Kriminaalasi nr 1-18-3210 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2020 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 27.01.2020) Kriminaalasja number 1-18-3210 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Liane Peets Taotlus Süüdimõistetu Denis Usseinovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu DENIS USSEINOV Kaitsja Isikukood 37712220241, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karl Saavo RESOLUTSIOON Jätta Denis Usseinovile karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Denis Usseinov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.05.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-3210 Kars § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Denis Usseinovile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele 1
(4)kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.03.2018 ja lõppeb 05.03.
- Tartu Vangla edastas 16.12.2019 kohtule Denis Usseinovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist. Kohtuistungil avaldas Denis Usseinov, et plaanib vabanemise järgselt minna Prantsusmaale rehabilitatsioonikeskusesse. Väidetavalt on ta selles keskuses viibinud ka varem. Kinnipeetava sõnul on tegemist usuga seotud rehabilitatsioonikeskusega, kus on võimalik viibida 9-12 kuud ning seal viibimine on tasuta. Eestis tal elukohta ei ole. Teoreetiliselt oleks tal võimalik elada lähedaste juures, aga ta ei soovi seda ja plaanib ära sõita. Süüdimõistetu ei saanud aru, miks talle soovitakse karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ja tema vabadust piirata, kui ta on oma karistuse ära kandnud. Prokurör tõi välja, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks on elukoha olemasolu Eestis. Denis Usseinovil elukohta ei ole. Tema ema ja vend on väitnud, et nad ei soovi teda enda juurde elama võtta. Elukoha puudumise tõttu ei ole Denis Usseinovi suhtes võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Kaitsja palus jätta Denis Usseinovile karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Süüdimõistetul ei ole kindlat elukohta, tema lähedased ei ole nõus teda enda juurde elama võtma. Kinnipeetav on viidanud soovile asuda elama Prantsusmaale. Seega ei ole võimalik käitumiskontrolli kohaldada. KOHTU SEISUKOHT KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku
- peatüki 1., 2.,
- või
- jaos,
- peatüki
- jaos või
- peatüki
- või
- jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Denis Usseinov kannab 3 aasta pikkust vangistust tahtliku kuriteo eest, mille koosseistunnus on vägivalla kasutamine, ning ta vabaneb mõistetud karistuse, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati, täies ulatuses ära kandmise järel. Seega on täidetud formaalsed alused Denis Usseinovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Denis Usseinovi on kriminaalkorras karistatud 15 korral, ta kannab seitsmendat vanglakaristust. Käesolevat karistust kannab ta röövimise eest. Denis Usseinovile mõistetud karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vangistused, ei ole tema käitumisele soovitud mõju avaldanud, kuna süüdimõistetu on jätkanud kuritegude toimepanemist. 2
(4)Süüdimõistetu ei ole suutnud kehtestatud reeglitest kinni pidada ka karistuse kandmise ajal. Hetkel on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust allumatuse, töö segamise ja keelatud eseme tõttu. Ainuüksi oma käitumisega vangistuses on kinnipeetav näidanud, et tema käitumine vabaduses ei pruugi olla õiguskuulekas. Isik, kes ka range järelevalve tingimustes ei suuda kehtestatud reegleid järgida, ei anna alust arvata, et ta suudaks seaduskuulekalt käituda vabaduses. Arvestades Denis Usseinovi varasemat elukäiku ja tema käitumist praeguse karistuse kandmise ajal, võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine olla tema suhtes põhjendatud. Kuivõrd varasemad karistused ei ole tema käitumist püsivalt mõjutanud ja ka vanglas viibides ei ole ta suutnud korrektselt käituda, puudub alus arvata, et ta võimeline oma eluviisi iseseisvalt muutma ja seadma endale õiguskuulekad eesmärgid. Vaatamata eeltoodule ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik tema vabanemisjärgse elukoha puudumise tõttu. Tartu Vangla esitatud Denis Usseinovi isiklikust toimikust ning süüdimõistetu kohtuistungil jagatud selgitustest tuleneb, et tal puudub vabanemise korral kindel elukoht Eestis. Kinnipeetav soovib minna elama Prantsusmaale rehabilitatsioonikeskusesse. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Denis Usseinovil puudub vabanemisjärgne elukoht Eestis. Tema lähedased ei soovi teda enda juurde elama lubada ning süüdimõistetu ise ei soovi ka nende juurde elama asuda, vaid plaanib minna välismaale. Sellest tulenevalt ei ole Denis Usseinovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Menetluskulud Denis Usseinovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.01.2020 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 182,88 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 sätestab, et sõidule kulutatud aja eest hüvitist määrates võetakse arvesse advokaadibüroo kaugust, arvestades ühte suunda. Kaitsja on tasutaotluses märkinud tasu sõidule kulutatud aja eest, arvestades Jõgeva kaugust Tartust 108 km, summas 25 eurot. Kohus sellega ei nõustu. Arvestades ühte sõidusuunda, milline vahemaa on pool kaitsja märgitust, kuulub tasu sõidule kulutatud aja eest hüvitamisele summas 20 eurot. Seega tuleb kaitsetasu vähendada. Kohus kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 176,88 eurot. 3
(4)Riigikohtu 02.02.2016 määruse nr 3-1-1-1-16 kohaselt kannab riik tekkinud menetluskulud, sh määratud kaitsjale määratud tasu, kui karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata. Seega jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)