järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Janno Reinkort Kaitsja Karine Nersesjan Süüdistatav Edgar Kirja, isikukood: 37603270221; elukoht: xxx; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: xxx; 3 kehtivat kriminaalkaristust, 13 kehtivat väärteokaristust Kahtlustatavana kinnipidamine alates 03.06.2019.a. RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Edgar Kirja
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Edgar Kirjale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Edgar Kirjale 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 08.04.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2666 Edgar Kirjale mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 1 aasta ja 6 kuud ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 2 kuud. 1 KrMS § 130 lg 41 alusel valida Edgar Kirja suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta Edgar Kirja vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 03.06.2019.a. Menetluskulud Edgar Kirjalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 405 eurot • määratud kaitsjale makstud tasu 180 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 48,75 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid Sõiduauto xxx, registreerimismärgiga xxx, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn – tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduauto omanikule või tema volitatud isikule. Mobiiltelefon Samsung Galaxy Edge 7 – tagastada kohtuotsuse jõustumisel asja seaduslikule omanikule Edgar Kirjale, hoiustades see kinnipidamisasutuses Edgar Kirja isiklike asjade juures. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Süüdistus Edgar Kirjat süüdistatakse selles, et tema, olles 08.04.2019.a (teod 17.06.2018, 09.07.2018, 06.03.2019) Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) poolt süüdi mõistetud ja karistatud muuhulgas
¹ järgi, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt, ja tahtlikult 03.06.2019 kella 08.18 ajal Tallinnas, xxx tn ja xxx tn ristmikul mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, omamata 2 vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisaks ületas Edgar Kirja mootorsõidukit juhtides lubatud alkoholi piirmäära (alkoholi 0,29 mg/l väljahingatavas õhus, s.o alla kirminaalse piirmäära). Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 2 Edgar Kirja pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, s.o
Kohtuistungil süüdistatav Edgar Kirja seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Edgar Kirja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et Edgar Kirja poolt 03.06.2019.a kella 08.18 ajal Tallinnas Xxx tn ja Xxx tn ristmikul mootorsõiduki xxx (registreerimismärgiga nr xxx) juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Edgar Kirja käitumine kvalifitseeritud
järgi.
järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatavale süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. 03.06.2019.a koostatud kiirmenetluse protokollist nähtub, et süüdistatav Edgar Kirja on kohtueelses menetluses süü omaks võtnud ja tunnistanud, et ta juhtis 03.06.2019.a mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, omamata juhtimisõigust. Süüdistatav andis ütlusi, et ta on teadlik, et mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on karistatav kriminaalkorras, kuid vaatamata sellele asus ta hommikul mootorsõidukit juhtima, kuna pidi auto töö juurde viima. Hommikul magas end kaineks, tundis et oli kaine, et sõidukit juhtida. Alustas sõitu kodunt Tallinna suunas. Sõiduk peatati politseireidi käigus. Ta sai aru, et ta ei tohi mootorsõiduki rooli istuda. Palub anda viimane võimalus ja asendada vangistus üldkasuliku tööga, lisaks kohustub pöörduma arsti poole, et vabaneda alkoholisõltuvusest (tlk 1-2). Edgar Kirja kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Edgar Kirja kahtlustatavana kinni 03.06.2019.a kell 08.18 ajal Tallinnas, Xxx tn ja Xxx tn ristmikul, kuna ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale, ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ning kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada (tlk 4-6). 3 Tunnistaja K K ütlustest nähtub, et täites teenistusülesandeid, pidas ta Xxx tn ja Xxx tn ristmikul suunaga Viljandi mnt poole 03.06.2019.a kell 08.18 kinni mootorsõiduki xxx, registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Edgar Kirja. Kontrollimise käigus selgus, et isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud (tlk 14-15). Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt mõõtis Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju PJ töötaja J S 03.06.2019.a kell 08.29-08.33 Edgar Kirja väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest, mille lõplik lugem oli 0,34 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,29 mg/l (tlk 16). Edgar Kirja karistusandmetest nähtuvalt on Edgar Kirjal 3 kehtivat kriminaalkaristus ning 13 kehtivat väärteokaristust. Edgar Kirjale on viimati mõistetud Pärnu Maakohtu 08.04.2019.a otsusega nr 1-19-2666
järgi 6 kuud vangistust ja § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, mis
lg 1, 2, 3 alusel jäeti osaliselt tingimisi kohaldamata ning määrati, et kohe kuulub kandmisele 2 kuud vangistust. Vangistus 1 aasta ja 6 kuud jäi täitmisele pööramata, kui E. Kirja ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Kriminaalasjas nr 19230200346 koostatud õiendist nähtub, et Edgar Kirjal kehtiv juhtimisõigus puudub (tlk 23). Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega on tõendamist leidnud Edgar Kirja poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas ning samuti see, et Edgar Kirja juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kuriteo kvalifikatsiooni tõendab Pärnu Maakohtu 08.04.2019.a otsus (tlk 10-11). Kohus märgib, et
Pärnu Maakohtu 08.04.2019.a kohtuotsusest nähtuvalt karistati Edgar Kirjat
järgi mootorsõiduki juhtimise eest (teod 17.06.2018.a, 09.07.2018.a ja 06.03.2019.a) ilma juhtimisõigust omamata. Kohus märgib, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Edgar Kirja pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise 03.06.2019.a. Samuti on süüdistatav eelnevalt samalaadseid süütegusid toime pannud 17.06.2018.a, 09.07.2018.a ja 06.03.2019.a, mille eest on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras. Seega on tõendamist leidnud, et Edgar Kirja on samalaadse süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Tulenevalt eeltoodust on Edgar Kirja tegevus vaadeldav
Edgar Kirja
järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
Edgar Kirja ütlustest ja objektiivsest käitumisest – isikuna, kellel pole kunagi olnud juhtimisõigust, otsustas 4 sõiduauto rooli istuda ning sõidukit 03.06.2019.a juhtida – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Edgar Kirja oli täielikult teadlik, et tal pole mootorsõiduki juhtimisõigust ning tal pole seda kunagi olnud, kuid sellest hoolimata otsustas ta mootorsõidukit juhtida. Edgar Kirja teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, tahtis seda, s.t sooviks oli juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine. Süüdistatava käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, mistõttu on Edgar Kirjale inkrimineeritav tegu toime pandud kavatsetult. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Edgar Kirja poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Edgar Kirja tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandemete kohaselt töötab ta xxx OÜ-s ning süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema igakuiseks netosissetulekuks ligikaudu xxx eurot (tlk 28). Tõendeid, mis selliseid süüdistatava väiteid tõendaks, ei ole kohtule esitatud. Süüdistatav selgitas 04.06.2019.a toimunud kohtuistungil, et tal on kohustused kohtutäiturite ja ka pere ees, kuna maksab naise kohtutäiturite asju vanast ajast. Samuti on süüdistataval viis alaealist last ning naine on kõige väiksema lapsega kodune. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol, siis on kaheldav, kas Edgar Kirjal oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et Edgar Kirja on isikuks, keda eelnevalt on juba kriminaalkorras karistatud, tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust (tlk 7-9) ning taaskord on Edgar Kirjale esitatud süüdistus ja seda katseajal, kui ta oli allutatud 5 käitumiskontrollile (tlk 10-11). Vaatamata eelnevale karistatusele on Edgar Kirja jätkanud süütegude toimepanemist ning seda lühikese ajavahemiku jooksul pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist ning temale määratud koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud viitavad Edgar Kirja õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole talle oodatud mõju avaldanud, mistõttu oleks rahalise karistuse kohaldamine Edgar Kirja suhtes vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega kuulub Edgar Kirja suhtes kohaldamisele isiku vabadust enim piirav karistusliik vangistuse näol. Hinnates süü suurust
järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe süüteo episoodi toimepanemist. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes ei ole vajalikku koolitust läbinud ega eksameid sooritanud, on ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Samuti süüdistatava Edgar Kirja puhul on tegemist isikuga, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded juhtimisõiguse olemasolu kohta on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ning käesolevalt temale süüks pandud kuriteo on Edgar Kirja toime pannud temale määratud katseajal. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Kuigi süüdistatav avaldas puhtsüdamlikku kahetsust, siis antud juhul saab karistuse mõistmisel määravaks süü suurus, mis kohtu hinnangul on suur, kuna lisaks juhtimisõiguse puudumisele, juhtis ta sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning võttes arvesse asjaolu, et samalaadse kuriteo toimepanemise eest oli ta karistatud vähem kui 2 kuud varem 6-kuulise vangistusega, siis asub kohus seisukohale, et Edgar Kirjale tuleb määrata karistuseks 1 aasta vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Edgar Kirja pani käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo toime katseajal.
lg 5 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Süüdistatavale on Pärnu Maakohtu 08.04.2019.a otsusega nr 1-19-2666
järgi mõistetud 6 kuud vangistust ja § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, millest kohesele kandmisele kuulus 2 kuud vangistust ning ülejäänud karistus, 1 aasta ja 6 kuud vangistust, jäeti täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (tlk 10-11). Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu on toime pandud katseajal, siis tuleb liitkaristust mõistes käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks on vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Nii süüdistatav kui tema kaitsja palusid kaaluda kohtuistungil Edgar Kirja suhtes
sätete kohaldamist, samuti avaldas süüdistatav kohtuistungil valmisolekut teha üldkasulikku tööd. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset 6 täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Edgar Kirja on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Edgar Kirja suhtes on kergema karistuse kohaldamne välistatud ka seetõttu, et käesoleval ajal on ta kuriteo toime pannud katseajal, kui ta oli allutatud käitumiskontrollile. Samuti on käesolev kuritegu toime pandud suhteliselt lühikese aja jooksul pärast eelmist kohtuotsust ning seejuures ei saa kohus jätta märkimata ka asjaolu, et Pärnu Maakohtu 08.04.2019.a otsusega nr 1-19-2666 oli süüdistatavale pandud
lg 2 p 2 kohustus mitte tarvitada alkoholi temale määratud katseajal, kuid ka seda kohustust on süüdistatav rikkunud, asudes mootorsõidukit juhtima pärast alkoholi tarbimist (tlk 16). Sellisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, mis tähendab, et eelmised karistused ei ole avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Uute kuritegude toimepanemisest ei ole hoidnud süüdistatavat ka asjaolu, et tema ülalpidamisel on viis alaealist last, kellest kõige nooremaga on tema elukaaslane lapsehoolduspuhkusel. Selline süüdistatava süstemaatiline samaliigiliste kuritegude toimepanemine on kohtu hinnangul Edgar Kirja eluviisi lahutamatu osa, mis välistab süüdistatava suhtes vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Lisaks oleks korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule mõistetava vangistuse asendamine üldkasuliku tööga vastuolus kohtupraktikaga, kuivõrd tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Arvestades kõiki eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et Edgar Kirja suhtes on võimalik kohaldada üksnes reaalset vangistust. KrMS § 130 lg 41 võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuigi Edgar Kirja toimetati kohtusse KrMS § 2561 kohaselt ning kohus teeb lahendi KrMS § 2565 lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, siis peab kohus vajalikuks KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. Edgar Kirja näol on tegemist isikuga, kes pani käesolevalt temale inkrimineeritava süüteo toime katseajal, kui ta oli allutatud käitumiskontrollile. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu ilmekalt süüdistatava ükskõikset suhtumist temale varasemalt mõistetud karistusse ning seab kahtluse alla ka tema usaldusväärsuse käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistuse kandmisele asumise osas. Seega on karistuse mõju suurendamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks vajalik, et süüdimõistetu kannaks oma karistuse ära vahetult süüteo toimepanemise järelt kinnipidamisest alates, mistõttu on põhjendatud Edgar Kirja suhtes kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Seega tuleb Edgar Kirja võtta vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 03.06.2019.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Edgar Kirja menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Edgar Kirjal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate 7 menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Edgar Kirjat on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on Edgar Kirjal 13 kehtivat väärteokaristust. Seega on Edgar Kirja käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Edgar Kirja resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Edgar Kirjalt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 405 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Edgar Kirjale ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 48,75 eurot. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette võimalus tagastada omanikule või seaduslikule valdajale muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud. Sõiduauto xxx, registreerimismärgiga xxx, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduauto omanikule või tema volitatud isikule. Mobiiltelefon Samsung Galaxy Edge 7, tagastada kohtuotsuse jõustumisel asja seaduslikule omanikule Edgar Kirjale, hoiustades see kinnipidamisasutuses Edgar Kirja isiklike asjade juures. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 2, § 2565 lg 1 p 2, lg 2. Kohtunik Osaliselt tühistatud TRKK 13.01.2020 otsusega 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.