu 26.02.
  2. a otsus asjas nr C-11/11, milles kohus märgib, et ümberistumistega lennu puhul määruse nr 261/2004 artiklis 7 ette nähtud kindlasummalise hüvitise maksmisel omab tähtsust ainult hilinemine, mis tuvastatakse võrreldes kavandatud saabumisajaga lõppsihtkohta, kusjuures lõppsihtkoha all tuleb mõista asjaomase reisija viimase lennu sihtkohta. Seega käsitles Euroopa Kohus antud asjas ümberistumisega lennu puhul lõppsihtkoha mõistet ja leidis, et ümberistumistega lennu puhul tuleb arvestada viimase lennu lõppsihtkohta, võttes arvesse seejuures ka esimest lendu või esimesi lende. Kohtuasjas nr C-559/16 leidis Euroopa Kohus, et määruse nr 261/2004 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ümberistumistega lennuühenduste puhul hõlmab mõiste „vahemaa“ üksnes vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, mida mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil, ning seda sõltumata tegelikult läbitud lennutrajektoorist. Samas lahendis märkis Euroopa Kohus, et hüvitise suuruse arvutamisel tuleb arvesse võtta üksnes vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, jättes välja võimalikud ümberistumised. Samas lahendis märkis Euroopa Kohus veel, et määruse nr 261/2004 artikli 7 lõiget 1 ja ka artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii tuleb tõlgendada selliselt, et need sätted näevad ette reisijate õiguse hüvitisele, tegemata vahet sellel, kas need reisijad jõuavad lõppsihtkohta otselennuga või ümberistumistega. Seega on Euroopa Kohus ka kohtuasjas nr C-559/16 leidnud, et lennureisi hilinemise puhul hüvitise määramisel tuleb vahemaa määratlemisel arvesse võtta kogu lennureisi vahemaad (ümberistumisega lennureisi puhul ka jätkulendu). Kostja viidatud kohtuasi nr C-173/07 ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas asjakohane kuna Euroopa Kohus käsitles selles asjas edasi-tagasi lendu ja leidis, et edasi-tagasi reisi ei saa pidada üheks ja samaks lennuks.
  3. Kokkuvõttes hilinesid Reisijad Thbilisist 2414 kilomeetri kaugusel asuvasse lõppsihtkohta (Tallinn) jõudmisega rohkem kui kolm tundi ja kohtu hinnangul ei oma seejuures tähtsust, kas hilinemise põhjustas üksnes jätkulend.
  4. Määruse art 5
(1)c iii kohaselt on lennu tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud 4
(6)2-19-5071 saabumisaega. Käesoleval juhul kostja ei võimaldanud Reisijatel muuta teekonda, mis võimaldanuks Reisijatel välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Seega kohaldub Määruse artikkel 7 selles määratletud hüvitiste osas.
  1. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-559/16, et kolm või rohkem tundi hilinenud lendude reisijad peavad saama sama hüvitist kui tühistatud lendude reisijad, kes on ümber suunatud tingimustel, mis ei vasta määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii sätestatud piirangutele (lisaks ka kohtuotsus, 23.10.2012, Nelson jt, C-581/10 ja C-629/10, EU:C:2012:657, punkt 38). Samas asjas leidis Euroopa Kohus, et nimetatud kaht reisijakategooriat tuleb kohelda võrdselt mitte üksnes seoses õiguse tekkimisega hüvitisele, vaid ka selles osas, mis puudutab niisuguse hüvitise suurust.
  2. Määruse art 7
(1)a kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Määruse art 7
(1)b kohaselt saavad reisijad hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1 500 – 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega kuulub reisijatele hüvitamisele Määruse art 7
(1)b alusel igaühele 400 eurot. Kuna nõuded on loovutatud hagejale, siis kuulub summa kokku 10 400 eurot hüvitamisele hagejale.
  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on hageja põhinõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  2. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist alates 20.11.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Vaidlust ei ole selles, et 19.11.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja koos nõude loovutamise lepingutega, milles nõudis Reisijatele kompensatsiooni. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on nõudekirja kätte saanud. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 20.11.
  3. Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele seetõttu ka sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Eeltoodu alusel ja lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määrast on sissenõutavaks muutunud viivise suurus kohtuotsuse tegemise aja seisuga 804,65 eurot.
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhisummalt 10 400 eurot protsendina 8% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Edasiselt on hageja märkinud, et palub edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude (10 400 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

  1. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et üldreeglina saab sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda iga üksiku rahalise kohustusega seoses (vt Võlaõigusseadus I komm, lk 576, p 6 a). Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja kostja puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks. Sissenõudmiskulude sissenõudmist ei välista ka see, et kostja on hüvitise maksmise kohustust osaliselt tunnistanud. Kostja ei ole reisijatele ega ka hagejale nõude tunnustatud osas hüvitist maksnud.
  2. Kohtu hinnangul nõuab hageja mitme eraldi kohustuse sissenõudmiskulusid. Iga isiku 5

(6)2-19-5071 esialgset nõuet kostja vastu tuleb käsitleda eraldi kohustusena. Asjaolu, et hagejale on mitu isikut loovutanud oma nõuded ei muuda kohustuste hulka. Seega ei muutu algselt mitu kohustust üheks kohustuseks. Hagejale loovutas oma nõuded kostja vastu kokku 26 reisijat, mistõttu sissenõudmiskulude suurus moodustab 1040 eurot. Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele seega ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 26.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja esindaja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 650 eurot ja esindajakulu summas 1190 eurot, millele lisandub käibemaks.
  2. Riigilõiv 650 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
  3. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 8 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 140 eurot, mille lisandub käibemaks, järgnevalt: 1) suhtlemine kliendiga ja materjalide kogumine 1 tund ja 30 minutit; 2) kliendi esitatud materjalide läbitöötamine, analüüsimine, seisukoha kujundamine 1 tund; 3) hagiavalduse koostamine 3 tundi ja 30 minutit; 4) tõendite vormistamine ja tõlkimine 30 minutit; 5) kostja vastustega tutvumine, kohtupraktika analüüs ja hageja seisukohtade koostamine 2 tundi. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud.

  1. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 16). Hageja on öelnud, et ta on käibemaksukohustuslane, kuid ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja käibemaksuta.
  2. Hageja menetluskulud kokku on 1840 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  3. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.