← Eesti

2-17-3556/95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse kuupäev ja koht 9. september 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-3556 Tsiviilasi Nauvitsman O

§ 49lg 1).

Kuna esitatud hagi alus on arestimine täiteasjas nr 119/2017/167, ja see on lõpetatud, pidanuks täitur vara aresti alt vabastama, sõltumata sellest, kes on vara omanik.

  1. Hageja vastas
  2. juulil 2019, et ta jääb kaebuse juurde. Hagi aluseks on see, et hageja asjad on arestitud. Kui ringkonnakohus peab seda hagi muutmiseks, palus hageja anda selleks nõusolek TsMS § 376 järgi. Uue hagi esitamine teises täiteasjas ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seetõttu tühistab ringkonnakohus ka maakohtu otsuse. Menetluskulud jäetakse poolte endi kanda.
  4. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi moodustavad hagi aluse nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Hagi aluseks on need hageja esile toodud asjaolud, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Ringkonnakohus on seisukohal, võttes arvesse eeltoodut, et hagi alus on see, et hageja nimetatud asjad on hageja omad ja need asjad on täitemenetluses nr 119/2017/167 arestitud. Konkreetne täiteasi on hagi alus seetõttu, et arestist ei saa vabastada vara konkreetse täitemenetluse väliselt. Seda kinnitab asjaolu, et TsMS § 222 lg 1 viitab otseselt kindlale täitemenetlusele („ kolmas isik võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub“.
  5. TsMS § 376 järgi võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad 2 muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hagi muutmine ei ole praegusel juhul kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, kuna täitemenetluse muutumisel võivad muutuda ka võlgnik ja sissenõudja ning seoses sellega ka kohtualluvus. Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub (

§ 222lg 1).

  1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asja materjalidest ei selgu hageja omandiõiguse aluseks olevad asjaolud sh, kas hageja oli 04.08.2013 panditud asjade valdaja. Kuna puuduvad liisingulepingud, ei ole üheselt tuvastatav, millal hagejaga sõlmitud võõrandamislepingus müüja (E. Oltjan) sai asjade omanikuks.
  2. Ringkonnakohus märgib, et vallasvara on võimalik samaaegselt arestida mitmes erinevas täitemenetluses. Samas juhul, kui kohtuotsusega tuvastatakse hageja omandiõigus arestitud varale, on võimalus seda lahendit kasutada

§ 77lg 2 kohaselt asjade arestist vabastamise alusena kõikides täitemenetlustes.

Kohtutäitur vabastab kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata (

§ 77lg 2).

Seega on hagejal võimalik esitada tuvastushagi asjade omandiõiguse tuvastamiseks.

  1. Kuna täitemenetlus täiteasjas nr 119/2017/167 on lõpetatud, pole selle hagi rahuldamine võimalik ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane ja mõistlik jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poole endi kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmist õigustab kostjate tegevus asja menetlemisel: kostjad on nõuet loovutanud, sissenõudjal ja võlgnikul oli ühine esindaja ja sissenõudja on alustanud paralleelselt täitemenetlust. See võib olla tsiviilõiguste hea usu põhimõtte vastane kasutamine ja seetõttu oleks mentluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.