← Eesti

2-18-17509/31

Obsah (6)§ 174§ 177§ 657§ 442§ 654§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-17509 Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Ande Tänav Tsiviilasi ICP So

) § 177 lg 2 ja 4 määrata kindlaks võlgniku menetluskulude rahaline suurus ja mõista võlausaldajalt välja võlgniku menetluskulud 3166,67 eurot (241,67 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu ning 2925 eurot esindajakulu) ja viivis.

  1. Võlausaldaja vaidles võlgniku menetluskulude nimekirjale täies ulatuses vastu. Võlausaldaja on seisukohal, et Harju Maakohus määras 28.03.2019 menetlust lõpetavas määruses menetluskulude rahalise suuruse juba kindlaks, mistõttu ei saa menetluskulusid teistkordselt kindlaks määrata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
  2. Harju Maakohus rahuldas 21.08.2019 määrusega võlgniku avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras kindlaks võlgniku menetluskulude suuruse ning mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 2191,67 eurot (241,67+1950). Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  3. Maakohus tugines menetluskulude kindlaksmääramisel

§ 174

lõikele 4, mille kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Maakohtu hinnangul määrati 28.03.2019 määruses kindlaks menetluskulude jaotus, mitte rahaline suurus.

  1. Maakohus oli seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 130 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Samuti pidas maakohus põhjendatud kuluks Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ eksperthinnangu saamise kulusid summas 241,67 eurot. Maakohus vähendas võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 7,5 tunni võrra ja luges põhjendatud ajakuluks 15 tundi. Õigusabikulu luges maakohus põhjendatuks seega 1950 euro ulatuses. Määruskaebus
  2. Võlausaldaja esitas 29.08.2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu 21.08.2019 määrus tühistada osas, milles maakohus rahuldas võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja teha uus määrus, millega jätta võlgniku avaldus täielikult rahuldamata.
  3. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on 28.03.2019 määruses määranud lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, kui määras kindlaks ajutise halduri menetluskulud ja mõistis need võlausaldajalt välja. Tegemist ei ole

§ 177

lg 2 olukorraga, vaid lõikes 1 punktis 1 toodud olukorraga, mille kohaselt on kohus määranud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Kohtumääruses puudus viide selle kohta, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hiljem vastavalt

§ 177lõikele 2. Maakohtu 28.03.2019 määrus on jõustunud 2

(4)ja teistkordselt ei saa menetluskulusid kindlaks määrata. Võlgnik ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Samuti ei nõudnud võlgnik määruse täiendamist vastavalt

§-le

  1. Vastus määruskaebusele
  2. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus määras juba 28.03.2019 määruses kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu. 28.03.2019 määruses on maakohus jätnud rahuldamata võlausaldaja avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning lõpetanud tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jäeti võlausaldaja kanda. 28.03.2019 määrusega määras maakohus ka ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruse: tasuks 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 270 eurot, ja kulude katteks 82 eurot. Tasu ja kulud mõisteti välja võlausaldajalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu 28.03.2019 määruses on kohus määranud PankrS § 23 sätestatut järgides kindlaks ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruse, mitte menetluskulude suuruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. PankrS § 150 lg 1 eristab pankrotimenetluse kuludena menetluskulusid ( p 1) ning ajutise halduri tasu (p 2). Ajutise halduri tasu ei ole menetluskulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Ajutise halduri tasu määratakse kindlaks PankrS § 23 alusel, kuid menetluskulud määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Ka Riigikohtu 10.04.2013 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13 (p 11) tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramist pankrotimenetluses reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik.
  2. Kuigi maakohus ei märkinud 28.03.2019 määruse resolutsiooni juures, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks vastavalt

§ 177

lg-le 2 (

§ 442

lg 62), ei ole tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, ja see ei võta võlgnikult õigust taotleda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist pärast lõpplahendi jõustumist.

  1. Kuna käesoleval juhul määras maakohus kindlaks üksnes ajutise halduri tasu ja kulud, siis ei määranud ta rahaliselt kindlaks menetluskulusid. Seega sai maakohus 21.08.2019 määrusega lahendada menetluskulude kindlaksmääramise ja tegemist ei ole sama asja teistkordse menetlemisega.
  2. Sisulisi vastuväiteid võlgniku menetluskulude suurusele ei ole määruskaebuses esitatud. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega menetluskulude suuruse kohta ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. 3

(4)16.

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.