Obsah (9)

§ 266§ 424§ 121§ 65§ 69§ 63§ 68§ 50§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2020.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-248 (19231502613) Kohtunik Julia Vernikova Ko

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 424

lg 2 järgi süüdistuses kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Kaspar Rižski; isikukood: 38801010262; elukoht: xxxx; alates 08.12.19 viibib vahi all xxxx; xxxx; xxxx, suhtluskeel: xxxx, töökoht: Xxxx OY (xxxx), kehtivaid karistusi kriminaalkorras 2, viimati: 27.06.2014 Harju Maakohtu poolt

§ 121

järgi 1 aastase vangistusega,

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.05.2013.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 1 kuu ja 22 päeva - võrra, ning mõisteti liitkaristuseks vangistust 1 aasta 1 kuu ja 22 päeva,

§ 69lg 1, 3, 4 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 834 tunniga.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 2 aastat. 05.10.2015 Harju Maakohtu määrusega kandmata karistus 10 kuud ja 6 päeva vangistust pöörati täitmisele. Karistus on täidetud 31.07.

1. Tõkendina kohaldatud vahistamist alates 09.12.2019.a, kahtlustatavana oli kinni peetud 29.07.2019-30.07.2019 ja 08.12.2019.a Kaitsja Vandeadvokaat Maano Saareväli (lepinguline, süüdistatav kaitsja osalemist kohtuistungil ei soovinud) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS-i §-st 248 lg 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Kaspar Rižski

§ 266lg 2 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

2. Süüdi tunnistada Kaspar Rižski

§ 424lg 2 järgi ning karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

3.

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.07.2019-30.07.2019, lugedes ärakandmata karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks 08.12.2019.a. 5. Kaspar Rižski suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel. 6.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (ühekaks) kuuks. Vastavalt

§ 55

lõikele 1 laieneb lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale.

1. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb süüdimõistetul 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates oma juhiluba loovutada Maanteeametile.
2. Asitõendid: Sõiduk xxxx reg. nr. xxxx ja sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, millised on tagastatud omanikele, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel seaduslikule valdajatele või omanikele; kaks CD-plaati – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaaltoimiku juurde.
3. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 1 alusel Kaspar Rižskilt välja mõista järgmised II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 (kahekssada seitsekümmend kuus) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 876.- eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Viitenumber on
4. 2 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Antud kriminaalasjas Kaspar Rižskit (Rižski) süüdistatakse selles, et tema tungis omavoliliselt valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult aiaga piiratud territooriumile ja elamiseks kasutatavasse ruumi, nimelt: 19.07.2019 kella 23:00 paiku tungis tema ukseklaasi lõhkumise teel eramajja aadressil xxxx, mis kuulub M R. Valdaja poolt esitatud korduvale nõudele majast ja territooriumilt lahkuda, Kaspar Rižski ei reageerinud ja jättis nõude ebaseaduslikult täitmata ning jätkas kannatanu tahtevastaselt eluruumis viibimist, oli agressiivselt meelestatud. Kaspar Rižski oli territooriumilt viidud kolmandate isikute abil. Seega Kaspar Rižski oma tahtliku tegevusega pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumina kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Kaspar Rižskit (Rižski) süüdistatakse selles, et tema 29.07.2019 kella 14.15 paiku xxxx maja juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit xxxx reg. nr. xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,98 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,89 mg/l ). Samuti uuesti, s.o. korduvalt, juhtis tahtlikult 08.12.2019.a. kella 01.10 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus välja hingatavas õhus 1,01 mg/l, laiendmääramatusega ±0,10mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,91mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kaspar Rižski pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 II Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245, sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Kaspar Rižski ja tema kaitsja Maano Saareväli käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe.

§ 266

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kaspar Rižski karistamist vangistusega 4 kuud ja

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud.

§ 63

lg 2 ja 64 lg1 alusel mõistetakse liitkaristus suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistes karistuseks 9 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada maha vahi all viibitud aeg 29-30.07.2019 s.o 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks 08.12.2019.a.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võetakse süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Vastavalt kokkuleppele tuleb süüdistatavalt Kaspar Rižski välja mõista menetluskulud (sundraha II astme kuriteo eest) summas 876.- eurot ning seda on võimalik teha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe KrMS § 239-245 sätteid järgides. Kaspar Rižski on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kaspar Rižski süüditunnistamiseks

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 424lg 2 järgi ning talle tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti kohus nõustub kokkuleppes äratoodud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega. /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova kohtunik 4