lg 1 ja § 81 lg 1, kuna hagejale jäeti ebaõigesti ja alusetult olulises ulatuses hääled andmata, mistõttu ei saanud hageja sisuliselt osaleda otsuse tegemisel. Arvestades hageja nõuete suurust ning asjaolu, et nõuete kaitsmist ei ole veel toimunud, on praeguses menetlusetapis hageja pankrotitoimkonna liikmete määramise otsustamisest kõrvale jätmine ebaõige ja vastuolus seadusega ning Riigikohtu praktikaga. Vastavalt
lg-le 1 tuleks 14.11.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsus J A ja K H pankrotitoimkonna liikmeteks valimise kohta tunnistada kehtetuks. Üldkoosoleku otsuse tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda, kuna otsuse tegemisel ei saanud sisuliselt osaleda isik, kellele oleks pidanud oluliselt suuremas ulatuses hääli andma.
lg 1 sätestab, et pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve. Käesoleval juhul ei kaitse võlgniku pankrotimenetluses valitud pankrotitoimkond kõigi võlausaldajate ühiseid huve, vaid üksnes AS SEB Pank huve, kelle 2 töötajat moodustavad enamuse 3-liikmelises toimkonnas. Pankrotitoimkond, mille 2 liiget on ühe suurvõlausaldaja töötajad, ei kaitse pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate ühiseid huve, vaid üksnes AS SEB Pank huve. Seega ei vasta võlausaldajate üldkoosoleku otsus
lg-le 1 ning üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate ühiseid huve, kuna toimkonda valiti ja seega kõigi võlausaldajate ühiseid huve peaksid justkui kaitsma isikud, kes tõenäoliselt tegelikult ei seisa mitte kõigi võlausaldajate ühiste huvide eest, vaid AS SEB Pank huvide eest. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeid kokku summas 7 231 926,32 eurot ning talle oleks pidanud andma kokku 7232 häält, st hagejal oleks olnud häälteenamus. Hagejale ebaõigesti häälte määramine võttis temalt aga õiguse ja võimaluse osaleda toimkonna kui kõigi võlausaldajate ühistes huvides tegutseva organi liikmete valimisel. Hageja tegi ettepaneku valida suurte võlausaldajate esindajana toimkonda K V. Seega kui hagejale oleks hääled õigesti antud, oleks moodustatud pankrotitoimkond, milles oleks olnud vähemalt 2 erineva suure võlausaldaja poolt nimetatud liiget ning mis oleks taganud, et toimkond tegutseb kõigi võlausaldajate ühistes huvides. Tekkinud probleemile, mille kohaselt moodustab pankrotitoimkonna enamuse 2 AS SEB Pank poolt nimetatud isikut, mistõttu ei kaitse toimkond võlausaldajate ühiseid huve, juhtis OÜ Xxx esindaja tähelepanu juba 14.11.2018 üldkoosolekul. Seejuures pakkus OÜ Xxx esindaja välja lahenduse, mille kohaselt suurendatakse toimkonna liikmete arvu 1 võrra, et toimkonda saaks valida suurte võlausaldajate esindajana lisaks 2-le AS SEB Pank poolt nimetatud isikule ka mõne teise võlausaldaja poolt nimetatud isiku. Nii on ka üldkoosoleku protokollis märgitud, et Xxx esindaja soovib, et toimkond ei oleks ainult SEB Pank AS võlausaldaja keskne ning seal oleks ka teiste võlausaldajate huvid kaitstud. Seega võiks tasakaalu huvides moodustada 4-liikmelise toimkonna, kuhu kuulub 2 AS SEB Pank esindajat ja 2 teiste võlausaldajate esindajat. AS SEB Pank esindaja J A oli sellele vastu. Nii on ka üldkoosoleku protokollis märgitud, et J A leiab, et toimkond peaks olema 3 liikmeline. J A leiab, et AS-l SEB Pank kui suurimal võlausaldajal peab olema pankrotitoimkonnas enamus. St AS SEB Pank ei eita seda, et pankrotitoimkond peab tema arvates tegutsema vaid panga huvides. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus võlgniku pankrotimenetluses on lisaks AS-le SEB Pank veel 5 suurt võlausaldajat: hageja, OÜ xxx, OÜ xxx, OÜ xxx ja OÜ Xxx, oleks võlausaldajate ühistes huvides see, kui lisaks AS SEB Pank esindajale oleks toimkonnas veel vähemalt üks mõne teise suure võlausaldaja poolt nimetatud isik. Olukorras, kus toimkonnas on 2 AS SEB Pank poolt nimetatud isikut ning mitte ühtegi teiste suurte võlausaldajate poolt nimetatud isikut, on üldkoosoleku otsus vastuolus
4 Kostja vastus 2.Kohtule 11.3.2019.a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagejal puudub vajadus hagis esitatud õiguskaitse järele. Nimetatu tuleneb sisuliselt ka hagejate taotlusest menetluse peatamiseks. Kui ringkonnakohus peaks häälte määramise vaidluses tegema teistsuguse lahendi ja hagejatele hääled määrama ei ole hagejatel vajalik võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine, kuna hageja saab enda poolt soovitud toimkonna liikmed valida järgmisel üldkoosolekul. Mingeid täiendavaid huve hagejal üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ei ole ei ega saa olla, kuna otsuse kehtetuks tunnistamine ei muuda selle otsuse alusel valitud toimkonna pädevust tagasiulatuvalt. Hagejad ei ole kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, kuna võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tagajärjel ja selle kehtetuks tunnistamisega ei teki uut toimkonda, vaid selleks tuleb nagunii korraldada uus koosolek. Hagejad on vaidlustanud 14.11.2018.a üldkoosoleku otsuse osas, millega valiti pankrotitoimkonda AS-i SEB Pank poolt pakutud isikud J A ja K H. Põhjendustes tuginevad hagejad asjaolule, et 14.11.2018.a üldkoosoleku otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda ning otsus ei vasta seadusele ning rikub võlausaldajate ühiseid huve. Maakohus on 19.11.2018.a teinud põhjendatud määruse vastavuses Riigikohtu 10.01.2012 lahendiga tsiviilasjas 3-2-1-144-11 (p 14), milles Riigikohus leidis, et häälte arvu määramise menetluses võib eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks. Kohus ongi häälte määramisel hagejate nõudeid hinnanud ja leidnud, et neid nõudeid ei saa nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada. Viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene, et kohus peaks igal juhul võlausaldajatele hääled määrama, kui on ilmselge, et võlgnik on koostöös osade võlausaldajatega soovinud tekitada pankrotimenetlusse nõudeid, mille alusel soovib omandada kontrolli pankrotimenetluse organite määramise ning pankrotimenetluse enda kontrollimise üle. Kohus on küll 19.11.2018.a määrusega määranud hääli arvestusega, et 100 eurot võrdub 1 hääl, kuigi koosolekul kohus määras, et kinnitab halduri poolt määratud hääled vastavalt halduri poolt määratule, kuid sellest tulenevalt ei muutu vastuvõetud otsuste hääletustulemused, kuna hääli on määratud kõigile võlausaldajatele sama põhimõtte alusel. Hagejad leiavad, et pankrotitoimkond, mille kolmest liikmest kaks on ühe ja sama võlausaldaja poolt pakutud, ei kaitse pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, seega rikub vastav üldkoosoleku otsus võlausaldajate ühiseid huvisid. Hagiavaldust ei tulene paraku hageja väitele ühtegi põhjendust. Asjaolud, et hääli võib olla määratud valesti või mõni võlausaldaja tegi koosolekul muid ettepanekuid toimkonna liikmete arvu ja koosseisu osas ei tähenda, et valitud toimkond ei kaitseks kõigi võlausaldajate huve. Seadusest ei tulene sellist keeldu või regulatsiooni, et iga võlausaldaja võiks pakkuda ja valida vaid ühe esindaja pankrotitoimkonda. Pankrotitoimkonna liikmed ei kaitse mitte neid valinud või nende kandidaadi üles seadnud võlausaldajate huve, vaid kõigi võlausaldajate huve. Asjaolu, et üks võlausaldaja on esitanud kaks pankrotitoimkonna liikme kandidaati ja võlausaldajate üldkoosolek valis pakutud isikud ka toimkonna liikmeteks ei kahjusta kuidagi võlausaldajate ühiseid huve.
lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosolekul otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-112-03 tehtud lahendis (p 25), et seadusest ei tulene, et pankrotitoimkonna liikmeid ei või valida ühe võlausaldaja häälteenamusega. Viidatud tsiviilasjas valiti pankrotitoimkonna liikmeteks kolm ühte võlausaldajat esindavat isikut (p 16). Kuigi nimetatud lahend on tehtud varasema pankrotiseaduse redaktsiooni alusel, ei tulene sellist piirangut ka praegu kehtivast pankrotiseadusest, va erand, et pankrotiseaduse § 74 lg 2 kohaselt tuleb kehtiva seaduse alusel moodustada pankrotitoimkond nii, et sellesse kuuluksid ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud, millele aga vaidlustatud võlausaldajate 5 üldkoosoleku otsus vastab. Seega on hagejate seisukoht, et J A ja K H valimine pankrotitoimkonda rikuks võlausaldajate ühiseid huve ilmselgelt põhjendamatu. Kohtu põhjendused 3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 17.01.2015. a määrusega kuulutati välja OÜ Hexanor (pankrotis) pankrot. 14.11.2018. a toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati muuhulgas valida suurte võlausaldajate esindajatena pankrotitoimkonda J A ja K H (tl 11). 5.Hagejad leiavad, et koosoleku otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve, kuivõrd otsustus on tehtud üksnes AS SEB Pank huvides, teisi võlausaldajaid kahjustades. Hageja hinnangul on üldkoosoleku otsuse tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda, kuna hagejale olid hääled valesti määratud. Seega ei saanud otsuse tegemisel osaleda isik, kellele oleks pidanud oluliselt suuremas ulatuses hääli andma. 6.
lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 7.Kostja vastuse kohaselt hagejal puudub vajadus hagis esitatud õiguskaitse järele. Nimetatu tuleneb sisuliselt ka hagejate taotlusest menetluse peatamiseks. Kui ringkonnakohus peaks häälte määramise vaidluses tegema teistsuguse lahendi ja hagejatele hääled määrama ei ole hagejatel vajalik võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine, kuna hageja saab enda poolt soovitud toimkonna liikmed valida järgmisel üldkoosolekul. Mingeid täiendavaid huve hagejal üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ei ole ega saa olla, kuna otsuse kehtetuks tunnistamine ei muuda selle otsuse alusel valitud toimkonna pädevust tagasiulatuvalt. Asjaolu, et üks võlausaldaja on esitanud kaks pankrotitoimkonna liikme kandidaati ja võlausaldajate üldkoosolek valis pakutud isikud ka toimkonna liikmeteks ei kahjusta kuidagi võlausaldajate ühiseid huve. 8.Kohus nõustub kostja seisukohaga. Kohtu hinnangul ei esine
lõikes 1 nimetatud aluseid võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku otsus vastab seadusele, selle tegemisel on järgitud seaduses sätestatud korda ning asjaoludest ei nähtu, et otsusega oleks rikutud võlausaldajate ühiseid huve. 9.
lg 2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. 14.11.
lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Hääletuse tulemusel osutusid valituks AS SEB Pank esitatud 6 kandidaadid. Hageja väited selle kohta, et hagejal teistsuguse häälte arvu korral oleks toimkonda valitud K V, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Teistsugused hääled ei tähenda automaatselt teistsugust ja hageja jaoks soodsamat hääletuse tulemust. Kohtu hinnangul vastab otsus
lg 2 sätestatule ning suurte ja väikeste nõuetega võlausaldajate huvid on pankrotitoimkonnas esindatud. Üldkoosoleku otsust ei muuda kohtu hinnangul kehtetuks asjaolu, et ühe konkreetse võlausaldaja poolt esitatud kandidaat ei osutunud valituks. Suurema nõudega võlausaldaja esitatud kandidaatide osalemine toimkonnas ei tähenda kohtu hinnangul teiste võlausaldajate huvide kahjustamist. Konkreetseid etteheiteid toimkonna liikmetele või nende tegevusele hagiavalduses ei sisaldu. 11. Hageja on seisukohal, et temale on põhjendamatult jäetud OÜ Hexanor (pankrot is) pankrotimenetluses hääled soovitud ulatuses andmata.
lg 4 kohaselt juhul, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohtunik tegi hageja häälte osas 19.11.
lg-s 1 sätestatud asjaoludel anda alust võlausaldajate üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks
lg 4 teine lause, milles sätestatakse määruskaebuse esitamise õigus häälte määramise määruse peale. Nii tuleb kohtul hagis esitatu alusel igas asjas hinnata seda, kas kohtu ette toodud asjaolud annavad piisava aluse, et otsus kehtetuks tunnistada. 12. Kohus nõustub kostjaga selles, et võlausaldaja häälte arvu muutumine pankrotimenetluse jooksul ei too kaasa automaatselt kõikide eelnevas menetluses tehtud otsustuste kehtetust. See ei tulene ka Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-59-15 väljendatud seisukohast.
lg 7 kohaselt kui võlausaldaja häälte arv on määratud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Eeltoodust tuleneb, et võlausaldaja saab häälte arvu muutumisel osaleda nendega edaspidises menetluses, kuid
lg-s 7 ei sisaldu häälte arvu muutumise tagasiulatuv mõju kõigile pankrotimenetluses tehtud otsustustele. 13. Hageja on esitanud menetluse peatamise taotluse seoses temale määratud häälte arvu vaidlustamisega.
lg 7 kohaselt pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Hageja on käesoleval juhul sisuliselt soovinud luua olukorda, kus pankrotitoimkond ei tegutseks senikaua kui on selgunud hagejale määratud häälte arv. Kohtu hinnangul pankrotiseadus sellist võimalust pankrotimenetluse organite tegevuse peatamiseks võlausaldajale ei anna. Eeltoodust tulenevalt jääb taotlus rahuldamata. Menetluskulud 14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja ei esitanud maakohtus menetluskulude nimekirja. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.