Obsah (8)
§ 199§ 209§ 349§ 334§ 64§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-19-5508 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2020 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 27.01.2020) Kriminaalasja number 1-19-5508
§ 199
lg 2 p 5, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust;
§ 209
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust;
§ 349
järgi ja mõistetud rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 700 eurot;
§ 334
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 700 eurot, millest viimane viiakse täide iseseisvalt.
§ 65
lg 1 alusel moodustati liitkaristus 21.11.2018.a Pärnu Maakohtu otsusega 1-189453 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 2 kuud 25 päeva, suurendades
§ 64
lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat 6 kuud 25 päeva. Rahaline karistus 70 päevamäära (700 eurot) jäeti täitmisele iseseisvalt.
§ 68
lg 1 alusel arvestati Mikola Potsovi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva (08.03.2018-09.03.2018) ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.09.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.04.
- Tartu Vangla esitas kohtule 17.12.2019 materjalid Mikola Potsovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Mikola Potsovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 09.01.
- Prokurör nõustus vangla seisukohaga ning ei toeta Mikola Potsovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör tõi välja, et isiku suhtes on Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Mikola Potsov selgitas kohtuistungil, kuidas tema vangistus on kulgenud ja millised on tema plaanid vabanemise järgselt. Ta on läbinud kõik ettenähtud programmid, kuid tunnistas, et tema käitumine ei ole olnud kõige parem. Süüdimõistetu esitas enda versioonid vangistuse jooksul aset leidnud distsiplinaarrikkumistest ning tõdes, et on hiljem osadest eksimustest ka ise aru saanud. Vabanemise korral soovib ta koheselt minna sõltuvusravile xxxxxxxxxhaiglasse, kus ta on varemgi ravil käinud, ning peab oma põhiliseks eesmärgiks sõltuvusest vabanemist. Kinnipeetav andis ka selgitusi teise kriminaalasja kohta, mis hetkel menetluses on. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mikola Potsov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
(4)Mikola Potsovi on kriminaalkorras karistatud 11 korral, millest 9 karistust on kehtivad, vanglakaristust kannab neljandat korda. Käesolevat karistust kannab ta kelmuse, varguse, dokumendi võltsimise ja võltsitud maksevahendi käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud põhiliselt varavastaste kuritegude eest, kuid ka kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra rikkumise eest. Kuritegude toimepanemise põhiliseks soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. Eeltoodu näitab, et korduvalt vangistuses viibimine ei ole Mikola Potsovi käitumist püsivalt mõjutanud. Hetkel prokuratuuri menetluses olevas kriminaalasjas lõpplahendit tehtud ei ole ning süüdimõistetu väidete kohaselt võidakse menetlus tema osas lõpetada. Mikola Potsovi käesoleva vangistuse puhul esineb nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. Positiivne on individuaalse täitmiskava kohusetundlik täitmine. Süüdimõistetu osales tööhõives ning töötamisega probleeme ei esinenud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tema osalemist hinnati positiivselt. Kinnipeetav on läbinud ka sotsiaalprogrammi „Tagasilanguse ennetamine“, kus osales korralikult. Negatiivne on vanglas kehtiva korra rikkumine. Süüdimõistetul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust üldtunnustatud viisakusreeglite eiramise, ametnikuga ebaviisakalt suhtlemise ja helistamiseks teise isiku telefonikoodi kasutamise eest. Kohtuistungil avaldatu põhjal ei saa süüdimõistetu oma eksimustest lõpuni aru ja õigustab osaliselt oma käitumist. Süüdimõistetu käitumist kokkuvõtlikult hinnates annab see alust arvata, et vangistus ei ole tema puhul veel oma eesmärki täitnud. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peab endale teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Vabanemise korral kavatseb süüdimõistetu minna esmalt sõltuvusravile Viljandi haiglasse. Soov sõltuvusest vabaneda on tunnustamist väärt, kuid ei saa üksi olla ennetähtaegse vabastamise aluseks. Mikola Potsov on sõltuvusravil ka varem käinud, kuid katkestas ravi. Soovi korral sel korral ravi siiski korralikult läbi teha ja sellest ka enda edasise elu korraldamisel reaalset abi saada, on kinnipeetaval võimalik ka pärast vangistuse ära kandmist. Mikolai Potsovil oleks võimalik elada ka ema juures xxxxxxxja teda päritoluperekond toetab teda. Vangistuse jooksul on ta abiellunud ning suhtleb tihedalt abikaasa ja viimase lapsega. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada heaks, ei erine need oluliselt varasematest, mistõttu ei ole need ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Mikola Potsovi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud kohtul veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. VangS § 76 lg 4 näeb ette, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
§ 76
lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus materjalid kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Tulenevalt vangla iseloomustuses välja toodud mitmetest positiivsetest asjaoludest, milleks on eelkõige süüdimõistetu aktiivne sotsiaalprogrammides osalemine ja kohtuistungil avaldatud soov oma sõltuvusprobleemiga edasiselt tegeleda ka vabaduses ning arvestades 3
(4)Mikola Potsovi vangistuse lõppemise tähtaega, peab kohus põhjendatuks lühendada tähtaega, millal on võimalik kohtule uuesti materjalid ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Arvestades, et korraline vabanemise tähtaeg saabub 2021.a aprillis, võiks materjalid uuesti kohtule esitada 10 kuu pärast. Sellisel juhul oleks veel piisavalt aega, et isik saaks enda probleemidega vangistuses tegeleda ja samas jääks kandmata karistuse pikkus piisav, et olla motiveeriv ka ennetähtaegse vabanemise korral enam pingutama. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)