Obsah (12)

§ 368§ 162§ 200§ 657§ 423§ 426§ 173§ 168§ 174§ 175§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11034 Tsiv

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas 19.07.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu (mida täpsustas 05.09.2018), milles palus tuvastada, et kostja viis hageja suhtes 26.04.2012 raviplaanis nimetatud protseduurid (sh. 03.10.2012 hammastele kõrgenduste paigaldamine) läbi ilma hageja nõusolekuta võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lg 3 tähenduses, st õigusvastaselt ja omavoliliselt.
2. Hagiavalduse kohaselt osutasid kostja (hambaarst) ja OÜ Kliinik32 hagejale alates
3. aasta septembrist hammaste taastamise ja hambaproteesimise teenust, mille tulemusena tekitati hagejale raske tervisekahjustus. VÕS § 766 lg 3 sätestab, et patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul. Käesoleval juhul puudus hageja nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks. Enne raviplaani täitmisele asumist ei teavitanud kostja hagejat ühestki riskist, mis plaani elluviimisega seondub. Omavolilise ravi tõttu hageja tervis halvenes, sest töid tehti ebakvaliteetselt. Muuhulgas tõi ravi kaasa raske tervisekahjustuse.
4. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas kostja ja OÜ Kliinik32 vastu kahju hüvitamise hagi, mis on menetluses tsiviilasjana nr 2-16-
5. Pärast menetlusse võtmist loobus hageja nimetatud asjas nõudest kostja vastu. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-16-13551 hagist osalise loobumise tõttu menetluse kostja suhtes 23.12.2016 määrusega lõpetanud ning määrus on jõustunud. Hageja on käesolevas asjas esitanud tuvastusnõude, kuid sama tuvastusnõue oli varasema sooritusnõude osaks. Seega on hageja kostja vastu kohtusse pöördunud sama nõudega. Tsiviilasjas nr 2-16-13551 palus hageja kahju muulhulgas välja mõista põhjusel, et kostjad rikkusid 3 nõusoleku saamise kohustust ja tegid omavolilist ravi. Hagejal puudub tuvastushuvi

§ 368lg 1 tähenduses.

Hagejal puudub tuvastushuvi juba seepärast, et ta on sooritushagist loobunud. Tuvastushagi esitamine ja menetlemine eraldisesivalt on lubatav üksnes juhul, kui esineb objektiivne takistus sooritusnõude esitamiseks. Hageja ei ole palunud kohtul tuvastada mitte võlasuhte olemasolu või selle puudumist, vaid võlasuhtest tulenevate võimalike õiguskaitsevahendite kasutamise ühe eelduse tuvastamist, milleks puudub õiguslik huvi. Hageja on väitnud, et tema uus kahju nõue ei ole sama võrreldes sellega, millest ta loobus. Kostja märgib aga, et kahju tekitanud sündmus muutunud ei ole.

1. 26.11.2019 kirjaga teatas ringkonnakohus menetlusosalistele, et kavatseb jätta hagi läbi vaatamata, sest ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul sooritusnõude mitteesitamise tõttu hagejal tuvastushuvi ning palus eeltoodu osas esitada pooltel oma seisukoha.
2. 04.12.2019 seisukohas teatas kostja, et ta ei vaidle vastu hagi läbivaatamata jätmisele, millele on viidatud kohtu 26.11.2019 kirjas. Kostjal ei ole menetluses tekkinud täiendavaid, varem esitamata menetluskulusid.
3. 04.12.2019 seisukohas märkis hageja, et esitatud tuvastushagi on konkreetne ja vähemahukas. Käesolevas asjas tuvastusnõude lahendamine ei koorma kohtusüsteemi, küll aga teeb seda käesoleva hagi läbi vaatamata jätmine ning seejärel tuvastus- ja sooritusnõude lahendamine juba uuesti esitatavas hagis. Esineb objektiivne takistus sooritusnõude esitamiseks ja detailse kahjunõude esitamisega kaasnevad suured kulud (sh. ülemäärane kohtusüsteemi koormamine) ning antud nõude ja uue tuvastusnõude esitamine on keeruline ja kulukas. Käesoleval juhul tuleb kohaldada Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-97-13 välja toodud seisukohti. Käesolevas kaasuses väljendub hageja tuvastushuvi selles, et saada toimepandud rikkumise kindlakstegemisega (enne raviga alustamist patsiendi teavitatud nõusoleku mittesaamine) selgust võimaliku kahju hüvitamise nõude aluse osas (vt RKo nr 3-2-1-23-04, p 11). Hageja omab õiguslikku huvi saamaks selgust, kas kohus tuvastab patsiendi teavitatud nõusoleku saamise või mittesaamise, sest sellest sõltub, millised õigused tal lepingust tulenevalt on (RKTKo nr 3-2-1-97-13, p 10). Hagi läbivaatamata jätmine tuvastushuvi puudumise põhjendusel ei ole hageja suhtes õiglane ja põhjendatud. Hagi läbivaatamata jätmine tähendaks, et kohtud on hagiavaldust 2 aastat ja 3 kuud ekslikult menetlenud. Ebaõiglane on jätta sellel perioodil tekkinud menetluskulud hageja kanda. 09.12.2019 seisukohas palus hageja hagi läbivaatamata jätmisel jätta

§ 162

lg 4 alusel kostja menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kostja enda kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Tegemist on tervisekahju puudutava hagiga, mille sisust nähtuvad rasked varalised tagajärjed hagejale. Suures osas tekitas ebavajalikud ja põhjendamatud kulud kostja ise, menetlusõiguste mitteheauskse kasutamise käigus (

§ 200lg 1).

Määruse põhjendused 7. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et vaidlustatud otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 8.

§ 657

lg 3 järgi kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hagejal puudub käesoleval juhul sooritusnõude mitteesitamise tõttu tuvastushuvi. 4 9.

§ 368

lg 1 näeb ette, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ringkonnakohus märgib, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada (RKTKo 3-2-1-182-15, p 13). Tuvastushagi puhul eeldatakse, et hagi alusel tehtud kohtulahendiga oleks võimalik lahendada poolte vahel tekkinud vaidlus ning välistada sellega vajadus edasisteks menetlusteks. Lisaks peaks tuvastushagi olema sobiv vahend hageja eesmärgi saavutamiseks, kui hageja saavutab oma eesmärgi tuvastushagi esitamisega üksnes osaliselt, siis tuvastushuvi puudub (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne II. Lk 400, 407). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 368

lg 1 alusel võib hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada juhul, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb ka vastavalt põhjendada ja kohtul kahtluse korral välja selgitada. Nii ei ole näiteks hagejal üldjuhul iseseisvat tuvastushuvi nt lepingust taganemise õiguspärasuse (kehtivuse) tuvastamiseks, sest lepingust taganemise kui asjaolu tuvastamine ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad lepingust taganemisest (vt RKTKo nr 3-2-1-71-16 p 12). Ka käesoleval juhul ei anna kostja poolt VÕS § 766 lg-st 3 rikkumise tuvastamine hagejale midagi rohkemat kui võimaluse esitada kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Praegusel juhul ei ole hageja ka välja toonud, et tal oleks tuvastusnõude esitamiseks muu, kui rahaline huvi. Oma eesmärgi saavutamiseks, s.o kahjuhüvitise saamiseks, tulebki hagejal esitada kahju hüvitamise nõue, so sooritusnõue.

1. Ringkonnakohus leiab, et tuvastushagi esitamine ja menetlemine eraldisesivalt on lubatav üksnes juhul, kui esineb objektiivne takistus sooritusnõude esitamiseks. Hageja väidab, et hagi rahuldamisel saaks ta esitada kostja vastu kahju nõude, mille esitamine koheselt koos tuvastushagiga oleks liialt keeruline ning tooks kaasa põhjendamatu aja- ja menetluskulu. Hageja paljasõnaline väide, et sooritusnõude esitamine ei ole hageja hinnangul praegu mõistlik, kuivõrd nõuete esitamine võib osutuda keerukaks või ajamahukaks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav põhjus tuvastusnõude eraldi menetlemiseks.
2. Käesolevas asjas tuleb arvestada sellega, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu väidetav rikkumine leidis aset
3. aastal. Hageja on juba
4. aastal esitanud kohtusse sellest rikkumisest tuleneva ulatusliku kahju hüvitamise nõude solidaarselt nii kostja kui OÜ Kliinik32 vastu. Sellest nõudest kostja vastu hageja loobus, mistõttu sama kahju ei saa hageja kostjalt enam nõuda. Kui hagejal on lisaks veel mingi muu kahju hüvitamise nõue, mida 08.09.2016 esitatud hagi ei sisaldanud, tulnuks see välja tuua ja näidata, mis takistab kahju hüvitamise nõude esitamist. Hageja ei ole usutavalt põhistanud, et selle täiendava kahju väljatoomine oleks nii raske, mis õigustaks eraldi tuvastushagi menetlemist.
5. Samuti leiab ringkonnakohus, et tuvastushagi eraldi menetlemine ei ole põhjendatud, kuna 08.09.2016 kohtusse esitatud kahju hüvitamise hagi on käesoleval ajal endiselt Harju Maakohtu menetluses. Ka selles menetluses tuleb hagi rahuldamiseks tuvastada, kas hambaarst YY on rikkunud patsiendi teavitatud nõusoleku saamise kohustust, sest see asjaolu on ka OÜ Kliinik32 vastutuse aluseks. Antud juhul ei ole samade asjaolude tuvastamine kahes paralleelses kohtumenetluses millegagi õigustatud.
6. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et esitatud tuvastushagi on konkreetne ja vähemahukas ega koorma kohtusüsteemi. Hageja apellatsioonkaebuse maht ja ringkonnakohtule esitatud taotluste rohkus näitab vastupidist.
7. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse

§ 426

lg 1 järgi, et hagi 5 ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 15. Kuivõrd ringkonnakohus jätab eeltoodust tulenevalt hagi läbivaatamata, siis ei ole käesolevas menetlusetapis täiendavate hageja poolt esitatud tõendi vastuvõtmine ja taotluste lahendamine põhjendatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotlused uute tõendite vastuvõtmiseks, asjatundja ja tunnistajate ülekuulamiseks ning ekspertiisi määramiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. 17. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid

§ 162

lg 4 kohaldamiseks.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud asjaolusid, milles tulenevalt tuleks leida, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et temalt menetluskulude väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane, sest tegu on tervisekahju hagiga ja hagejal olid rasked varalised ning mittevaralised tagajärjed. Hageja tervisekahju hagi on eraldi kohtu menetluses. Käesoleva kohtumenetluse on hageja põhjendamatult algatanud lisaks sellele. 18.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

1. Kostja esitas menetluskulude nimekirjad maakohtus 21.01.2019 ja 06.03.
2. Kostja palus maakohtus menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 12 879,60 eurot koos käibemaksuga. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva vaidlusega. Kostja palus kulud välja mõista koos käibemaksuga, kuna kostjal puudub võimalus õigusabiarvetelt tasutud sisendkäibemaksu tagasi saada. Samuti palus kostja menetluskuludelt välja mõista viivise.
3. Hageja leidis, et kostja maakohtu õigusabikulud on ülepaisutatud. Lisaks ei ole käesolevas menetluses kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud.
4. Kostja esitas 16.10.2019 vastuses apellatsioonkaebusele menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale kokku osutatud apellatsioonimenetluses õigusabiteenuseid 19,75 h, kogumaksumusega 2863,75 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3436,50 eurot. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgnevad toimingud: 1) 29.03.2019 kohtuotsusega tutvumine – 1,5 h; 2) ringkonnakohtule taotluse esitamine (menetluskulud ja hageja tõendid) – 3 h; 3) hageja 22.05.2019 seisukohaga tutvumine – 0,25 h; apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse koostamine – 15 h. Kostjale on osutatud õigusabiteenuseid tunnihinnaga 145 eurot (lisandub käibemaks). Kostja kinnitas, et esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja palus, et kohus mõistakse menetluskuludelt välja ka viivise. 6
5. 09.12.2019 seisukohas leidis hageja, et kostja lepinguliste esindajate ajakulu maakohtus on suures osas mittevajalik ja põhjendamata (

§ 175lg 1).

Hageja palub kostja poolt maakohtus kantud kulusid vähendada 69,01 tunnilt 44,25 tunni võrra st. 24,76 tunnini. Kostja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus on suures osas mittevajalik ja põhjendamata (

§ 175lg 1).

Kuna kostja omab tõenäoliselt vastutuskindlustust, siis palub hageja välja selgitada, kas kostja õigusabikulud on kandnud kindlustusandja või kostja tööandja Kliinik32 OÜ. Kuna äriühingud on eelduste kohaselt käibemaksukohuslased, kellel on õigus arvestada käibemaks tagasi, siis sellega arvestamata jätmisel mõistetakse hagejalt alusetult ja põhjendamatult välja käibemaks. Samuti palub hageja kohustada kostjat esitama õigusabi eest esitatud arved. 23. Esmalt märgib ringkonnakohus, et

§ 174

lg 9 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega on hageja taotlused selle väljaselgitamiseks, kas kostja eest kandis menetluskulud kolmas isik, põhjendamatud. Põhjendatud ei ole hageja väited ka selles osas, mis puudutavad menetluskuludelt käibemaksu väljamõistmist.

§ 174

lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on kostja maakohtu menetluses sellise kinnituse andnud. 24. Teiseks toob ringkonnakohus välja, et

§ 176

lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Käesoleval juhul ei ole maakohus menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist vajalikuks pidanud, seda ei pea vajalikuks ka ringkonnakohus. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda kostja menetluskulude põhjendatuses. 25. Maakohus on kostja menetluskulusid maakohtu menetluses pidanud põhjendatuks 11 661 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindajate töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendamatud on hageja väited kostja poolt kahe esindaja kasutamisele, kuivõrd menetluskulude nimekirjast ega ka suurusest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulude nimekirjas kahe esindaja kulusid kajastanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud maakohtu menetluses põhjendatud 11 661 euro ulatuses. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata 1218,60 euro (12 879,60-11 661) ulatuses. Vastavalt kostja poolt taotletule tuleb

§ 177lg 4 alusel menetluskuludelt välja mõista ka viivis.

26. Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldus ringkonnakohtu kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja tehtud toimingud mahus 19,75 h tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu 145 eurot võib arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada mõistlikuks tasuks, mis ei ole üleliia kõrge.

§ 174

lg 10 järgi peab 7 menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul selline kinnitus kostja 16.10.2019 taotluses menetluskulude kindlaksmääramiseks puudub. Seega tuleb menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Kokku on ringkonnakohtu hinnangul seega kostja põhjendatud menetluskulud 2863,75 eurot (19,75 h x 145 eurot/h). Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata 572,75 (3436,50-2863,75) euro ulatuses. Vastavalt kostja poolt taotletule tuleb

§ 177lg 4 alusel menetluskuludelt välja mõista ka viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots