Obsah (6)

§ 2§ 37§ 120§ 121§ 133§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1788 Haldusasi X.X. kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekit

) § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui

ei näe ette teisiti. Kaebaja taotles riigi õigusabi seoses kahjunõudega, mille Tallinna Vangla lahendas 10.06.2019 otsusega, ka 27.06.2019 ning halduskohus jättis selle 01.07.2019 määrusega nr 3191205 rahuldamata. Halduskohtu määrus jõustus 08.08.2019, kui Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebuse 06.08.2019 määrusega rahuldamata.

1. Kuna kaebaja ei ole toonud välja uusi asjaolusid, st kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks on esitatud samadel asjaoludel ja samal alusel, siis jätab kohus kaebaja avalduse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
2. Kohus võtab käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-19-1205, mille raames lahendati kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks, esitatud Tallinna Vangla 01.07.2019 vastuse lisad 12–
3. Eelviidatud lisad puudutavad Tallinna Vanglale esitatud kahjunõuet, mille Tallinna Vangla lahendas 10.06.2019 otsusega, kuid mida ei olnud kaebusele lisatud. Kaebuse tagastamine 9.

§ 2

lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse

§ 37lg 2 punkti 4 mõttes.

Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks kahjunõude asjaolusid esitatud kaebuses ümber kirjutada. Kaebusele lisatud dokumentides (09.04.2019 kahjunõue ja 10.06.2019 otsus) kirjeldatud asjaolude pinnalt saab kohus kaebaja tahtest aru selliselt, et kaebuse eesmärgiks on 2 nõuda Tallinna Vanglalt kaduma läinud kannu eest varalise kahju hüvitamist 30 eurot ning mittevaralise kahju hüvitamist 30 eurot. 10.

§ 120

lg 1 punkti 8 kohaselt peab kaebuse saanud kohus kontrollima, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuse saab menetlusse võtta siis, kui vastavaid aluseid ei esine (

§ 120

lg 2).

§ 121

lg 2 punkti 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 11.

§ 121

lg 2 punktist 21 tulenev kaebuse tagastamise alus sisaldab kahte tingimust, mis peavad esinema samaaegselt: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäolisus. Praegusel juhul on riivatud kaebaja omandiõigust ehk varaliselt hinnatavat hüve, kuid vaidluse asjaoludest nähtuvalt ei saa kaebajale tekkinud varaline ja mittevaraline kahju kokku ületada 60 eurot (st kannu hind ja väidetav moraalne kahju). Kohtupraktikas on peetud võimalikuks ka

§ 121

lg 2 punkti 21 puhul lähtuda

§ 133

lg 1 teisest lausest, mille kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (nt Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, punkt 9; Tallinna Ringkonnakohtu 01.08.2018 määrus nr 3-18-862, punkt 9; 02.08.2018 määrus nr 318-17, punkt 10). Kohtu hinnangul saab õiguste riivet väheseks pidada ka sel põhjusel, et kaebaja veekann „Severin“ leiti üles ning see paigutati lattu kaebaja isiklike asjade hulka (vt 10.06.2019 otsuse resolutsioon). Seega on täidetud tingimus, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kuigi vanglas kinni peetava isiku jaoks võib ka 60 euro suurune kahju olla olulise suurusega, siis on kaebajale väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju ja kannu ajutise kadumisega tekkinud negatiivne tagajärg siiski sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). 12.

§ 121

lg 2 punktis 21 sisaldub veel teine tingimus, mille kohaselt saab õiguste riive vähese intensiivsuse korral kaebuse tagastada üksnes eeldusel, et kaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Käesolevas asjas on vastustaja 10.06.2019 otsuses kaebajale selgitanud, et samal kuupäeval (07.12.2018), mil kaebaja paigutati Tallinna Vangla Magasini tn 35 territooriumilt ümber uue Tallinna Vangla territooriumile, tehti läbiotsimine Tallinna Vangla Magasini tn 35 kambris 222 (kus kaebaja viibis ajavahemikul 22.05.2018– 19.09.2018) ning leiti ja võeti mh ära valge veekeedukann „Severin“ X. X. kleebisega. Seega ei ole vaidlusalune veekeedukann kadunud, vaid asub Tallinna Vangla kinnipeetavate isiklike asjade laos hoiul. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla 10.06.2019 otsuses antud selgitused kannu kadumise ja leidmise asjaolude osas veenvad ning kohus asub seisukohale, et kaebajale ei saa olla tekkinud kannu kadumisega seoses varalist kahju, kuna kann paigutati 10.06.2019 otsusega kaebaja isiklike asjade hulka. Kuna varalise kahju hüvitamise eelduseks on, et vangla jättis õigusvastaselt tagamata kohustuse hoida kaebaja vara (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja § 8), siis olukorras, kus kaebaja kann leiti üles ning see paigutati kaebaja asjade hulka, siis ei ole kaebajale varalise kahju tekkimine tõendatud ning varalise kahju hüvitise väljamõistmine kaebajale ei ole tõenäoline.

1. Kaebaja väitel on talle lisaks tekitatud ka mittevaraline kahju. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse 3 alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebusest ei nähtu, et vastustaja poolt oleks riivatud mõnd kaebaja põhiõigust ning kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb talle tekkinud mittevaraline kahju. Kohtueelses- ja kohtumenetluses esitatud asjaolusid arvestades puudub igasugune alus järeldada, et kaebajale võisid kannu ajutise kadumisega seoses kaasneda sellise tõsidusega negatiivsed tagajärjed, mis võiksid õigustada mittevaralise kahju tekitamise eest RVastS § 9 lg 1 alusel rahalise hüvitise väljamõistmist. Seega on ka kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine äärmiselt ebatõenäoline.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121

lg 2 punkti 21 alusel, kuna kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 15. Kuna kohtu hinnangul tuleb kaebus tagastada

§ 121

lg 2 punkti 21 alusel, siis ei pea kohus vajalikuks välja selgitada, kas kaebajal esinesid mõjuvad põhjused kaebuse mittetähtaegseks esitamiseks. Halduskohus selgitas juba 01.07.2019 määruse nr 3-19-1205 punktis 10, et kahjunõude osas on kaebuse esitamise viimane tähtaeg 11.07.

1. Kaebaja hiljemalt 11.07.2019 halduskohtule kaebust ei esitanud, küll aga esitas kaebaja 11.07.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.07.2019 määrusele. Seega olukorras, kus kaebajal oli võimalik kohtule avaldusi esitada, ent kaebaja seda vaatamata kohtu antud selgitustele ei teinud, siis ei saa pidada kaebetähtaja rikkumist enam kui kaks kuud vabandavaks.
2. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 4