Kostja vastutus tuleneb AS LHV Finance ja kostja vahel 07.04.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on 25.03.2019 menetlusdokumendis märkinud, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, kuna kostja võttis hagi kohe õigeks. Kostja hinnangul oleks hageja kulude väljamõistmine temalt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, kuna kostjal on ka teisi täitmata kohustusi võlausaldajate ees ning kostjalt menetluskulude väljamõistmine suurendab veelgi tema võlakohustusi võlausaldajate ees ja seab ta majanduslikult äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus märgib, et kostja ei ole hagi õigeks võttes esitanud põhistatud vastuväidet ega tõendeid selle kohta, nagu ei andnuks kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostja väidetavalt raske majanduslik olukord ei tähenda, nagu ei andnuks kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Samuti ei ole hagejal kohustust kostjaga kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, mistõttu pole hagejale etteheidetav, et ta väidetavalt ei teinud midagi kohtuvälise võlgnevuse tasumise kokkuleppe saavutamiseks (seda enam olukorras, kus kostja enda kinnitusel ei ole ta võimeline hagejale tasuma isegi mitte 10 eurot kuus). Samas on hageja kostjalt võlgnevuse tasumist ka kohtueelselt nõudnud (tl 9). Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt
Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulu 3,5 h eest tunnitasu määraga 120 eurot/h summas 420 eurot (vt tl 13-14), kokku summas 895 eurot. 2
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 475 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine ja analüüs) lugeda 1,5 tundi. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 72 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1,5 h eest 108 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (475+108) 583 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 583 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja
lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.