← Eesti

1-18-8239/74

Obsah (14)§ 337§ 181§ 238§ 175§ 185§ 7§ 3051§ 81§ 342§ 60§ 63§ 191§ 180§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.veebruar 2019. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8239 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika

§ 337lg 1 p-st 4, § 338 p-st 1 ja § 340 lg 4 p-st 2 tühistada Tartu Maakohtu 26.

novembri 2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-8239 osaliselt, see on Madis Gaidalenko õigeksmõistmises KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi esitatud süüdistustes ning

§ 181lg 1 alusel menetluskulude riigi kanda jätmises. Tunnistada Madis Gaidalenko süüdi Kar

S § 424 lg 1 ja § 4231 järgi ja karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Madis Gaidalenkole mõistetud karistust 1/3 võrra, see on 6 kuu vangistuse võrra ja mõistis Madis Gaidalenkole karistuseks 1 aasta vangistust. 1 KarS § 68 lg 1 alusel arvata Madis Gaidalenko karistusaja hulka ajavahemik

  1. –
  2. mai 2017, see on 3 päeva ning lugeda Madis Gaidalenko karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas käesoleva otsusega Madis Gaidalenkole mõistetud karistust, see on 11 kuud 27 päeva vangistust, Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
  3. aprilli 2017 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, see on 1 aasta vangistuse võrra ja mõista Madis Gaidalenkole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Madis Gaidalenko kinnipidamisasutusse saabumise päev.

§ 175

lg 1 p 9 alusel mõista Madis Gaidalenkolt riigi kasuks välja sundraha 810 eurot.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 alusel mõista Madis Gaidalenkolt välja menetluskulu summas 413,60 eurot. Tartu Maakohtus Madis Gaidalenkole osutatud õigusabi tasu summas 198,60 eurot jätta riigi kanda. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Määrata Advokaadibüroo Valge ja Uiga Valga osakond poolt Madis Gaidalenkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot, s.h käibemaks 15 eurot.

§ 185lg 2 alusel jätta ringkonnakohtus tekkinud õigusabikulu 90 eurot riigi kanda.

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas süüdistati M. Gaidalenkot KarS § 184 lg 2 p 2 järgi muuhulgas selles, et tema ajavahemikul 2016 detsember kuni 2017 mai, omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel 49 tabletti, mis sisaldavad 43% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, milles 7,32 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja 3,17 g kanepiõisikuid (marihuaanat), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on 17%, mida hoidis 16.05.2017.a Tartu linnas Vabaduse 2 pst 1a parklas enda valduses ja enda poolt juhitud sõidukis BMW 318I reg märk XXX , kuni nimetatud aine politsei poolt 16.05.2017.a. sõidukist leiti ja ära võeti. Samuti omandas M. Gaidalenko nimetatud ajavahemikul vähemalt 2 ecstasy tabletti, mille andis edasi

  1. a kevadel Tartu linnas R.K. ele. Lisaks süüdistati M. Gaidalenkont KarS § 424 lg 1 järgi selles, et tema, olles tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin, mille tulemusena olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud, milline seisund on korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lõikes 1 kirjeldatud kui joobeseisund, juhtis
  2. jaanuaril 2018 kella 04:55 paiku Tartus Vallikraavi tänaval mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX . M. Gaidalenko poolt väljahingatavas õhus fikseeriti alkoholisisalduseks 0,57 mg/l kohta. KarS § 423¹ järgi süüdistati M. Gaidalenkot selles, et tema isikuna keda on karistatud
  3. jaanuaril 2016 ja
  4. mail 2017 liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1,3 rikkumise eest rahatrahvidega, millised karistused ei olnud kustunud, juhtis
  5. jaanuaril 2018 kella 04:55 paiku Tartus Vallikraavi tänaval mootorsõidukit Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX , ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Sellise tegevusega rikkus M. Gaidalenko liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamakategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maakohtu otsus
  6. novembri 2018 otsusega mõistis Tartu Maakohus M. Gaidalenko süüdistustes KarS § 184 lg 2 p 2, § 424 lg 1 ja § 4231 järgi õigeks. Süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Mõistes M. Gaidalenko õigeks 49 narkootilist ainet sialdavate tablettide ja 3,17 g kanepiõisikute omandamises, leidis maakohus, et M. Gaidalenko süü ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditega tõsikindlalt tuvastamist leidnud. Kohus leidis, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et hetkel kui politsei pidas
  7. mail 2017 kinni sõiduki BMW reg. märk XXX , viibis seal 3 isikut, M. Gaidalenko, K.L. e ja M.M. ning neist K.L. e jooksis kinnipeetud sõiduki juurest koos enda seljakotiga minema, K.L. ed taga ei aetud ning teda kätte ei saadud. Kriminaalasjas puudus maakohtu arvates vaidlus selleski, et
  8. mail 2017 juhtis sõidukit BMW reg märk XXX selle kinnipidamise hetkel ja sellele eelnevalt M. Gaidalenko ning K.L. e istus juhi kõrvalistmel ja M.M. istus tagaistmel.
  9. mail 2017 koostatud vallasasja läbivaatluse protokollist nähtuvalt leiti politseinike poolt peatatud sõidukist 1 kotike oranži värvi tablettidega ning 4 kotikest rohelist värvi taimse puruga.
  10. mail 2017 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi ja kaaluti sõiduauto BMW läbivaatuse käigus ära võetud esemeid koos pakenditega – neljas minigrip kotis asunud roheka taimse aine kogukaaluks koos pakenditega oli 4.30g (pakend 2BMW) ja 49 oranži tableti kogukaaluks koos pakendiga oli 21.21g (pakend 1BMW). Ekspertiisiaktiga luges kohus tõendatuks, et pakendis 1BMW asunud 49 oranži tabletti massiga 20,24g sisaldas 43% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi ja neis sisaldub 7,32g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Pakendis 2BMW asunud neljas minigrip kilekotis asunud rohelised taimeosad massiga 3,17g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 17%. 3 Kohus tuvastas, et vallasjas läbivaatuse protokoll, vallasasja hoiulevõtmise protokoll ning M Gaidalenko kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, ei kajasta, millisest sõiduauto BMW osast oranžid MDMA-d sisaldavad tabletid ja kanepiõisikud ära võeti. Seda, millisest sõiduauto osast MDMA-d sisaldavad tabletid ja kanepiõisikud ära võeti, ei nähtu ka tunnistaja A.S. i, kahtlustatav K.L. e ja tunnistaja M.M. ütlustest. Nimetatu ei nähtu ka kahtlustatav M. Gaidalenko kohtueelsel uurimisel ega ka kohtuistungil antud ütlustest. M. Gaidalenko on kriminaalmenetluse vältel andnud ühetaolisi ütlusi selle kohta, et ta ei näinud, kust politseinik narkootilised ained sõidukist leidis. Ainsana on narkootikumide leidmise kohta ütlusi andnud patrullpolitseinik M.P. , kelle ütluste kohaselt leidis need A.S. auto läbivaatuse käigus. M.P. i väidete kohaselt leidis A.S. koti oranži värvi tablettidega sõiduki juhiistme ja käsipiduri vahelt ning 4 minigripi kotti taimse puruga vist tagaistme ees oleva mati alt. DNA ekspertiisiaktist nähtuvalt ei tuvastatud pakendis nr 2BMW asunud neljal minigrip kilekotil DNA-profiile, mis oleksid seostatavad M. Gaidalenko ja K.L. e DNA-profiiliga. Kohus tuvastas, et kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et kriminaalasjas oleks määratud ja tehtud DNA ekspertiisi 49 oranži värvi tableti pakendil leiduda võiva M. Gaidalenkole kuuluva DNA osas. Kriminaalasjas ei ole määratud ja tehtud DNA-ekspertiise ka selles osas, kas 49 oranži värvi tableti pakendil ja neljal kanepiõisiku pakendil võis leiduda mõne kolmanda isiku DNA-d. Kohus, võttes arvesse kriminaalasjas kogutud tõendeid asus seisukohale, et sõiduk BMW oli
  11. mail 2017 M. Gaidalenko kasutuses juhuslikel asjaoludel. Kohus asus seisukohale, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, millistele tuginevalt saaks kahtlusteta väita seda, kes oli
  12. mail 2017 sõiduautost BMW reg märgiga XXX leitud ja ära võetud 49 MDMA-d sisaldava tableti ja neljas pakendis asunud kanepiõisikute omanik ja kes neid selles sõidukis hoidis. Kohtu arvates esines selles osas võimaluste paljusus, sest isikuid, kelle omad võisid sõidukist leitud ained olla, on palju. Leitud narkootikumid võisid kuuluda nii sõiduki omanikule, sõiduki kasutajatele ja viimastega sõidukis viibinud kolmandatele isikutele, kui ka
  13. mail 2017 sõidukis viibinud isikutele M. Gaidalenkole, M.M. le, K.L. ele, S.K. ile. Kohtu arvates ei välista miski, et
  14. mail 2017 sõidukist leitud ja ära võetud narkootilised ained võisid selles sõidukis asuda juba siis, kui M. Gaidalenko selle sõiduki
  15. mail 2017 kasutada võttis ja sellega sõitma läks. 49 MDMA tableti ja nelja kanepiõisikute pakendi asukoht ei olnud autosse istuja ja seal viibinute nägemisulatuses, sest MDMA tabletid asusid tunnistaja M.P. i ütluste kohaselt juhiistme ja käsipiduri vahel ning kanepiõisikud neljas pakendis olid tagaistme jalamati all. Kohus leidis, et ei saa kohtuotsust rajada oletustele.

§ 7

lg 3 kohaselt on kohtul kohustus tõlgendada kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Käesoleval juhtumil ei ole võimalik millegagi kõrvaldada kahtlusi, et 49 MDMA tabletti ja neljas pakendis kanepiõisikud võisid sõidukis asuda juba enne seda, kui M. Gaidalenko sellega sõitma läks. Mitte millegagi ei ole võimalik kõrvaldada ka kahtlusi, et ükskõik kes selles sõidukis

  1. mail 2017 koos M. Gaidalenkoga viibinud isikutest võis need ained sellesse sõidukisse jätta. S.K. ja K.L. e istusid
  2. mail 2017 juhi kõrvalistmel ja neil oli reaalne võimalus libistada MDMA tabletid märkamatult enne sõidukist lahkumist juhiistme vahele, kust need vajusid põrandale. Ka esialgu sõidukis tagaistmel viibinud K.L. el ja kogu aeg sõidukis ainult tagaistmel viibinud M.M. l oli olemas reaalne võimalus panna 4 pakendit 4 kanepiõisikutega taga istujate jalamati alla ning taga istujatel oli olemas reaalne võimalus lükata tagant ette juhiistme alla pakend 49 MDMA tabletiga. Kohus leidis, et M. Gaidalenkot ei seo 49 MDMA tabletiga ja 4 kanepiõisiku pakendiga peale selle, et need asusid sellel päeval juhuslikel asjaoludel tema kasutuses ja juhtimisel olnud sõidukis, mitte miski. Kohtu hinnangul on sellest aga liiga vähe, et 49 MDMA tableti ja 4 kanepiõisiku pakendi ebaseaduslik käitlemine omistada just M. Gaidalenkole. M. Gaidalenko positsioon on algusest peale olnud ühene - ta ei ole sõidukist leitud narkootiliste ainetega seotud. Nimetatut kinnitas M. Gaidalenko ka
  3. mail 2017 vallasasja hoiulevõtmise protokollis omakäeliselt, märkides, et äravõetud asjad ei kuulu talle. Hiljem kahtlustatavana ja süüdistatavana antud ütlustes on M. Gaidalenko jäänud samale seisukohale. Ka kahtlustatava K.L. e ja tunnistajate M.M. ja S.K. i ütlustest nähtuvalt ei ole 49 MDMA tabletti ja 4 pakendit kanepiõisikutega seostatavad M. Gaidalenkoga. Kohus leidis, et M. Gaidalenko süüküsimuse üle otsustamisel ei ole võimalik tugineda tunnistaja M.M. ütlustele, sest tunnistaja on oma ütlusi kohtueelsel uurimisel oluliselt muutnud, andes esmalt ütlusi, et narkootikumid kuulusid M. Gaidalenkole, hilisemalt aga, et need kuulusid K.L. ele. Kohtu arvates pole millegagi kõrvaldatav ka kahtlus, et esmalt M. Gaidalenko peale süüstavaid ütlusi andnud ja hiljem neist lahti öelnud ja hoopiski K.L. e peale samade asjaolude kohta süüstavaid ütlusi andnud M.M. taolise käitumise eesmärgiks oli hoopiski ennast kahtlusaluste seast päästa. M. Gaidalenko võimalikku seotust 49 MDMA tableti ja nelja kanepiõisikutega pakenditega kahandab ka asjaolu, et kriminaalasjas pole ühtegi dokumenti ja salvestist (videot, fotot) selle kohta, millisest sõiduki osast need ained leiti. See üksnes süvendab kahtlust selles osas, kas 49 MDMA tabletti ikkagi asusid sõidukis juhiistme ja käsipiduri vahel istme all ning kas 4 pakendit kanepiõisikutega ikkagi asusid taga istujate jalamati all, nagu seda väidab tunnistaja M.P. enda ütlustes. Seda enam, et M.P. ise sõidukist narkootikume ei leidnud ning leidjaks oli A.S. . Kokkuvõtvalt tõlgendas kohus kriminaalasjas tõusetunud kahtlused süüdistatava süüdiolekus 49 MDMA-d sisaldava tableti ja nelja kanepiõisikute pakendi ebaseaduslikus käitlemises,

§ 7lg 3 alusel süüdistatava kasuks ja mõistis M.

Gaidalenko nimetatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise süüdistuses õigeks. M. Gaidalenko süüdistuses 2 ecstasy tableti omandamises ja nende R.K. ele edasi andmises 2017 kevadel, leidis maakohus, et kriminaalasja tõendite kogum on ebapiisav M. Gaidalenko süüditunnistamiseks käsitletavas kuriteoepisoodis. Kohus leidis, et R.K. e ütlused, kelle kinnitusel ta sai 2017 kevadel M. Gaidalenkolt 2 ecstasy tabletti, on ebamäärased ja konkretiseerimata. Tunnistaja ei teadnud ecstasy tablettide hinda, tehes oletusi, et need võisid maksta 13-15 eurot tablett ning andis tablettide eest vist raha 30 eurot. R.K. ei teadnud ecstasy tablettide kuju ja värvust. Ka ei teadnud R.K. , kuidas need olid pakendatud, tehes oletusi, et tabletid võisid olla kas crip kilekotis või anti need lihtsalt käe peale. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd R.K. sai narkootilisi ained M. Gaidalenkolt vaid ühel korral, siis ei ole veenev ja usutav, et see ainuke kord läheks tunnistajal meelest sellisel määral, et isegi tablettide kuju ja värvus ei meenu. Käesoleval juhtumil ei ole R.K. , kes oma ütlustest nähtuvalt on ecstasy ja kanepi tarvitaja ning on ecstasy tablette M. Gaidalenkolt omandanud ainult ühel korral, suutnud meenutada ühtegi olulist asjaolu, mida senisest kohtupraktikast nähtuvalt tavaliselt teiselt isikult ecstasy tablettide omandamisel mäletatakse. 5 Neil asjaoludel pidas kohus põhjendatuks rajada kohtuotsus osas, millises R.K. e ja M. Gaidalenko ütlused on vastuolus, M. Gaidalenko ütlustele, sest tema ei ole sage narkootiliste ainete tarvitaja ja tema puhul on seetõttu tõenäosus, et ta mäletab sündmusi paremini ja täpsemalt suurem. Samas hindas maakohus R.K. e ebamäärased ütlused M. Gaidalenkolt 2 ecstasy tableti omandamise kohta ebausaldusväärseteks. R.K. e ebamääraseid ütlusi ei toeta kohtu arvates ka M. Gaidalenkolt tema kinnipidamisel äravõetud telefoni vaatlusprotokoll. Kohus leidis, et vaatlusprotokollis esitatud fotod, millel on jäädvustatud vestlused, on esitatud niivõrd väikeste fotodena, et neilt ei ole kirjete väiksuse ja hägususe tõttu võimalik midagi välja lugeda. Ka luubi abil ei ole kõikidest vestlustest nende toimumise aegu ja teksti võimalik välja lugeda. Nimetatut arvestades tunnistas kohus

§ 3051

lg 3 alusel asitõendi vaatlusprotokolli tõendina kasutamiseks lubamatuks, sest sellel puudub tõendi kvaliteet. M. Gaidalenko süüdistus KarS § 424 lg 1 ja 4231 järgi Kohus asus seisukohale, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses kajastatud ajal

  1. jaanuaril 2018 puudus M. Gaidalenkol mootorsõiduki juhtimisõigus ning seda polnud tal ka enne
  2. jaanuari
  3. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas puudub vaidlus ka selle üle, et
  4. jaanuaril 2018 toimus Tartu Vallikraavi ja Ülikooli tänavate ristmiku vahetus läheduses liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuses osalesid sõidukid Volkswagen Touran reg märgiga XXX ja Ford Galaxy reg märgiga XXX . Tunnistaja U.M. i ütlustega on tõendatud, et
  5. jaanuari 2018 öösel kella 04:55 paiku sõitis ta enda sõidukiga Ford Galaxy Tartus Vallikraavi tänaval, kui järsku tundis, et mingi asi kriipis vastu tema juhtimisel olnud sõiduki tagumist nurka ning tahavaatepeeglisse vaadates nägi, et VW Touran oli sõidukile külge sõitnud. Vaidlus puudus kohtu arvates selleski, et hetkeks kui politsei jõudis sündmuskohale ei olnud seal M. Gaidalenkot ega ka VW Touran juhti. Vaidlus puudus ka asjaolus, M. Gaidalenko peeti pärast liiklusõnnetust Tartu linnas kinni ja toimetati seejärel sündmuskohale, kus teda näidati U.M. ile. Tunnistaja M.O. e ütluste kohaselt liikusid nad kiirreageerijatena koos J.M. u ja P.G. iga töökohustusi täites Kuu tänavalt Turu jalakäijate silla poole ja märkasid kella 05:00 paiku silla Annelinna poolses otsas liikumas beežika jope ja tumedate pükstega noormeest, kes tutvustas ennast M. Gaidalenkona ja kellel ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti ning kes nimetas vaid enda isikukoodi. Tunnistaja M.O. e ütluste kohaselt saabus M. Gaidalenkoga samal ajal silla juurde tema elukaaslane M.P. . M.P. i selgituste kohaselt oli Madis talle helistanud kell 04:58 ja tahtis kokku saada ning mainis, et auto on kadunud. M.O. e väitel küsisid nad M.P. ilt sõiduki VW Touran kohta ja M.P. il olid sõiduki võtmed olemas ja M.P. ütles, et Madisel on juurdepääs teisele sõidukivõtmete paarile, kuid need peaksid olema kodus. Seejärel viisid nad M. Gaidalenko sündmuskohale ja näitasid teda liiklusõnnetuse teisele osalisele U.M. ile. Kohus tuvastas, et kriminaalasja vaidlusaluseks küsimuseks on asjaolu, kes juhtis avariihetkel sõidukit VW Touran reg märgiga XXX . M. Gaidalenko avaldas kogu menetluse vältel, et tema ei ole
  6. jaanuaril 2018 sõidukit VW Touran juhtinud, et seda tegi tema palvel kaine Raigo, keda ta teab kutsekoolist. 6 M. Gaidalenko ütluste kohaselt pandi ta pärast kinnipidamist politseibussi ning toimetati sündmuskohale, kus politsei küsis kannatada saanud auto meesterahvast juhilt tema kohta, kas see isik oli roolis, millele sai vastuseks, et ei, kindlasti mitte. Kohtu arvates puudus alust nendes M. Gaidalenko ütluste tõelevastavuses kahelda. Taolise järelduse tegi kohus asjaolust, et kohtueelse menetleja ei kuulanud koheselt üle sõiduki Ford Galaxy omanikku U.M. i ja toimikust ka ei nähtu, miks seda kohe või siis lähiajal ei tehtud. Ka ei esitatud M. Gaidalenkot U.M. ile nõuetekohaselt äratundmiseks. Kriminaalasjas puudub äratundmiseks esitamise protokoll. Kohtu arvates ei ole tunnistaja ülekuulamine käsitletav

§-s 81 sätestatud äratundmiseks esitamisena. Tunnistaja ülekuulamine ei saa asendada äratundmiseks esitamist. Kohus leidis, et kuivõrd U.M. i ütlused on kriminaalasjas ainuke tõend, mis seob M. Gaidalenko isiku

  1. jaanuaril 2018 mootorsõiduki VW Touran juhtimisega, on need ebapiisavad selleks, et neile tuginevalt saaks kahtlusteta väita ning hinnata tõendatuks M. Gaidalenko poolt
  2. jaanuaril 2018 sõiduki VW Touran juhtimist. Politseibussis pimedal ajal läbi viidud M. Gaidalenko näitamist U.M. ile ei saa vähimalgi määral käsitleda äratundmiseks esitamisena

§ 81

mõttes, sest see ei vasta

§-s 81 sätestatud nõuetele. Kohtu arvates ei saa välistada võimalust, et U.M. tegi järelduse, et teiseks juhiks oli M. Gaidalenko, ainult selle põhjal, et politsei tõi politseibussi just ühe isiku ning ju see isik siis ongi teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht. Nimetatule viitas kohtu arvates tunnistaja M.O. e ütlustest nähtuv, mille kohaselt U.M. usutles ja justkui veenis liiklusõnnetuse sündmuskohale toimetatud M. Gaidalenkot, et sina ju sõitsid, kuid M. Gaidalenko eitas algusest peale sõidukiga sõitmist. M.O. e taolistest ütlustest nähtuv pigem kinnitas kohtu arvates M. Gaidalenko ütlusi ning ei kinnita seda, et U.M. oleks kahtlusteta ja täie kindlusega teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhis ära tundnud sinna politsei poolt kohale toimetatud M. Gaidalenko. Kriminaalasjas pole tõendeid, millistele tuginevalt saaks veenvalt ja kahtlusteta ümber lükata M. Gaidalenko algusest peale antud ütlused selle kohta, et tema pole mootorsõidukit VW Touran juhtinud ning sündmuskohal politseibussis ei tundnud liiklusõnnetuses kannatada saanud sõiduki juht teda ära.

§ 7

lõikes 3 sätestatu kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuna ei ole välistatud kahtlus

  1. jaanuaril 2018 mootorsõidukit VW Touran juhtinud isiku osas, siis mõistis kohus M. Gaidalenko talle KarS § 424 lg 1 ja § 423¹ järgi esitatud süüdistustes õigeks. APELLATSIOON Apellatsioonis taotleb Lõuna ringkonnaprokurör Tartu Maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o osa millega kohus mõistis M. Gaidalenko õigeks KarS § 424 lg 1, § 4231 ja § 184 lg 2 p 2 järgi 2016 detsember kuni 2017 mai 49 MDMA tableti ja 3,17 g kanepiõisikute omandamises ja
  2. mai 2017 49 MDMA tableti ja 3,17 g kanepiõisikute enda valduses hoidmise faktis Tartus Vabaduse pst 1a parklas M. Gaidalenko poolt juhitud sõidukis BMW 3181 reg märk XXX ning 2 ecstasy tableti omandamise faktis 2016 detsember kuni 2017 mai ja 2017 kevadel Tartu linnas R.K. ele 2 ecstasy tableti edasiandmise faktis. 7 Prokuratuur taotleb uue otsuse tegemist, millega mõista M. Gaidalenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda 3 aastase vangistusega. Samuti tunnistada M. Gaidalenko süüdi mõista KarS § 424 lg 1 järgi ja § 4231 järgi ja karistada teda 2 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista M. Gaidalenkole liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista kolm aastat kuus kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so
  3. mai 2017 kuni
  4. mai 2017, so 3 päeva ja liitkaristuseks lugeda 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada põhikaristust 1/3 võrra ( 1/3 on 1 aasta 1 kuu 29 päeva) ja liitkaristuseks mõista 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada liitkaristust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

  1. aprilli 2017 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o ühe aasta vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Ka palub prokuratuur M. Gaidalenkolt välja mõista kriminaalasjas nr 17260100053 DNAekspertiisi maksumus kokku 399 eurot, narkootilise aine ekspertiisi maksumus kokku 420 eurot, DNA-ekspertiisi maksumus kokku 114 eurot, riigi õigusabi kulud 124.80 eurot. Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega
  2. oktoober 2018 on jäetud riigi õigusabi kulud summas 100 eurot riigi kanda. Kriminaalasjas nr 18278000188 palub prokuratuur välja mõista riigi õigusabi kulud 180 eurot ja joobe tuvastamise ekspertiisitasu 87 eurot. Ühtlasi taotleb prokuratuur süüdimõistva kohtuotsuse korral M. Gaidalenkolt välja mõista

§ 175lg 1 p 9 alusel sundraha 1250 eurot. Apellandi seisukohad M. Gaidalenko süüdistuses Kar

S § 184 lg 2 p 2 järgi Vaidlustades M. Gaidalenko õigeksmõistmist 49 MDMA tableti ja 3,17 grammi kanepiõisikute enda valduses hoidmise faktis, leiab prokuratuur esmalt, et M. Gaidalenko ütlused kohtus olid vastuolus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohtueelses menetluses

  1. oktoobril 2017 antud M. Gaidalenko ütluste kohaselt olid tabletid selle isiku omad, kes ära jooksis, sõidu ajal võttis see isik need tabletid välja, need olid erksat värvi, kõrvalistuja jaotas tabletid minigrip kottidesse. Kohtuistungil väitis M. Gaidalenko, et ta üldse ei näinud sõidukis narkoaineid. Kohtus ei osanud M. Gaidalenko põhjendada veenvalt ütluste muutmise põhjust. M. Gaidalenko väitis kohtuistungil pärast tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, et need ei ole tema ütlused. Prokuröri arvates ei ole kohtuotsuses üldse analüüsitud, miks seda aspekti kohus ei arvestanud ja miks ta on lugenud M. Gaidalenko ütlused usaldusväärseteks selles osas, et sõidukist leitud narkoained ei kuulu M. Gaidalenkole. Kohtupraktika kohaselt tulnuks M. Gaidalenko ütlused kui ebausaldusväärsed tervikuna tõendite kogumist välja jätta. Apellatsiooni kohaselt on kriminaalasjas kogutud materjalidega tõendatud, et M. Gaidalenkol on olnud puutumus narkootikumidega. Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et M. Gaidalenko on edasi andnud sama narkootilist ainet, mis leiti tema kasutuses olnud autost ja edasiandmine 8 on toimunud vahetult enne seda, kui suur kogus MDMA-d sisaldavaid tablette tema valdusest leiti. Prokuratuuri arvates on kohus jätnud põhjendamatult arvestamata tunnistaja M.P. i ütlused narkoainete asukoha kohta sõidukis. Kohtu põhjendus, et tunnistaja M.P. i ütlused on küllaltki ebakindlad, on paljasõnaline ja ei tulene tunnistaja ülekuulamise protokollist. Tunnistajate M.M. ja K.L. e ütluste kohaselt ei teadnud nad sõidukist leitud narkoainete kohta midagi, ained ei kuulunud neile. Tunnistajate ütlused on selles osas prokuratuuri arvates usaldusväärsed. Ei ole eluliselt usutav, et suure koguse narkootilise aine omanik loobub valdusest ja peidab aine enda jaoks võõrasse sõidukisse, liiatigi asukohta, kust ei ole võimalik ainet kiiresti ja teistele märkamatult taas enda valdusesse saada. Vaidlust ei ole selles, et sõidukit juhtis M. Gaidalenko. Autost leitud kanepi töötlemisprodukti marihuaana kuulumine M. Gaidalenkole on prokuratuuri arvates usutav ja tõepärane seetõttu, et M. Gaidalenko hoidis enda elukohas, XXX marihuaanat, mis läbiotsimisel leiti. M. Gaidalenko poolt marihuaana käitlemist kinnitab tema kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud telefonis iPhone5s olev informatsioon, eelkõige vestlused H.V. iga, hüüdnimega Kusti. Prokuratuur leiab, et kogutud tõendeid ja olustikku tervikuna hinnates on tõepärane, et tabletid ja kanep kuulusid samasid aineid teistelgi asjaoludel käidelnud M. Gaidalenkole, kes ise peitis need enda kasutuses olnud autosse ja hoidis seal. Prokuratuur leiab, et M. Gaidalenko süü selles, et ta andis edasi R.K. ele 2 ecstasy tabletti, on tõendatud tunnistaja R.K. e ütlustega ning M. Gaidalenko ja R.K. e vaheliste vestlustega, mis on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis. Vaatlusprotokollis on vaadeldud M. Gaidalenko kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud telefoni iPhone5s-i, milles on talletatud Facebooki sõprade M. Gaidalenko ja R.K. e jaanuaris peetud vestlused, mille sisu on selgelt välja loetav ja kinnitab narkootiliste ainete käitlemist. R.K. e ja M. Gaidalenko vestlused toimusid laupäeval, mis nähtub vestlustele eelnevalt kuvatud lühendist SAT koos kellaajaga. M. Gaidalenko peeti kinni
  2. mail 2017, sellele eelnev laupäev oli
  3. mai 2017, mis riimub tunnistaja ütlustega, et omandas M. Gaidalenkolt tablette kevadel. Seejärel esitab prokurör apellatsioonis M. Gaidalenko ja R.K. e vahelise vestluse sisu. Prokuratuur nõustub kohtuga, et asitõendi vaatlusel tehtud fotod on mõnes aspektis raskesti loetavad, kuid see ei muuda tõendit tervikuna kasutuskõlbmatuks ja lubamatuks tõendiks, sest sõnumite sisu, isikute nimed, kelle vahel vestlus toimus ja vestluse aeg on arusaadav ja loetav. Fotode ülaservad ei ole tehnilistel põhjustel hästi fokusseeritud, kuid menetleja on olukorra lahendanud selliselt, et enne uue foto tegemist kerinud sõnumivahetuse edasi mitte täisekraani võrra vaid osaliselt, et järgmisel fotol ülaservas olev tekst oleks tervikuna loetav eelmistelt fotodelt, kus see asub alumises servas. Kohtu peamine etteheide fotode kvaliteedile seisneb selles, et fotodelt ei ole võimalik välja lugeda seda, mis aastal on sõnumivahetus toimunud. Aastaarvu seal ei olegi ja ei saagi olla, sest kui sõnumeid on vahetatud käimasoleval aastal, on automaatseks dateeringuks üksnes kuupäev, kui sõnumeid on vahetatud jooksval nädalal, on dateeringuks nädalapäeva lühend või eile, sõnumivahetuse päeval kuvatakse kellaaeg. Nimetatud asjaolu on üldteada Facebookis sõnumivahetuse keskkonna kasutajatele. Prokuratuur ei nõustu kohtu väitega et R.K. e ütlused on ebamäärased ja konkretiseerimata. 9 Tunnistaja on andnud põhjalikke ütlusi narkootikumide omandamise aja, hinna, koguse ja mõju kohta. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub vaba ja sundimatu diileri ja kliendi vaheline sõnumivahetus. Nähtub ka see, et isikud käitlesid eri värvi ja eri kujuga tablette, mistõttu võibki olla R.K. el keeruline meenutada, millise välimusega tabletid ta seekord omandas. Apellandi seisukohad süüdistuses KarS § 424 lg 1 ja §
  4. Apellatsioonis leitakse, et kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata tunnistaja U.M. i ütlused, kes on üheselt kinnitanud, et sõidukit juhtis M. Gaidalenko. Kohtu seisukoht selles osas, et tunnistaja ei ole kirjeldanud M. Gaidalenko välimust, ei vasta tõele. Tunnistaja U.M. i ülekuulamise protokollist nähtub, et sõiduki juht oli 22-23 aastane ja tumedate juustega. Prokuratuuri arvates on kohus põhjendamatult leidnud, et kindlasti oleks saanud tõendiks olla ainult äratundmiseks esitamise protokoll. Vastavalt

§-le 61 lg 1 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 81

lg 1 kohaselt võib menetleja vajaduse korral isiku esitada tunnistajale äratundmiseks. Seega teostatakse toiming vajaduse korral. Antud juhul kinnitavad tunnistaja ütlused tõendamiseseme asjaolusid ning äratundmiseks esitamise tegemine ei olnud enam ka menetluse ökonoomsust arvestades vajalik. Kohus on apellandi arvates jätnud arvestamata asjaolu, et M. Gaidalenko on ise tunnistanud vahetult kuriteosündmuse järgselt tunnistajale M.O. ele, et tegelikult juhtis sõidukit ikkagi tema ja temalt leiti ka autovõtmed. Vastavalt

§-le 66 lg 21 p 3 on lubatavaks tõendiks ka teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Kohus on prokuratuuri arvates põhjendamatult leidnud, et tunnistaja U.M. i ütlused ei ole usaldusväärsed ka seetõttu, et toimikust ei nähtu, miks ei ole kohe või lähiajal teda üle kuulatud.

ei sätesta tähtaegu, millal peab menetleja tunnistaja üle kuulama. Nimetatud asjaolu (ülekuulamise aeg) ei saa küll kuidagi mõjutada tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kuriteosündmus toimus

  1. jaanuaril 2018 ja tunnistaja U.M. kuulati üle
  2. märtsil
  3. Ülekuulamisel U.M. kinnitab, et toimus liiklusavarii ja ta suhtles avarii põhjustanud sõiduki juhiga. Hiljem tundis ta ära politseibussis isiku, kes oli sõiduki juhiks ja selleks oli M. Gaidalenko. Tunnistaja poolt öeldud lause „sina ju sõitsid“ on vahetu ja otsene reaktsioon selle kohta, et tunnistaja tundis tõsikindlalt ära M. Gaidalenko kui sõiduki juhi. Nimetatud kinnitab prokuratuuri arvates tunnistaja M.O. e ütlused, mille kohaselt tabasid nad linnas M. Gaidalenko. Nad näitasid isikut tunnistajale U.M. ile. U.M. tundis ära sõiduki juhi. Samuti tõendab tunnistaja M.O. asjaolu, et M. Gaidalenko käest leiti sõiduki võtmed ja isik tunnistas ise politseinikule, et tema juhtis sõidukit. Prokuratuuri arvates puudub vaidlus selles, et M. Gaidalenkol tuvastati joove, ka narkootiline joove ning seda tõendavad tõendusliku alkomeetri tulem, joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja terviseseisundi hinnang. Prokuratuur leiab, et M. Gaidalenko ütlused selle kohta, et ta ei juhtinud sõidukit, ei ole usaldusväärsed ja on vastuolus teiste tõenditega. Oluline vastuolu on ka selles, et M. Gaidalenko on kohtuistungil väitnud, et kui politsei küsis, kas tema oli roolis, siis U.M. väitis politseile, et M. Gaidalenko ei olnud sõiduki juhiks. See asjaolu on vastuolus mõlema tunnistaja ütlustega ja seab järjekordselt kahtluse alla M. Gaidalenko ütluste usaldusväärsuse tervikuna. Seisukohad karistuse osas 10 Apellatsioonis leitakse, et M. Gaidalenko süü on suur, sest ta on toimepannud kolm kuritegu, sh ka raske esimese astme kuriteo. Nimetatud kuriteod on ta toime pannud talle määratud katseaja jooksul. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud M. Gaidalenko suhtes puuduvad. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust suurendada Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
  4. aprilli 2017 kohtuotsusega mõistetud kuid kandmata karistuse, so ühe aasta vangistust võrra. VASTUVÄITED APELLATSIOONILE Esitatud vastuväidetes leiab M. Gaidalenko kaitsja, et maakohus on põhjalikult analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid ning kohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, et M. Gaidalenko valduses olnud sõiduautost leitud narkootilised ained kuulusid temale või ta osales nende käitlemises mistahes viisil. Kõrvaldamata on kahtlus, et nimetatud aine kuulus isikule, kes sündmuskohalt põgenes. Seega on maakohus põhjendatult mõistnud M. Gaidalenko õigeks. Kaitsja arvates on maakohus põhjalikult analüüsinud vastuolusid tunnistaja R.K. e ütlustes ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et sellisele tõendile ei saa rajada süüdimõistvat otsust. Apellandi väited, mille kohaselt olevat M. Gaidalenko süü narkootilise aine käitlemises tõendatud lühisõnumitega, ei ole asjakohased. Isegi kui eeldada, et M. Gaidalenko lubas muretseda mingit ebaseaduslikku ainet, ei saa sellest automaatselt järeldada, et ta selleks midagi ette võttis või tegelikkuses narkootilisi aineid käitles. Olukorras, kus R.K. ei suutnud selgitada väidetava narkootilise aine omandamise asjaolusid, on maakohtu järeldus seaduslik ning põhjendatud. Kaitsja ei nõustu prokuratuuri seisukohaga, nagu oleks M. Gaidalenko süü KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegu toimepanemises tõendatud U.M. i ütlustega. Kaitsja arvates on tegemist prokuratuuri meelevaldse järeldusega. U.M. on selgitanud, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukit juhtis 22-23 aastane tumedate juustega noormees. Tõepoolest on M. Gaidalenko tumedate juustega, kuid ainuüksi nimetatud tunnusest ei piisa tema süüdimõistmiseks. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millised asjaolud takistasid kohtueelses menetluses M. Gaidalenkot tunnistajale äratundmiseks esitamist. Käesoleval ajal ei ole nimetatud puuduse kõrvaldamine enam võimalik ning ainuüksi üldsõnalise kirjelduse põhjal süüdimõistva otsuse tegemine ei ole võimalik. Kaitsja on seisukohal, et olukorras, kus prokurör taotleb isiku süüdimõistmist ja karistamist enam kui 3 aasta pikkuse reaalse vangistusega, ei saa ignoreerida vastuolusid tõendite vahel ning kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistava kasuks. Isikut ei tohiks puudulike tõendite alusel süüdi mõista ainult seetõttu, et politseitöötajate arvates oli nõuetekohaste menetlustoimingute läbiviimine nende jaoks liialt koormav. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, prokuröri apellatsiooniga ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele osas, millega kohus mõistis M. Gaidalenko õigeks KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi. Maakohtu otsuse M. Gaidalenko õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi jätab ringkonnakohus 11 muutmata. Ühtlasi tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ka osas, millega kohus jättis

§ 181lg1 alusel kriminaalasjas tekkinud menetluskulud riigi kanda. M. Gaidalenko süüdistus Kar

S § 184 lg 2 p 2 järgi. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väited, mis puudutavad M. Gaidalenko süüdistust narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises, ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt

§ 342lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata.

Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete väidete lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Apellatsioonis leiab prokuratuur, et kohus on jätnud hindamata M. Gaidalenko ütluste vastuolulisuse ning kuivõrd süüdistatav ei osanud kohtuistungil veenvalt põhjendada ütluste muutmise põhjusi, siis tulnuks tema ütlused tõendikogumist välja jätta. Tõepoolest on M. Gaidalenko

  1. oktoobril 2017 toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi, et tegelikkuses kuulusid sõidukist leitud tabletid sellele meesterahvale (K.L. e), kes sündmuskohalt ära jooksis. M. Gaidalenko väidete kohaselt võttis see meesterahvas sõidu ajal need tabletid välja ja jaotas need minigrip kilekottidesse. Kohtuistungil ütlusi andes on M. Gaidalenko aga väitnud, et ei näinud sõidukis narkootilisi aineid. Pärast kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, on M. Gaidalenko väitnud, et eeluurimisel antud ütlused ei ole tema ütlused. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et M. Gaidalenko ülaltoodud ütlused on vastuolulised ning kohtuistungil ei suutnud M. Gaidalenko esinevat vastuolu veenvalt põhjendada. Käesoleval hetkel on omaksvõetud kohtupraktika, mille kohaselt, kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb tema ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud (vt RKKKo otsus asjas nr 3-11-25-15). Seega on prokuröri väide, nagu tulnuks M. Gaidalenko ütlused tervikuna tõendikogumist välja jätta, eksitav. Antud juhul on M. Gaidalenko ütlused vastuolulised vaid osas, kellele kuulusid sõidukist leitud narkootikumid. Muude asjaolude osas, nt mitu isikut sõiduki peatamise hetkel seal viibis, kus keegi sõidukis olnutest istus, samuti sündmuste edasise kulgemise osas, M. Gaidalenko ütluste ja teiste kriminaalasjas kogutud tõendite vahel vastuolu puudub. Seega puudub ka vajadus M. Gaidalenko ütluste tervikuna tõendikogumist väljajätmiseks. Seega tulnuks maakohtul otsustada vaid selle üle, kas jätta M. Gaidalenko ütlused narkootikumide kuuluvuse kohta tõendikogumist välja või mitte. Kuigi maakohus ei ole kohtuotsuses sõnaselgelt nimetatud ütluste osas seisukohta võtnud, nähtub kohtuotsusest, et kohus on M. Gaidalenko sellekohaseid ütlusi tõendina arvestanud. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd M. Gaidalenko ütlustes narkootikumide kuuluvuse kohta kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil esineb diametraalne vastuolu ning ringkonnakohus ei pea 12 M. Gaidalenko kohtuistungil antud selgitusi tõsiseltvõetavateks, siis jätab ringkonnakohus M. Gaidalenko ütlused narkootikumide kuuluvuse kohta tõendikogumist välja. Samas leiab ringkonnakohus, et jättes M. Gaidalenko enda süüd eitavad ütlused tõendikogumist välja, puuduvad kriminaalasjas ikkagi tõendid, mis annaksid tõsikindla aluse M. Gaidalenko süüditunnistamiseks käsitletavas kuriteoepisoodis. Sõidukis viibinud M.M. , K.L. e ning seal varsemalt viibinud S.K. on kõik kinnitanud, et nemad ei tea kellele sõidukist leitud narkootikumid kuulusid. K.L. e on avaldanud enda ülekuulamisel arvamust, et need võisid olla M.M. omad, kuid ta ei tea seda. M.M. on
  2. oktoobril 2017 antud ütlustes väitnud, et leitud narkootikumide kohta ei oska tema midagi öelda. S.K. i väidete kohaselt ajal, kui ta sõidukis viibis, narkootikumidest juttu ei olnud ja tema sõidukis narkootikume ei näinud. Seega puuduvad kriminaalasjas igasugused isikulised tõendid, mis seoksid M. Gaidalenkot sõidukis leitud narkootikumidega. Ringkonnakohtu arvates puuduvad kriminaalasjas ka dokumentaalsed tõendid, mis annaksid tõsikindla aluse väiteks, et sõidukist leitud narkootikumid kuulusid M. Gaidalenkole. Kriminaalasjas teostatud DNA ekspertiisiaktidest nähtuvalt ei tuvastatud sõidukist leitud narkootikumide pakenditelt M. Gaidalenko DNA-d. Mingeid teisi dokumentaalseid tõendid, mis kinnitaksid narkootikumide kuulumist M. Gaidalenkole, kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks prokuröri väide, nagu oleks maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata M.P. i ütlustega. Kohus on hinnanud ja analüüsinud M.P. i ütlusi narkootikumide sõidukist leidmise koha osas ning lugenud need lubatavateks tõenditeks. Tõsi, kohus on nende hindamisel arvestanud, et M.P. i ütluste näol on tegemist teiselt isikult kuulduga ning neid ei kinnita ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend (KoTo IV lk 122, 125). Samas puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et narkootikumid sõidukist leiti. Ringkonnakohtu arvates võib narkootikumide asukoht sõidukis viidata vaid väga kaudselt nende omanikule ning ainuüksi narkootikumide leidmise koht ei anna veel alust tõsikindlaks väiteks, et need kuulusid nimelt M. Gaidalenkole. Apellatsioonis on prokuratuur leidnud, et marihuaana kuulumist M. Gaidalenkole kinnitab asjaolu, et tema elukoha läbiotsimisel leiti taimset puru ja seemneid, mis läbiviidud ekspertiisi kohaselt osutus kanepipuruks ja selle seemneteks. Samuti kinnitab nimetatut M. Gaidalenko ja H.V. i vahel toimunud telefonivestlus, millest nähtuvalt soovis M. Gaidalenko osta H.V. ilt marihuaanat. Ringkonnakohus prokuratuuri taolise väitega ei nõustu. M. Gaidalenko on kinnitanud, et ta on kanepit tarvitanud ja seda enda tarbeks ka ostnud. Seega ei ole M. Gaidalenko eitanud ei kanepi omandamist ega ka selle tarvitamist. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda ainuüksi M. Gaidalenko poolt varasem kanepi omandamine ja selle tarvitamine veel seda, et
  3. mail 2017 sõidukist leitud marihuaana kuulus M. Gaidalenkole. Nimetatuga on küll võimalik lugeda tõendatuks, et M. Gaidalenkol oli 13 kokkupuuteid narkootikumidega ning ta on neid ka omandanud, kuid tema taoline varasem tegevus ei seo teda veel
  4. mail 2017 sõidukist leitud konkreetse marihuaana kogusega. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsiooni sisust tuleneva prokuratuuri väitega, et kuivõrd K.L. e ja M.M. eitavad sõidukist leitud narkootikumide kuulumist neile, siis on eluliselt usutav narkootikumide kuulumine M. Gaidalenkole, sest need leiti M. Gaidalenko poolt juhitavast sõidukist.

§ 60

lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Ringkonnakohus leiab, arvestades asjaolu, et kriminaalasjas puuduvad konkreetsed tõendid, mis seoksid M. Gaidalenkot sõidukist leitud narkootikumidega, et tõendite vähesusest tulenevat lünka ei ole võimalik täita prokuröri siseveendumuse või elulise usutavusega. Seda enam, et eluline usutavus on küll üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume aga mitte iseseisev tõend

§ 63lg 1 tähenduses.

Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-72-

  1. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et käsitletavas kuriteoepisoodis puuduvad nii isikulised kui ka dokumentaalsed tõendid, mis võimaldaksid tõsikindlalt väita, et sõidukist leitud narkootikumid kuulusid nimelt M. Gaidalenkole ning maakohus on M. Gaidalenko õigustatult nimetatud süüdistuses õigeks mõistnud. Apellatsioonis on prokuratuur, taotledes M. Gaidalenko süüditunnistamist 2 ecstasy tableti omandamises ja nende edasiandmises R.K. ele, toetunud R.K. e ütlustele ning M. Gaidalenko telefonis fikseeritud R.K. e ja M. Gaidalenko vahelistele vestlustele. Asja materjalidest nähtuvalt on R.K.
  2. jaanuaril 2018 toimunud ülekuulamisel väitnud, et on M. Gaidalenkolt saanud ühel korral 2 ecstasy tabletti. Tabletid andis M. Gaidalenko talle üle Eedeni taga olevas Alecoqi parklas. M. Gaidalenko on R.K. ele 2 ecstasy tableti ülendamist eitanud. Seega on ringkonnakohtu arvates tegemist sisuliselt nn sõna-sõna vastu situatsiooniga. Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ka vaid ühele tõendile toetuvalt. Vastasel juhul ei oleks võimalik selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna vastu olukordadena. Taolistes situatsioonides, kus on ainult nö sõna-sõna vastu, tuleb aga kohtul erilise tähelepanelikkusega arvestada kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist (vt 3-1-1-104-16). Maakohus on ülalnimetatud põhimõttest lähtudes R.K. e ütlusi ka hinnanud ning tulnud järeldusele, et need on üldsõnalised. Maakohus rõhutas, et kuivõrd R.K. on tema sõnade kohaselt M. Gaidalenkolt ostnud ecstasy tabelette vaid ühel korral, siis ei ole loogiline, et tunnistaja ei mäleta tablettide kuju, värvi, logo, kuidas need olid pakendatud ega ka tablettide hinda. Nimetatust tulenevalt luges maakohus R.K. e ütlused ebamäärasteks ja üldsõnalisteks ning ei pidanud võimalikuks nendele rajada M. Gaidalenko süüdimõistvat kohtuotsust. 14 Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase hinnanguga R.K. e ütlustele ja sellest tuleneva järeldusega. Mõistes M. Gaidalenko käsitletavas kuriteoepisoodis õigeks, hindas maakohus lisaks R.K. e ütlustele, ka
  3. novembril 2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, milles vaadeldi M. Gaidalenko kinnipidamisel temalt äravõetud mobiiltelefonis esinenud vestlusi, sh ka vestlusi R.K. ega. Kohus leidis, et kuivõrd vaatlusprotokollis kajastatud vestlussalvestused on kajastatud niivõrd kehvas kvaliteedis, et neilt ei ole võimalik näha asja lahendamiseks vajalikke andmeid, siis tuleb asitõendi vaatlusprotokoll tunnistada tõendina kasutamiseks lubamatuks, sest neil puudub tõendi kvaliteet. Ringkonnakohus kohtu taolise seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus tutvunud vaatlusprotokolliga nõustub prokuratuuriga, et kuigi asitõendi vaatlusprotokollis kajastamist leidnud telefonisõnumite teksti loetavus on fotode kvaliteedi tõttu raskendatud, ei ole see siiski võimatu. Ringkonnakohtu arvates oli menetluspooltel ja ka kohtul võimalik nimetatud tõendit uurida ning seega on maakohus kergekäeliselt lugenud asitõendi vaatlusprotokolli

§ 3051alusel lubamatuks tõendiks.

Ringkonnakohus leiab, et asitõendite vaatlusprotokoll on lubatud tõend ning M. Gaidalenko süüküsimuse otsustamisel käsitleb ringkonnakohus seda kui tõendit. Uurinud asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud R.K. e ja M. Gaidalenko vahelisi vestlusi, leiab ringkonnakohus, et ka nimetatud vestlused ei anna alust M. Gaidalenko süüditunnistamiseks. Prokuratuuri arvates kinnitab M. Gaidalenko süüd 2 ecstasy tableti üleandmisel R.K. ele esmalt nende vahel 2017 jaanuaris toimunud vestlus. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et 2017 jaanuaris toimunud vestluse sisust saab teha järelduse, et M. Gaidalenkol oli kokkupuuteid narkootikumidega ja ta teadis nende käitlemisega tegelevaid isikuid. Samas leiab ringkonnakohus, et ainuüksi asjaolu, et M. Gaidalenkol oli kokkupuuteid narkootikumide ja nende käitlemisega tegelevate inimestega, ei anna veel alust tõsikindlaks väiteks, et M. Gaidalenko andis 2017 kevadel R.K. ele üle 2 ecstasy tabletti. Seda enam, et M. Gaidalenko ei ole kriminaalasjas eitanudki oma seotust narkootikumidega. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda narkootikumide üleandmist R.K. ele, ka teine vaatlusprotokollis fikseeritud vestlus. Vaatlusprotokollist nähtuvalt ei ole võimalik määratleda nimetatud vestluse toimumise aega. Ainsateks ajamääratlusteks, mida on võimalik protokollist välja lugeda, on päevamääratlused SAT ja SUN, vestluste toimumise kellaajad ning aastaarv, kuid mitte vestluse toimumise kuupäeva. Ringkonnakohtule on mõistetamatu, millistele tõenditele tuginedes on apellatsioonis leitud, et vaatlusprotokollis fikseeritud teine jutuajamine toimus nimelt

  1. mail 2017, s.o M. Gaidalenko kinnipidamisele (
  2. mai 2017) eelnenud laupäeval. Nimetatud kuupäeva seostamine R.K. e väitega, et narkootikume omandas ta M. Gaidalenkolt kevadel, on meelevaldne ega tõenda kuidagi vaatlusprotokollis fikseeritud vestluse toimumist tõepoolest 2017 kevadel. 15 Seega ei ole vaatlusprotokollis fikseeritud jutuajamise toimumise aega võimalik seostada
  3. maiga 2017 või 2017 kevadega, mil M. Gaidalenko süüdistuse kohaselt andis R.K. ele üle 2 ecstasy tabletti. Ringkonnakohus ei nõustu ka prokuratuuri seisukohaga, nagu kinnitaks vestluse sisu R.K. e väidet, et ecstasy tabletid sai ta M. Gaidalenkolt. Jättes isegi kõrvale asjaolu, et tõendamata on vestluse toimumise kuupäev, ei ole ka selle sisust võimalik tõsikindlalt järeldada, et nimetatud vestluse tulemusena R.K. M. Gaidalenkolt üldse narkootikume omandas. Tõepoolest on vestluse sisust võimalik järeldada, et R.K. soovib M. Gaidalenkolt saada kahte tabletti ning M. Gaidalenko vastab OK. Hilisemas vestluses annab R.K. teada, et ta liigub shooti (baar Shooters) ning soovib teada, mis seis on ning kas M. Gaidalenko shooti ei liigu. Vaatlusprotokollist nähtuvalt vastab M. Gaidalenko „Tulen aga Ka“ Nimetatud vastusele järgneb R.K. e poolt küsimärk ja M. Gaidalenko vastus, et vist läbi. Nimetatule järgneb R.K. e poolne „fk“. Järgmises sõnumis palub R.K. asja ikkagi edasi uurida ja kasvõi üks saada. Ringkonnakohtu arvates viitab tuvastatud sõnumivahetus sellele, et M. Gaidalenkol ei õnnestunud R.K. e poolt soovitud tablette hankida. Taolisele järeldusele annab ringkonnakohtu arvates alusel R.K. e „fk“ vastus M. Gaidalenko väitele, et vist läbi. Samuti soov, et M. Gaidalenko jätkaks uurimist ning R.K. nõustuks kasvõi ühega. Seega ei ole nimetatud vestlusele tuginedes võimalik tuvastada, et M. Gaidalenko oleks üldse R.K. ele tablette hankinud, veel vähem aga seda, et ta oleks need tabletid R.K. ele ka üle andnud. Kuidagi ei riimu nimetatud vestlus ka R.K. e väitega, et 2 ecstasy tabletti sai ta M. Gaidalenkolt Eedeni taga asuvast Alecogi parklas, sest nimetatud vestluses viidatakse kokkusaamise paigana hoopis Shootersi (shoot) baarile. Seega ei tõenda ka vaatlusprotokollis fikseeritud R.K. e ja M. Gaidalenko vahel toimunud vestlused ringkonnakohtu arvates M. Gaidalenkole esitatud süüdistust 2 ecstasy tableti üleandmises R.K. ele 2017 kevadel. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd R.K. e ütlused on üldsõnalised ning neid ei kinnita teised kriminaalasjas kogutud tõendid, siis on maakohus käsitletavas kuriteoepisoodis teinud õigustatult M. Gaidalenko suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse. M. Gaidalenko süüdistus Kars § 242 lg 1 ja 4231 järgi Ringkonnakohus, nõustudes maakohtuga, leiab, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et M. Gaidalenkol puudus
  4. jaanuaril 2018 ja tal ei ole kunagi ka olnud mootorsõiduki juhtimisõigust. Ka puudub vaidlus selles, et
  5. jaanuaril 2018 kella 04:55 paiku toimus Tartus Vallikraavi tn 2 vahetus lähedus liiklusavarii, milles osalesid sõiduk Ford Galaxy, mida juhtis U.M. ja sõiduk Volkswagen Touran, mille juht lahkus sündmuskohalt. 16 Kriminaalasja vaidlusaluseks küsimuseks on seega, kas avarii toimumise hetkel juhtis sõidukit VW Touran M. Gaidalenko ning kas M. Gaidalenko oli sõiduki juhtimise hetkel joobeseisundis. Maakohus on leidnud, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tõsikindlalt
  6. jaanuaril 2018 liiklusavariis osalenud sõiduki VW Touran juhtimist M. Gaidalenko poolt. Seejuures on maakohus tuginenud M. Gaidalenko väidetele, et tema ei juhtinud avarii toimumise hetkel sõidukit ning sõidukit juhtis tema tuttav Raigo. Ka on maakohus leidnud, et kuivõrd kannatanut U.M. i ei kuulatud üle vahetult pärast avariid ning M. Gaidalenkot ei esitatud kriminaalmenetluse sätteid järgides koheselt U.M. ile äratundmiseks, siis puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis lükkaksid ümber M. Gaidalenko enda süüd eitavad ütlused. Ringkonnakohus maakohtu taolise otsustusega ei nõustu ning leiab, et kohtuotsus kuulub selles osas tühistamisele kohtuliku uurimise ühekülgsuse tõttu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigeksmõistvat otsustust tehes põhjendamatult lähtud vaid M. Gaidalenko enda süüd eitavatest ütlustest ning jätnud kõrvale M. Gaidalenko väiteid kummutavad tõendid. Ringkonnakohus ei pea usaldusväärseks M. Gaidalenko väidet, et
  7. jaanuaril 2018 toimunud avarii hetkel juhtis sõidukit VW Touran Raigo nimeline isik, kes oli talle tuttav kutsekoolist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist M. Gaidalenko paljasõnalise väitega. Esmalt leiab ringkonnakohus, et viidates Raigo nimelisele isikule kui sõiduki juhile, on M. Gaidalenko asunud enese aktiivsele kaitsele. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt kui kohtualune esitab kaitseversiooni enda huvides, peab ta selle versiooni tõestuseks esitama ka tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Juhul kui kohtualune ei loo reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole M. Gaidalenko esitanud ise täiendavaid tõendeid Raigo nimelise isiku kohta ega loonud ka menetlejale reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks. Nimetatut kinnitab ilmekalt M. Gaidalenko kaitsja A. Pärteli poolt prokuratuurile esitatud taotlus, millest nähtuvalt taotles M. Gaidalenko küll selle isiku ülekuulamist, kes tema väidete kohaselt sõidukit juhtis, kuid ei avaldanud ka kaitsjale selle isiku nime. Samuti nähtub taotlusest, et M. Gaidalenko lubas isiku nime teatavaks teha hiljemalt
  8. aprilliks 2018, kuid ometi seda ei teinud (I kd lk 46). Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et M. Gaidalenko ei suutnud, juhul kui Raigo nimeline isik eksisteerinuks, teatada tema perekonnanime ei oma kaitsjale ega hilisemalt ka kohtule. Seda enam, et Raigo nimelise isiku kindlaks tegemisest sõltus tema poolt esitatud alibi tõelevastavus. M. Gaidalenko väited Raigo nimelise isiku poolt sõiduki juhtimise kohta, on vastuolus U.M. i antud ütlustega, mis ringkonnakohtu arvates vähendavad lisaks eeltoodule veelgi M. Gaidalenko ütluste usaldusväärsust. Nimelt on U.M. oma ütlustes avaldanud, et pärast avarii toimumist tagurdas avarii teinud sõiduki juht oma sõiduki tema oma kõrvale, lasi esiakna alla ning naeratas talle. Noormees oli sõidukis üksinda. Nad väljusid autost ja ta näitas sõiduki juhile tema autole tekitatud vigastusi, kuid noormees ei tahtnud temaga rääkida. Noormees tundus talle kahtlane, sest ta ei saanud olukorrast aru (tema silmad olid kahtlaselt suured ja olek kummaliselt rõõmus). Seepärast läks 17 ta eemal seisnud politseibussi juurde ning teatas juhtunust politseinikele. Kui nad koos politseinikega sündmuskohale naasesid oli sõiduk ja selle juht sealt lahkunud. Seega nähtub U.M. i ütlustest, et sõidukis oli avariihetkel vaid üks isik ning tal tekkis kahtlus juhi võimaliku joobe osas. U.M. i poolt tekkinud kahtlus juhi võimaliku joobe osas on aga vastuolus M. Gaidalenko väidetega, et Raigo oli kaineks autojuhiks. Samas on kriminaalasjas tuvastatud, et M. Gaidalenkol esines
  9. jaanuaril 2018 nii alkoholijoove kui ka narkootiline joove. Kuivõrd U.M. i väidete kohaselt oli tal kahtlus, et sõiduki juht oli joobes ning M. Gaidalenkol joove ka tuvastati, siis viitab nimetatu M. Gaidalenkole, kui avarii hetkel sõidukit juhtinud isikule. M. Gaidalenko ütluste usaldusväärsust kahandab ringkonnakohtu arvates ka tema ütluste eluline mitteusutavus. M. Gaidalenko väidete kohaselt sõitsid nad koos Raigoga kesklinna, sest ta tahtis minna Olympic kasiinosse, mis asub Barclay platsi kõrval. Sinna nad ka jõudsid. Tema väljus autost, sest soovis juua osta. Autojuhil aga palus auto parkida Barclay pargi küljel olevasse parklasse. Kui ta auto juurde kõndis, siis ta sai aru, et seal toimus mingi vaidlus. Enne kui tema auto juurde jõudis parkis Raigo auto ära ja lahkus. Ringkonnakohtu jaoks on mõistetamatu, miks pidanuks M. Gaidalenko väljuma autost enne selle parkimist. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et M. Gaidalenko väljus sõidukist vaid seepärast, et osta endale juua. Seda enam, et parkla ja Olympic kasiino asuvad lähestikku. Elulist ustavust vähendab seegi, et lahkudes sõiduki juurest enne selle parkimist, et saanud M. Gaidalenko olla kindel, kuhu väidetav Raigo sõiduki pargib ning kuidas M. Gaidalenko sõiduki hilisemalt leiab ja saab Raigolt auto süütevõtme. Mõistuspärane käitumine eeldaks sõiduki parkimist, süütevõtme enda kätte saamist ning seejärel oma tegevuse jätkamist. Ringkonnakohtu jaoks on mõistetamatu on ka M. Gaidalenko edasine tegutsemine, kes pärast jutuajamist Raigoga, milles viimane keeldus sündmuskohale naasmast, lahkus ka ise sündmuskohalt. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et olukorras kus M. Gaidalenkole oli teada avarii toimumine ja asjaolu, et see vajab lahendamist, ei naase sündmuskohale. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui sõidukit juhtinuks tõepoolest Raigo ja nimelt tema põhjustas avarii, siis olnuks igati loogiline M. Gaidalenko tagasi pöördumine sündmuskohale, et selgitada seal viibinutele toimunut. Taoline M. Gaidalenko käitumine võimaldanuks asuda politseitöötajatel koheselt Raigo tuvastamisele ja andnuks võimaluse koheselt kontrollida M. Gaidalenko alibi tõelevastavust. Ometi M. Gaidalenko seda ei teinud. Ringkonnakohus leiab, et M. Gaidalenko enda süüd eitavad väited on ümberlükatud U.M. i ütlustega, mille kohaselt tundis ta politseibussis talle näidatud isikus ära isiku, kes avarii toimumise hetkel juhtis VW Tourani. Äratuntud isikuks oli M. Gaidalenko. Asja materjalidest nähtuvalt vestles U.M. pärast avariid esmalt VW Touran roolis olnud isikuga läbi autoakna. Seejärel vaatasid nad koos VW Tourani juhtinud isikuga üle sõidukil Ford Galaxy esinenud vigastused. Seega suhtles U.M. korduvalt näost näkku VW Tourani juhtinud isikuga. Arvestades U.M. i korduvat suhtlemist VW Tourani juhiga, puudub ringkonnakohtul alus seada kahtluse alla U.M. i väited, et politseibussis äratuntud isikuks oli M. Gaidalenko ning nimelt tema juhtis avarii hetkel VW Tourani. 18 Siinjuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu arutluskäiguga, nagu võinuks U.M. viidata M. Gaidalenkole kui avarii põhjustanud sõiduki juhile vaid seepärast, et talle esitati äratundmiseks üks isik ja ju siis see isik oligi sõiduki juhiks. Ringkonnakohtu arvates on kohtu taoline arutluskäik oletuslik, sest ei põhine asjas kogutud tõenditele. U.M. i ütlustest taolist järeldust teha ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik, sest U.M. ei ole oma ütlustes avaldanud mingitki kahtlust, et sõidukit juhtis M. Gaidalenko. Maakohtu sellesisuliseks arutluskäiguks ei anna alust ka M.O. e ütlused, nagu väidab seda maakohus. M.O. on ütlustes kirjeldanud, et kui M. Gaidalenkot näidati U.M. ile, siis viimane ütles M. Gaidalenkole, et sina ju sõitsid, kuid M. Gaidalenko eitas seda. Ringkonnakohus leiab, et U.M. i taolistest väljendist võib välja lugeda U.M. i poolt M. Gaidalenko veenmist, et viimne tunnistaks sõiduki juhtimist, sest see oli U.M. i jaoks ilmselge. Küll aga ei ole ringkonnakohtu arvates U.M. i taolist lauset võimalik tõlgendada kui U.M. i kahtlust sõidukit juhtinud isikus, nagu seda on tõlgendanud maakohus. Ülaltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kahelda U.M. i ütlustes ka selles osas, et politseibussis viibides tundis ta M. Gaidalenkos ära isiku, kes juhtis avarii toimumise hetkel sõidukit VW Touran. Kohtuotsusest nähtuvalt peab kohus U.M. i ütlusi ebapiisvateks M. Gaidalenko süüditunnistamiseks ning seda põhjusel, et U.M. i ei kuulatud politsei poolt üle vahetult pärast sündmust ja U.M. ile ei esitatud M. Gaidalenkot äratundmiseks

§ 81sätete kohaselt.

Ringkonnakohtu arvates on maakohtu taoline otsustus mitmetimõistetav, sest pole võimalik mõista, kas kohus peab U.M. i ütlusi ebausaldusväärseteks (kohtul puudub alus M. Gaidalenko ütluste tõele vastavuses kahelda - IV kd tl 136) või leiab kohus, et ainuüksi U.M. i ütlustele tuginedes pole võimalik M. Gaidalenko süüditunnistamine. Kuigi kohtuotsusest ei ole võimalik nimetatud küsimusele ühest vastust saada, leiab ringkonnakohus, et kohtu taoline otsustus on väär, sõltumata sellest, millisele eeldusele maakohus taolist otsustust tehes tugines. Ringkonnakohus leiab, et isiku (U.M. ) ütluste usaldusväärseks tunnistamine ei sõltu sellest, millal ajaliselt toimus tema ülekuulamine. Tunnistaja ütluste puhul sõltub nende usaldusväärsus muu hulgas tunnistaja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Ka sõltub ütluste usaldusväärsus sellest, kas need langevad kokku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kuivõrd on need ütlused eluliselt ustavad (nt RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-89-12). Ringkonnakohtu arvates puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid, mis lähtuvalt U.M. i isikuomadustest, võiksid kahtluse alla seda tema ütluste usaldusväärsuse. Taoliseks väiteks ei anna alust ka toimunud sündmuse tajumise asjaolud. U.M. on kinnitanud, et suhtles VW Tourani juhiga korduvalt, kusjuures hetkel, kui vaadeldi U.M. i sõiduki vigastusi, oldi vaieldamatult lähestikku ning U.M. il oli võimalus näha juhi nägu. U.M. i ütlused langevad kokku ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (avarii toimumise paik, sõidukil esinenud vigastuste asukoht, väited juhi joobeseisundi kahtluse kohta, pöördumine politsei poole, politsei poolt M. Gaidalenko tagasi toimetamine sündmuskohale ning tema äratundmiseks esitamine). 19 Seega ei anna ka nimetatud hindamiskriteerium alust kahelda U.M. i ütluste usaldusväärsuses. Ka U.M. i ütluste elulises ustavuses puudub alus kahelda, sest tema ütlused on igati loogilised. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et U.M. i ütlused on usaldusväärsed ning neid ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et U.M. i ei kuulatud üle vahetult pärast sündmuse toimumist. Ülalviidatud maakohtu otsustusest võib teha ka järelduse, et kohus ei pidanud võimalikuks M. Gaidalenkot süüdi tunnistamist vaid ühele tõendile tuginedes (U.M. i ütlused on ebapiisavad IV kd tl 138). Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses asjas nr 3-1-1-104-16 leidnud, et ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemine vaid ühele tõendile toetuvalt. Vastasel juhul ei oleks võimalik selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu-olukordadena. Taolistel juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Maakohus on kohtuotsuses tõstatanud kahtluse, et kuivõrd politseitöötajate poolt ei esitatud M. Gaidalenkot U.M. ile äratundmiseks

§ 81sätete alusel, siis on U.M.

i ütlused ebapiisavad väiteks, et sõidukit VW Touran juhtis avarii hetkel M. Gaidalenko. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et ainuüksi äratundmiseks esitamise korraldamata jätmine muudaks U.M. i sellekohased ütlused ebapiisavateks ning tooks esile kõrvaldamatud kahtlused, mis välistavad M. Gaidalenko süüditunnistamise.

§ 81

lg 1 kohaselt võib menetleja vajaduse korral esitada isiku, asja või muu objekti ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale äratundmiseks. Ringkonnakohtu arvates tuleneb

§ 81

lg 1 sõnastusest üheselt, et isiku äratundmiseks esitamine ei ole kohustuslik kriminaaltoiming, vaid menetleja kaalutlusõigus. Käesoleval juhul ei pidanud menetleja vajalikuks esitada M. Gaidalenkot U.M. ile äratundmiseks esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri apellatsioonis esitatud väitega, et kujunenud situatsioonis puudus selleks ka vajadus. U.M. oli sündmuskohal M. Gaidalenkoga suhelnud näost-näkku. M. Gaidalenko toimetati politseitöötajate poolt tagasi sündmuskohale ning teda esitleti U.M. ile. U.M. on oma ütlustes kinnitanud, et tundis politseibussis M. Gaidalenkos ära isiku, kes juhtis avarii hetkel sõidukit VW Touran. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus U.M. oli M. Gaidalenko sündmuskohal juba ära tundud, puudus igasugune mõistlik vajadus

§ 81ettenähtud äratundmiseks esitamise läbiviimiseks.

Sisuliselt oleks äratundmiseks esitamise hilisema korraldamise näol olnud tegemist M. Gaidalenko äratundmiseks esitamise kordamisega, mis aga ei oleks lisanud U.M. i juba esitatud väidetele mingit suuremat tõenduslikku kaalu. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et U.M. i ütlused on usaldusväärsed ning need lükkavad ümber M. Gaidalenko enda süüd eitavad paljasõnalised ütlused. 20 Eeltoodule tuginedes loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et

  1. jaanuaril 2018 kella 04:55 paiku Tartus Vallikraavi tn 2 lähedal toimunud liiklusavarii hetkel juhtis avarii põhjustanud VW Tourani M. Gaidalenko. KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvastati
  2. jaanuaril 2018 kell 05:43 M. Gaidalenko väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,57mg/l (I kd tl 6). KarS § 424 kohaselt loetakse juht joobes olevaks juhul, kui tema poolt väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg/l alkoholi. Eeltoodust tulenevalt ei juhtinud M. Gaidalenko
  3. jaanuaril 2018 sõidukit alkoholijoobes KarS § 424 lg 1 mõttes. Küll aga nähtub SA Tartu Ülikooli kliinikumi õiendist, et
  4. jaanuaril 2018 kell 06:10 võeti M. Gaidalenkolt uriiniproov ning sellest nähtus amfetamiini tarvitamine M. Gaidalenko poolt. Kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnissoo hinnangul esines M. Gaidalenkol
  5. jaanuaril 2018 narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ( I kd tl 12,13). Seega juhtis M. Gaidalenko
  6. jaanuaril 2018 mootorsõidukit joobeseisundis ning tema käitumises esinevad KarS § 424 ettenähtud teo objektiivsed tunnused. Ringkonnakohus leiab, et M. Gaidalenko juhtis sõidukit joobeseisundis teadlikult, s.o ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Kohtuistungil on M. Gaidalenko selgitanud, et amfetamiin võis sattuda tema organismi seetõttu, et ta jõi peol tarvitatud viinale peale Raigol olnud energiajooki ning sellest energiajoogist sattuski amfetamiin tema organismi. Ringkonnakohus peab M. Gaidalenko nimetatud väidet paljasõnaliseks ning otsituks. Ringkonnakohus leiab, et M. Gaidalenko on taaskord asunud enda aktiivsele kaitsele, kuid ei ole andnud politseitöötajatele võimalust oma kaitseversiooni kontrollimiseks. Ringkonnakohtu jaoks ei ole M. Gaidalenko taoline väide ka eluliselt usutav. M. Gaidalenko väidete kohaselt tarvitas ta peol viibides alkoholi, kuid leidis Raigo näol kaine isiku, kes peolt lahkudes tema kasutuses olnud sõidukit juhtis. Ringkonnakohtu jaoks jääb mõistetamatuks, miks pidanuks oletatav Raigo nimeline isik M. Gaidalenkole väitma, et ta on kaine ja võib sõidukit juhtida, kuigi M. Gaidalenko väidetel ta ilmselt tarvitas amfetamiini. Miks pidanuks oletatav Raigo riskima sõiduki juhtimisega joobes ja enda tabamisega politsei poolt ja seda kõike vaid M. Gaidalenko heaks. Pealegi nähtub M. Gaidalenko ütlustest, et Raigo oli talle kõigest nägupidi tuttav. Seega leiab ringkonnakohus, et M. Gaidalenko käitumises esinevad ka KarS § 424 ettenähtud kuriteo subjektiivsed tunnused. Ülaltoodust tulenevalt tuleb M. Gaidalenko süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada. Ringkonnakohus leiab, et M. Gaidalenko on toime pannud ka KarS § 4231 ettenähtud kuriteo. 21 KarS § 4231 näeb ette vastutuse sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Nimetatud paragrahvi tähenduses eeldab süstemaatilisus, et isik oleks paragrahvis kirjeldatud teo pannud toime vähemalt kolmandat korda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on M. Gaidalenkot varasemalt Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 järgi, s.o juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud kahel korral,
  7. jaanuaril 2016 ja
  8. juunil 2017 (kd I tl 17,19). Seega juhtides taaskord
  9. jaanuaril 2018 sõidukit omamata juhtimisõigust, pani M. Gaidalenko sõiduki juhtimise juhtimisõigust omamata toime kolmandat korda, s.o süstemaatiliselt. M. Gaidalenko enese ütluste kohaselt ei ole tal sõiduki juhtimisõigust kunagi olnudki. Seega, teadis ta sõidukit juhtides, et ta puudub selleks õigus ning nimetatust tulenevalt tegutses M. Gaidalenko otsese tahtlusega. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et M. Gaidalenko käitumises esinevad KarS §4231 ettenähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning M. Gaidalenko tuleb nimetatud kuriteos süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada. Karistus Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isik süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Ringkonnakohus leiab, et M. Gaidalenko süüaste on keskmine. Siinjuures arvestab ringkonnakohus asjaolu, et süüdistatav lahkus sündmuskohalt, püüdes taoliselt takistada oma isiku kindlakstegemist, et vältida vastutust toimepandu eest. Ka arvestab ringkonnakohus, et kuigi M. Gaidalenkol puudus juhtimisõigus ja teda on varasemalt juhtimisõiguseta juhtimise eest väärteokorras karistatud, juhtis ta siiski sõidukit. Taoline käitumine näitab ringkonnakohtu arvates M. Gaidalenko vastutustundetut suhtumist õiguskorda. Samas arvestab ringkonnakohus, et M. Gaidalenko tegevus ei põhjustanud raskeid tagajärgi, sest ta põhjustas varalise kahju. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ringkonnakohus M. Gaidalenko suhtes ei tuvastanud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et M. Gaidalenko pani uued kuriteod toime talle määratud kaitseajal, peab ringkonnakohus vajalikuks karistada M. Gaidalenkot vangistusega, sest süü suurus ja suhtumine toimepandusse välistab tema karistamise kergema karistusliigiga. M. Gaidalenko tegu, s.o joobeseisundis sõiduki juhtimine ja sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, vastab kahele Karistusseadustiku eri süüteokoosseisule, kuid kuna M. Gaidalenko täitis nimetatud kuriteokoosseisud ühe teoga, siis tuleb talle karistus mõista KarS § 63 lg 1 sätteid järgides. Arvestades KarS § 63 lg 1 sätteid mõistab ringkonnakohus M. Gaidalenkole KarS § 424 lg 1 ja 4231 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 22 Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluse korras, siis tulenevalt

§ 238lg 2, tuleb M.

Gaidalenkole mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra ning teda tuleb karistada 1 aastase vangistusega. M. Gaidalenko peeti

  1. mail 2017 kahtlustatavana kinni ning ta vabastati
  2. mail 2017 (II kd tl 17-19). KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning seega tuleb M. Gaidalenkole mõistetud karistust vähendada 3 päeva võrra. M. Gaidalenko on Viru Maakohtu
  3. aprilli 2017 kohtuotsusega karistatud 1 aastase vangistusega, kusjuures karistus jäeti tingimuslikult kohaldamata ning kohus määras katseaja pikkuseks 1 aasta ja 6 kuud. M. Gaidalenko pani pärast Viru Maakohtu ülalnimetatud kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo. KarS § 65 lg 2 sätetest tulevalt moodustab ringkonnakohus M. Gaidalenko suhtes liitkaristuse, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Menetluskulu
  4. novembril 2018 ühendas maakohus kriminaalasja nr 1-18-4503 M. Gaidalenko süüdistuses KarS § 424 lg 1 ja 4231 ja kriminaalasja nr 1-18-8239 tema süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ühisesse menetlusse (IV kd tl 36-38).

§ 191

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni läbi vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Arvestades M. Gaidalenko süüdimõistmist KarS § 424 lg 1 ja 4231 järgi ringkonnakohtu poolt, muudab kriminaalkolleegium maakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse, mille kohaselt jättis maakohus kõik kohtukulud riigi kanda.

§ 180

lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt kuulub isiku süüdimõistmisel teise astme kuriteos temalt väljamõistmisele sundraha 1,5 kuupalga alammääras. Alates 1. jaanuarist 2019 on kuupalga alammääraks 540 eurot ning seega sundraha suuruseks isiku süüditunnistamisel II astme kuriteos 810 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus mõistab M. Gaidalenko süüdi KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi, s.o II astme kuritegudes, siis tuleb temalt välja mõista 810 eurot sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. märtsi 2018 määrusega on M. Gaidalenko kaitsjale kriminaalasjas nr 1-18-4503 hüvitatud kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi tasu 90 eurot (I kd tl 32) ning
  2. aprilli 2018 määrusega õigusabi tasu 90 eurot (I kd tl 50).

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasja nr 1-18-4503 menetluse raames on M. Gaidalenko suhtes toestatud joobeseisundi tuvastamine, maksumusega 35 eurot (I kd tl 12). 23 Ringkonnakohus tunnistab M. Gaidalenko KarS § 424 lg 1 ja 4231 järgi süüdi ning kuivõrd ülaltoodud määratud kaitsja tasu kohtueelsel uurimisel ja joobe tuvastamise kulu on seotud M. Gaidalenko nimetatud süüdistusega, siis tuleb õigusabi tasu 180 eurot ja joobe tuvastamisega seotud kulu 35 eurot, kokku 215 eurot, välja mõista M. Gaidalenkolt. Lisaks eeltoodule taotleb prokuratuur apellatsioonis M. Gaidalenkolt kohtukuluna välja mõista kahe DNA ekspertiisi ja narkootilise aine ekspertiisi maksumuse ning kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi tasu, kokku 1057,80 eurot (kriminaalasi nr 1-18-8239, kus menetleti M. Gaidalenko süüdistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi). Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse M. Gaidalenko õigeksmõistmises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi muutmata, siis jääb prokuratuuri taotlus rahuldamata ning menetluskulu summas 1057,80 tuleb jätta riigi kanda. M. Gaidalenko kaitsja K. Kutsar on

  1. jaanuaril 2018 esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulikuks arutamiseks valmistumiseks, osalemiseks eelistungil, kohtuistungil ja otsuse kuulutamisel kokku 5 tundi, mille eest palub kaitsja hüvitada 300 eurot, sh käibemaks 50 eurot. Lisaks palub kaitsja hüvitada õigusabi osutamisel kantud kulud s.o sõidukulu Valga-TartuValga
  2. novembril 2018 ja Valga-Tartu-Valga
  3. novembril 2018, summas 97,20 eurot sh käibemaks 16,20 eurot. Kokku palub kaitsja hüvitada 397,20 eurot s.h käibemaks 66,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli tervikuna vajalik. Arvestades M. Gaidalenkole esitatud süüdistuse mahtu, kriminaalasja keerukust, kaitsja poolt läbitöötamist vajanud materjali mahtu ja kohtuistungiteks kulunud aega, tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  4. juuli
  5. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. Arvestades M. Gaidalenkole esitatud süüdistuse mahtu ja süüdistuse selle osa suhet, milles ta õigeks mõisteti, leiab kolleegium, et see on ½. Seega kuulub maakohtus määratud kaitsja K. Kutsari poolt osutatud õigusabi tasust M. Gaidalenkolt väljamõistmisele 198,60 eurot sh käibemaks 33,10 eurot. Kaitsjatasu summas 198,60 sh käibemaks 33,10 eurot, tuleb jätta riigi kanda. M. Gaidalenko kaitsja on esitanud tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal prokuröri apellatsiooniga tutvumiseks ja vastuväidete koostamiseks 1,5 tundi, mille eest palub kaitsja hüvita 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja kaitsja taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  6. juuli
  7. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada. 24

§ 185

lg 2 kohaselt kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on apellatsiooni esitanud prokuratuur, siis tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau 25

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.