← Eesti

2-19-5682/17

Obsah (11)§ 187§ 407§ 444§ 162§ 174§ 175§ 177§ 190§ 179§ 178§ 317

2-19-5682 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hageja ja kostja ühisomandisse kuulub korteriomand asukohaga xxx Tallinn (kinnistusraamatu registriosa nr xxx. Pooled suhtlesid viimati 1992.a. Poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 17.04.2000.a 2 2-19-5682 otsusega nr 2/4/241-149/00, otsus jõustus 26.05.2000.a. Kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 19 lg 2 p-de 2-4 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3).

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks esindajakulud summas 603,90 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt:  Kliendiga kohtumine, kohtumaterjalide üle vaatamine, nõu andmine 1,15 h 137,25 eurot;  Hagiavalduse ja taotluse koostamine, dokumentide kogumine, analüüs 3,45 h 411,75 eurot;  Taotluse koostamine 0,30 h 54,90 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja esindajakulud on taotluses märgitud ulatuses põhjendatud. Kostjalt tuleb

§ 162lg 1 hageja kasuks esindajakuludena välja mõista 603,90 eurot.

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohus on käesolevas asjas tehtud 12.06.2019.a määrusega rahuldanud hagejapoolse taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastanud hageja hagi esitamisel riigilõivu 300 euro tasumise kohustusest.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Vastavalt

§ 179

lg-le 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva 3 2-19-5682 paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista summa, mille tasumisest oli hageja vabastatud, s.o 300 eurot. Osundatud rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 179

lg-st 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustavas lahendis määratud kohustuse täitmise kuupäevast alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178

lg 1).

§ 317

lg 1 p 1 näeb ette, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohus toimetab tagaseljaotsuse kostjale kätte

§ 317lg 1 p 1 alusel.

Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.