1-17-1435/140

1 Kriminaalasi nr 1-17-1435 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1435 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Juri Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JURI KOVALJOV, isikukood 38505083737, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx või xxxx Karistuse kandmise algus 12.05.2017 ja lõpp 11.12.2020 RESOLUTSIOON Jätta JURI KOVALJOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 06.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-1435 tunnistati Juri Kovaljov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Juri Kovaljov tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Juri Kovaljov tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Juri Kovaljov tunnistati süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1) järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Juri Kovaljov tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Juri Kovaljov tunnistati süüdi 2 KarS § 344 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Juri Kovaljovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 12.05.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistusega – 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva – ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti Juri Kovaljovile liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates vahistamisest 20.10.2016 kuni karistuse kandmise alguseni 12.05.2017 (Viru Maakohtu 12.05.2017 otsuse järgi), s.o 6 kuud ja 22 päeva ning alates 23.03.2015 kuni 25.03.2015, s.o 3 päeva, kokku 6 kuud ja 25 päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.05.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korral, millest kehtivaid karistusi on
3. Reaalset vangistust kannab isik viiendat korda. Varasemalt on teda karistatud väljapressimise, ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, röövimise, varguse ja kelmuse ning narkootikumide omandamise eest. Käesolevalt kannab isik karistust röövimise, kehalise väärkohtlemise, varguse, sõiduki joobes juhtimise, ähvardamise ja võltsimise eest. Toimepandud kuriteod on eriliigilised. Kuritegude toimepanemise ajendiks on enamasti majandusliku kasu saamise eesmärk. Soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine. Vägivaldsuse raskusaste on viimase kuriteoga suurenenud. Perioodil 01.11.2017-31.08.2018 töötas kinnipeetav majandustöödel koristajana. 2019.a seisuga on isik tööst keelduja. Kinnipeetav on õppinud riigikeelt A2-tasemel, sooritades eksami tulemusega 79% ning osalenud ka B1-taseme eksamil, mille tulemus on teadmata. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud Corrigo tugigrupis ja anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Perioodil 03.09.-12.11.2018 omandas isik keevitaja eriala, kuid eemaldati grupist VangS § 69 kohaldamise tõttu. 07.11.2018 alustas isik sotsiaalprogrammiga Viha juhtimine, kuid ka see katkestati VangS § 69 kohaldamise tõttu. 27.06.2019 toimus psühholoogiline nõustamine individuaalse täitmiskava teemadel. 11.09.2019 alustati sotsiaalprogrammi Õige hetk läbiviimist, kuid isik keeldus programmis osalemisest. Kinnipeetaval on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Enne vangistust elas Juri Kovaljov üksi 1-toalises korteris aadressil xxxx. Antud elukohas hoidis ta omandatud narkootilist ainet, mida pakendas väiksemateks kogusteks. Vabanemisel on kinnipeetaval soov minna xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse xxxx osakonda aadressil xxxx. 18.10.2019 toimunud telefonivestluses nimetatud asutuse sotsiaaltöötajaga ilmnes, et Juri Kovaljov on võtnud ühendust xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusega ning ta pandi järjekorda. Sotsiaaltöötaja selgitas, et 18.10.2019 seisuga on olemas vabad kohad xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse xxxx osakonnas. Juhul, kui vabanemise hetkel on kõik kohad täis, siis võib ooteaeg olla umbes 1 kuu. Kinnipeetava sõnul plaanib ta peale rehabilitatsiooni minna elama xxxx ja üürida endale korter. Juri Kovaljovil on põhiharidus. Ta lõpetas
4. klassi xxxx, jätkates põhikooliõpinguid xxxx koolis, mis jäid lõpetamata, sest isikule määrati toimepandud kuriteo eest reaalne vanglakaristus. Isik suhtub positiivselt haridusse ja enesetäiendamisse. Pärast vanglakaristuse ärakandmist õppis isik ühe aasta xxxx kutsekoolis, kus omandas puidupingitöölise eriala. 3 Põhihariduse omandas isik aastatel 2011-2012 Tartu Vanglas karistuse kandmise ajal, õppides xxxx. Vabaduses oli kinnipeetav töövõimetu, töövõime kaotus 40%, kuid enda sõnul töötas umbes aasta mitteametlikult ehituse valdkonnas. Väidetavalt on ta olnud ka 2015.a Eesti Töötukassas arvel. Isik töötas 2007.a pärast puidupingitöölise eriala omandamist ametlikult töölepingu alusel 25 päeva xxxx AS-is, kuid tööleping lõpetati isiku tööle sobimatuse tõttu. K-raha andmetel on kinnipeetaval 15.11.2019 seisuga nõudeid 10 334,63 eurot, mida ta on nõus tasuma. Majandusliku toimetuleku oskust on mõjutanud tugevasti sõltuvuskäitumine ning pikaajaline tööharjumuse puudumine. Kinnipeetava ema O K töötab, olles nõus poega vanglast vabanemisel toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Vangiregistri andmetel on Juri Kovaljovil vabanemisel olemas garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx. 21.10.2019 toimunud telefonivestluses selle omaniku D B ilmnes, et ettevõtte xxxx OÜ on likvideerimisel, kuid tal on teine ettevõtte xxxx OÜ, mis tegeleb samas ehitusvaldkonnas. xxxx OÜ omanik kinnitas, et Juri Kovaljov on varem töötanud tema juures puusepana, lubades talle sama töökohta vabanemise korral. Juri Kovaljovi sõnul on tal head suhted oma ema O K, isa on surnud. Lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ka kinnipeetava eakas vanaema D K ja onu V K. Mainitud isikutega on head ja toetavad suhted, kuid vanglas eriti kokkusaamise võimalust ei kasutata. 21.10.2019 toimunud kriminaalhooldusametniku telefonivestluses emaga ilmnes, et Juri Kovaljov on koju oodatud tema ja teiste pereliikmete poolt. Kinnipeetaval on laps, kes ei ole tema nimel, kuid kellega ta suhtleb vahel telefoni teel. Mitmed kuriteod on toime pandud grupis, mis näitavad isiku mõjutatavust. Vangiregistri andmetel on suhete alla märgitud mitmeid isikuid, kellest mõned on kriminaalse taustaga. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi väga vähe. Varasemalt on isik alkoholijoobes toime pannud mitmeid kuritegusid, sh vägivallakuritegusid. Kinnipeetav on ise seisukohal, et alkoholi tarvitamine ei ole kunagi olnud probleem. Motivatsioon alkoholist loobumiseks on olemas. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Diagnoositud on fentanüüli sõltuvus, mida tarvitas alates 2001.a ja enne vangistust peaaegu iga päev, lisaks on tuvastatud segakasutus. Kanepit proovis isik esimest korda 13-14-aastaselt, hiljem muutus tarvitamine regulaarseks. Heroiini ja amfetamiini proovis esimest korda 15-aastaselt. Amfetamiini tarvitas regulaarselt. Rahusteid ja uinuteid Rivotril, Xanax, Tramadol, Rohypnol tarvitas periooditi alates
5. eluaastast. Eelpool nimetatud narkootikumide viimane tarvitamine jäi 2016.a oktoobrisse. Isik on narkootikume ka süstinud. Varasemalt on ta viibinud metadooni asendusravil. Narkootikumide tarvitamise ja mittetarvitamise tsüklid on isiku enda sõnul väga erinevad, sõltudes rahalistest võimalustest narkootikume osta. Kinnipeetava enda sõnul on seos narkootikumide tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel. Viimane kuritegu on narkootiliste ainete käitlemine, kus isik andis narkootilisi aineid edasi ning osa doose tarvitas ka ise ära. NPALS alusel on isikut karistatud 12 korda, viimati jaanuaris
6. Isik on viibinud SRS osakonnas. Kinnipeetaval esineb narkootikumide tarvitamise tagajärjel tekkinud püsiv psüühikahäire. Viru Vanglasse saabumisest alates saab ta pidevat ravi krooniliste haiguste tõttu. Kinnipeetav on toime pannud mitmeid vägivallaga seotud kuritegusid, kuid ise ei pea ta ennast vägivaldseks inimeseks, vaid rahulikuks ja mittekonfliktseks, kuid vanglasisene käitumine näitab vastupidist. Isiku suhtes on mitmeid kordi rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja seda ka 15.11.2019 seisuga. Peamiseks põhjuseks on olnud kaklused kaaskinnipeetavatega. Isik tegutseb hetke ajel ja kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta, hiljem aga ei ole võimeline oma tegusid seletama. Majanduslikke probleeme on isik järjepidevalt proovinud lahendada kuritegelikul teel, pannes 4 toime mitmeid varavastaseid kuritegusid. Üldjoontes võib ametnikega suhtlemist pidada rahuldavaks, kuid ette on tulnud ka olukordi, kui isik ei kuula, räägib kõrgendatud hääletoonil ning ametniku jutu lõppedes ei lase toiduluuki kinni panna, pannes käed ette. Kinnipeetav soovib läbida rehabilitatsiooni, maksta kohtutäituritele ja elada seaduskuulekalt, kuid arvestades tema varasemat käitumist, on see kaheldav. Katseaja jooksul on Juri Kovaljov korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootikume ja pani toime uusi kuritegusid. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Isiku käitumist vabaduses mõjutab kõige enam see, kas ta suudab säilitada kainet eluviisi. Suureks riskifaktoriks vabaduses on alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine ning edasised suhted kuriteokaaslastega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 81%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 69%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Juri Kovaljovi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 11.12.2020 ning kohustada teda katseajal täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21 sätestatud kohustusi. Juri Kovaljov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on põhiharidus ja eriala, mitte keskharidus. Enne vangistust on ta küll proovinud otsida ise abi narkootiliste ainete osas, aga see ei õnnestunud. Ta läks rehabilitatsioonikeskusesse Sillamäel, sinna samasse kohta, kuhu nüüd vabanemisel tahab minna. Tookord ei olnud sellest abi, sest siis ta ei olnud valmis end muutma. Nüüd on ta valmis end muutma. Et midagi muuta oma elus, peab ta esmalt lahendama oma sõltuvusprobleemi. Peale rehabilitatsiooni soovib ta elama asuda xxxx ja üürida seal korter, aga esmane eesmärk on läbida rehabilitatsioon ja saada abi. xxxx soovib ta elada seaduskuulekat elu, aidata oma last, kes elab xxxx. Tema eelmised karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Teda ei ole ühtki korda enne tähtaega vabastatud ja ta palub talle anda see võimalus, et ta saaks muuta oma edaspidist elu. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Juri Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Juri Kovaljovi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Kovaljov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 3 aasta 6 kuu 29 päeva pikkusest vangistusest 5 rohkem kui kaks kolmandikku. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, kuid käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ning narkootikumide tarvitamise jätkamist vabaduses võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. K-raha andmetel on kinnipeetaval 15.11.2019 seisuga tasumata nõudeid 10 334,63 eurot, mida isik on nõus tasuma, kuid mis võivad hakata mõjutama tema majanduslikku toimetulekut. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud ka majandusliku kasu saamine. Isiku majanduslikku toimetulekut võib mõjutada lisaks tasumata nõuetele ka sõltuvuskäitumine. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele A2-taseme ning osalenud ka B1-taseme õppes. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud Corrigo tugigrupis ja anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Samas aga on osad individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused – sotsiaalprogammi Viha juhtimine läbimine ja keevitaja eriala omandamine – jäänud pooleli, kuna isiku suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Sotsiaalprogrammis Õige hetk osalemisest on kinnipeetav keeldunud. Positiivseks võib lugeda ka tööhõives osalemist ajavahemikus 01.11.2017-31.08.2018, kuid samas
7. aasta seisuga on isik tööst keelduja. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda SA xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ning läbida rehabilitatsiooni. Talle on garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s. Lisaks on ema valmis toetama poega nii moraalselt kui ka materiaalselt. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Eriti arvestades seda, et karistusregistrist nähtuvalt on isik olnud varasemalt allutatud käitumiskontrollile seoses karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega, kuid isik ei olnud motiveeritud oma karistust vabaduses kandma, rikkudes talle kohtuotsusega pandud kohustusi ning pannes katseajal toime uue kuriteo, mistõttu talle mõistetud karistus pöörati täitmisele. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Juri Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik