S § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistust. 4 (neli) kuud Vastavalt KarS § 73 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K. Aalistu ei pane 1 (ühe) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohaldada K. Aalistu suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvata alates 09.10.2019.a.
Aalistult riigituludesse sundraha 810 eurot ja menetluskulud - ekspertiisitasu 183 eurot.
lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 993 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 82,75 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Kristo Aalistu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis tahtlikult 03.01.2019 kella 04.47 ajal Tallinnas xxx ja xxx tee ristmikul suunaga xxx mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove metüleendioksümmetamfetamiinist (MDMA), 4-fluormetamfetamiinist (4FMA)). Sellise tegevusega rikkus Kristo Aalistu liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Kristo Aalistu mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Kristo Aalistu end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista kuid möönab, et 31.12.2018.a. õhtusel ajal tarvitas ta 2-3 korral MDMA-d ning 01.01.2019.a. kella 03.0004.00 vahel 3-4 korda ainet 4FMA. Prokurör on seisukohal, et süüdistatav K. Aalistu süü on kriminaalasjas kogutud materjalidega tõendamist leidnud, ta tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 4 kuud, mis jätta KarS § 74 sätteid kohaldades täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga. Samuti määrata KarS § 75 lg 2 p 21, 8 alusel kohustus mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja leiab, et K. Aalistu süü ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava Kristo Aalistu süü KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). Vaidlust ei ole, et K. Aalistu juhtis 03.01.2019 kella 04.47 ajal Tallinnas xx ja xx tee ristmikul suunaga xxx mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx Süüdistatava K. Aalistu ütlustest nähtuvalt tarvitas ta 31.12.2018.a. õhtul ajavahemikus kella 17.00 kuni 19.00 2-3 korral narkootilist ainet MDMA. Aine kogust ta ei mäleta, kuna aine oli pulbrilisel kujul. 01.01.2019.a. ajavahemikus 00.30- 04.30 tarvitas ta korduvalt (3-4 korda) narkootilist ainet 4FMA. Narkootilisi aineid pakuti seltskonnas, temal endal narkootilisi aineid ei olnud. Magama heitis ta 01.01.2019.a. õhtul, kuid magas halvasti. 02.01.2019.a. kella 19.00-20.00 paiku tuli tööandja ning nad võtsid vajalikud masinad ning sõitsid xxx, kus koristasid öösel lund. Alustasid tööd kella 22-23 vahel. Peale tööd asus ta juhtima sõidukit ning ristmikule jõudes kaaludes sõidusuunda jäi pöörde sooritamisega hiljaks ning keeras üle valge joone. Paari minuti pärast pidas politsei ta kinni. Politseil tekkis kahtlus, et ta on joobes, nad kontrollisid ta silmade liikuvust ja viitasid silmade punetusele ning oli veel mingi võõrkeelne sõna. Indikaatorvahend näitas amfetamiini ning nad läksid Wismari Haiglasse, kuhu jõudsid ca 30 minuti pärast ning ootasid ukse taga ca 5 minutit. Väljas oli ta kokku 20-30 minutit ning ta oli kergelt riides ja tal hakkas külm. Haiglas võeti uriiniproov ning kontrolliti tema reaktsioone. Tunnistaja E. P ütluste kohaselt 03.01.2019.a. hommikul kella 04.50 ajal oli ta patrullis koos E. T ning xxx peatasid nad sõiduki, mille sõidustiil oli ebakindel, sõiduk kaldus oma sõidurajalt kõrvale üle katkendjoone. Sõiduki roolis oli K. Aalistu. Kontrollimisel selgus, et K. Aalistul puudub juhtimisõigus ning juhil olid narkojoobele viitavad tunnused. Ta sõrmed värisesid, silmad punased, pilk hüplev. Seetõttu tehti narkokiirtest, mis oli positiivne metamfetamiinile. Väliste joobetunnuste tuvastamisele kulus ca 4 minutit. Peale seda toimetati K. Aalistu Wismari Haiglasse, kus ootasid maksimaalselt 5 minutit. 03.01.2019.a. indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tulemuse ning indikaatorvahend reageeris metamfetamiinile /tl 13/; andis test positiivse K. Aalistu terviseseisundi kirjeldamise protokolli 9/9 kohaselt tuvastati K. Aalistul 03.01.2019.a. kella 05.45 ajal Wismari Haiglas nüstagm, Rombergi asendi ebakindlus, täpsemate liigutuste ebatäpsus; värin sõrmedes, laugudes ja keeles /tl14/. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 35T ja 14.01.2019.a. hinnangust isiku joobeseisundi kohta nähtuvalt leiti K. Aalistu uriinist metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) jaa 4fluorometamfetamiini (4FMA) ja tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove /tlk 17-18/. Ekspert M. T ütluste kohaselt on ta narkojoobe tuvastamisega tegelenud igapäevaselt alates 2014.a., kohtutoksikoloogia eksperdina on töötanud 15 aastat. Ta jääb 14.01.2019.a. antud arvamuse juurde. Joobe tuvastamisel tugineb ta labori vastusele ning arsti arvamusele, kes on inimese läbi vaadanud. Arvamuse kujundamisel tugineb ta kliiniliste tunnuste kogumile. Käesoleval juhul isikul ei olnud kaebusi terviseseisundi osas, puudusid andmed ravimite tarvitamise kohta. Isikul esinesid häired täpsemates liigutustes, Rombergi asendis; värin sõrmedes, laugudes, keeles; nüstagm. MDMA ja 4FMA joobetunnused on üsna sarnased. Pupillid võivad olla ahenenud või laienenud. Tunnistaja J. P ütluste kohaselt käib K. Aalistu tal talvel abiks lund koristamas, suvel nad koos ei tööta. 02.01.2019.a. sai ta K. Aalistuga kokku kella 20.00 paiku ja läksid xxx lund koristama. 03.01.2019.a. hommikul kella 06.00 paiku viisid nad traktorid parklasse ja võtsid auto. Autot juhtis K. Aalistu. Toompuiesteel peatas politsei auto. K. Aalistul vist ei olnud kehtivat juhtimisõigust ning ta kutsuti politsei bussi. Tema K. Aalistut rohkem ei näinud. Enne seda oli ta olnud K. Aalistuga koos 20-30 minut. Tema ei märganud midagi ebatavalist K. Aalistu välimuses ega käitumises. Ta ei ole K. Aalistut narkojoobes näinud ega tea milline tema käitumine on joobeseisundis. Kohus leiab, et K. Aalistu tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi. Kaitsja on seisukohal, et eksperdi hinnang ei ole usaldusväärne ning tuleb jätta tõendikogumist välja. Tunnistaja J. P ei märganud süüdistataval mingeid joobetunnuseid. Süüdistatav K. Aalistu on ütlusi, et tarvitas narkootilisi aineid 31.12.2018.a. õhtul ning 01.01.2019.a. varahommikul ning selgitanud, et enne arsti ülevaatust oli ta viibinud väljas, tal oli külm ning see asjaolu mõjutas tema seisundit. Kaitsja poolt esitatud väljatrükid Vikipedia, narko.ee, Tervise Arengu Instituudi lehekülgedelt näitavad, et MDMA ja 4FMA tarvitamise tunnuseks on laienenud pupillid. Kaitsja leiab, et K. Aalistu ei olnud joobes, kuid tal võisid esineda jääknähud. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Kohtuistungil ülekuulatud eksperdi M. T ütluste kohaselt võib MDMA ja 4FMA tarvitanud isikul esineda nii pupillide ahenemist kui ka laienemist. Kohtu arvates ei lükka kaitsja poolt esitatud erinevate internetilehekülgede väljatrükid ümber pikaajalise staažiga eksperdi arvamust, mis põhineb arsti poolt koostatud süüdistava terviseseisundi kirjeldusel ja laboratoorse uuringu tulemustel. Analüüsinud kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis leiab kohus, et süüdistatava K. Aalistu ütlused narkootiliste ainete tarvitamise aja kohta ei ole usaldusväärsed. Süüstavaid tõendeid ei kummuta ka tunnistaja J. P ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtleb K. Aalistuga talvisel ajal, varem ei ole ta süüdistatavat narkojoobes näinud ning ei tea, milline on süüdistava käitumine sellises seisundis. KarS § 424 lg 1 subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et K. Aalistu pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime vähemalt kaudse tahtlusega ning seda kinnitavad kirjalikud tõendid, mille kohaselt tuvastati K. Aalistul kinnipidamise ajal narkojoobe tunnused. K. Aalistu ei eita narkootiliste ainete tarvitamist. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on ta narkootilisi aineid tarvitanud vähemalt 2017.a. alates ning oleks pidanud möönma, et juhib sõidukit joobeseisundis. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K. Aalistu poolt KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendatud. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. K. Aalistut on süstemaatiliselt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, mis osaliselt on tasumata. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada vangistusega. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus asub seisukohale, et K. Aalistu tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Tegemist on kriminaalkorras karistamata kindla elukohaga isikuga. Seetõttu leiab kohus, et vangistuse ärakandmine K. Aalistu poolt ei ole otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada KarS § 73 sätete kohaldamisega. K. Aalistu suhtes tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1, 3, 6 ja 9 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka menetluskulud 183 ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 810 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.