Obsah (4)

§ 123§ 133§ 29§ 132

Väärteoasi nr 4-19-5402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 10.detsembril 2019 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piiriva

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt

§-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvur Janno Lilles koostas väärteoprotokolli nr AB1563496 väärteoasjas nr 2303,19,001812, mille kohaselt Andrei Selg 09.09.2019.a kell 11.01 Tallinnas xxx tänaval suunaga xxx suunas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtimisõigus on taastamata alates 28.05.2017.a. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 201 lg 1 ja lg 2 järgi. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 30.09.2019.a otsuses väärteoasjas nr 2303,19,

1. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et tema juhtimisõigus võeti ära 28.02.2017.a kolmeks kuuks ning juhtimisõigus pidi taastuma automaatselt. On suhelnud Maanteeametiga, kuid tema juhiloa kehtivust ei ole taastatud. Kaebuse esitaja sõnul Maanteeamet ei taha juhiluba uuendada ja ei lase arstitõendit esitada. Halduskohtu menetluses nõuab, et Maanteeamet taastaks seadusjärgselt juhtimisõiguse, mida nad ei ole siiani teinud. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et menetlusalusele isikule tehti otsus 07.12.2011.a, isik juhtis mootorsõidukit keelatud seisundis ning teda karistati rahatrahviga 900 eurot ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Maanteeametilt saadud selgituse kohaselt menetlusalune isik ei ole sooritanud juhtimisõiguse taastamiseks eksamit, mis selle otsusega kaasnes. Maanteeameti registrist nähtuvalt on juhtimisõigus taastamata alates 28.05.2017.a, kuid tegelikkuses on juhtimisõigus taastamata alates 02.01.2012.a. Kuupäeva parandamise osas on Maanteeametiga vaieldud. Vaidlust ei ole asjaolus, et A. Selg juhtis xxx kell 11.01 Tallinnas mootorsõidukit xxx (reg-nr xxx). A.Selg on ise kinnitanud, et juhtis mootorsõidukit. Vaidlus on tõusetunud selles, kas isik juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, või oli isikul juhtimisõigus olemas. Maanteeameti 22.08.2017.a vastus kinnitab, et Politsei - ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 07.12.2011.a otsuse alusel on liiklusregistrisse kantud Andrei Selg mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks alates 02.01.2012 – 01.07.2012.a, juhtimisõigus on taastamata. Lisaks on liiklusregistrisse kantud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.02.2017.a otsuse nr 1-16-8685 alusel Andrei Selg mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks alates 28.02.2017-27.05.2017.a. Kuna isikul on kaks äravõtmise otsust, siis andmebaas kuvab kuupäeva viimase otsuse järgi, olenemata sellest, et juhtimisõigus on taastamata varasema otsuse järgi. Maanteeameti 23.09.2019.a vastusest Tallinna Halduskohtule nähtub, et A. Selgil puudus juhtimisõigus Harju Maakohtu otsuse tegemise ajal, kuivõrd isikult oli juhtimisõigus ära võetud alates 02.01.2012.a. Kuivõrd isik liiklusteooria eksamit ei sooritanud, juhtimisõigus tegelikult ei taastunud. Maanteeamet on juhtinud A. Selgi tähelepanu asjaolule, et juhtimisõigus on taastamata alates 01.07.2012.a ning kaebaja ei ole kordagi sellele vastu vaielnud ega ka kohtumenetluses toonud ümberlükkavaid väiteid. Juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks kinnitab 07.12.2011 otsus väärteoasjas 2316,11,
2. Maanteeameti 14.11.2019.a vastus kinnitab, et Politsei - ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 02.01.2012.a jõustunud otsuse alusel on tehtud liiklusregistrisse märge Andrei Selgilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta 6 kuuks alates 02.01.2012-01.07.2012.a ja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.02.2017.a otsuse nr 1-16-8685 alusel märge Andrei Selgilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta 3 kuuks alates 28.02.2017-27.05.2017.a. Andrei Selgi mootorsõiduki juhtimisõigus pärast eelpool nimetatud Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse ärakandmist 28.05.2017.a ei taastunud, kuna isik ei ole seisuga 14.11.2019.a edukalt sooritanud juhtimisõiguse taastamiseks Liiklusseaduse § 129 lg-s 1 ettenähtud liiklusteooriaeksamit. Ka Maanteeameti liiklusregistri väljatrükist ning KMA komplekspäringu vastusest nähtub, et isikul puudub hetkel kehtiv juhiluba ja tema juhtimisõigus on taastamata. Juhtimisõiguse äravõtmise kuupäevade osas on registris erinevates hetkedel olnud erinevad andmed, seega lähtub kohus kuupäevade osas Maanteeameti 14.11.2019 selgitusest ja 07.12.2011 otsusest väärteoasjas 2316,11,015239, mis ka omavahel riimuvad. 07.12.2011.a otsusest väärteoasjas 2316,11,015239 nähtub, et Andrei Selgi karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 900 eurot ning juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Seoses kaebuse esitaja väidetega, mille kohaselt 2012.a juhtimisõiguse äravõtmine on aegunud ning seisukohaga, et ta ei pea liiklusteooria eksamit sooritama, selgitab kohus järgmist. Pärast kuue kuu möödumist otsuse jõustumisest, ei saa Maanteeamet enam nõuda, et isik tooks oma juhiloa Maanteametisse hoiule, kuid see kas isik on oma juhiload karistuse kandmise ajaks Maanteametisse hoiule viinud või mitte, ei muuda isiku kohustust karistuse ärakandmise järgselt sooritada juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooriaeksam. LS § 129 lg 1 (jõustus 01.07.2011) kohaselt kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. Eeltoodud nõue ei aegu, olenemata sellest, et registrites on olulised vasturääkivused ning isikul on olnud võimalik aastaid liiklusteooria eksami sooritamist vältida. Kuigi kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on üldse tekkinud olukord, et registriandmed on olnud aastaid valed, põhjustades sellega segadust tekitava olukorra, kus isikult, kellel tegelikult juhtimisõigus oli 2012.aastal ära võetud 6 kuuks, kusjuures isik polnud juhtimisõigust taastanud, on juhtimisõigus uuesti ära võetud
3. aastal kolmeks kuuks, ei muuda see fakti, et isikult võeti jõustunud otsusega ära juhtimisõigus
4. aastal kuueks kuuks ning isik ei ole täitnud LS § 129 lg-st 1 tulenevat nõuet oma juhtimisõiguse taastamiseks. Seega, puudub isikul alates 02.01.2012 juhtimisõigus. 08.08.2017.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et isik on juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse saamiseni. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust A. Selg vaidlustanud ei ole. Tegemist on haldusaktiga, mille kehtivus ei sõltu 14.08.2017.a väärteomenetluse raames tehtud otsusest. Vastavalt nimetatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele, kõrvaldati A. Selg juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel kuni juhtimisõiguse saamiseni. Juhtimisõigust isik taastanud ei ole. Eeltooduga on tõendatud, et isik on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ja selle lõppemiseks vajalikud tingimused ei ole saabunud. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku teo kvalifitseerinud ebaõigelt nii LS § 201 lg 1 kui lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel karistanud LS § 201 lg 2 järgi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt pani A. Selg toime ühe teo. See välistab konkurentsi ja KarS § 63 lg 1 kohaldamise. LS § 201 lg 2 näol on tegemist LS § 201 lg 1 kvalifitseeritud koosseisuga, mis tähendab, et lisaks lg-s 1 sätestatule näeb lg 2 ette täiendavad eeldused teo kvalifitseerimiseks LS § 201 lg 2 järgi.

§ 133

p 4 kohaselt peab aga kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Praktikas tähendab see, et ka juhul, kui kohtuvälise menetleja materiaalõiguslik hinnang isiku käitumisele osutub valeks, peab kohus kontrollima väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise vastavust mõnele teisele süüteokoosseisule. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7). Käesoleval juhul on tuvastatud ja tõendatud, et isikult on juhtimisõigus 02.01.2012.a ära võetud, juhtimisõigust ei ole isik taastanud ning 08.08.2017.a on A. Selg sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, mistõttu on kohus seisukohal, et A. Selgi tegu 09.09.2019.a vastab LS § 201 lg 2 tunnustele. Teo objektiivne koosseis on täidetud ja tõendatud 07.12.2011 otsusega väärteoasjas, Maanteeameti 22.08.2017.a, 23.09.2019.a ja 14.11.2019.a vastuse, Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki ning KMA komplekspäringu vastuse ja 08.08.2017.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on A. Selg täitnud LS § 201 lg 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Andrei Selg teadis 09.09.2019.a, et tal pole juhtimisõigust juba aastast 2012 ning et ta peab juhtimisõiguse taastamiseks sooritama liiklusteooriaeksami. 14.08.2017.a Harju Maakohtu otsusega lõpetati

§ 29lg 1 p 1 alusel isiku suhtes analoogne menetlus LS § 201 lg 1 järgi.

Hiljemalt selle menetluse raames sai isik teada, et tema juhtimisõiguse kehtivusega on probleem. Isik ei ole tänaseni probleemi lahendanud. Seega, on isik vähemalt 2017 aasta augustist teadlik, et tema juhtimisõigus ei ole taastatud. Isik selgitas kohtuistungil, et on Maanteeametiga suhelnud sel teemal korduvalt ning Maanteeameti ametnik „ei taha“ juhiloa kehtivust taastada. Kohus peab väheusutavaks, et juhiloa uuendamisest keeldumisel ei ole ükski ametnik keeldumise alust selgitanud. Karistusregistri andmetest nähtub, et A.Selgi on 2014 aastal karistatud liiklussüüteo eest ja ei siis ega 2017 joobes juhtimisel ei tõusetunud küsimust juhtimisõiguse puudumisest. Kui registriandmete segaduse tõttu võis 2017 augustis olla eluliselt usutav, et isik ei teadnud, et tal puudub juhtimisõigus, siis hiljemalt augustis 2017 sai A.Selg teada, et tema juhtimisõigus on taastamata, s.t et tal juhtimisõigus puudu. Teades, et registriandmetel tal puudub juhtimisõigus ja et, ta ei ole peale 2012 aastal karistuse ärakandmist uut liiklusteooriaeksamit sooritanud, kuid asudes ikka mootorsõidukit juhtima, pani A. Selg LS § 201 lg-s 2 sätestatud teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A. Selg on süüvõimeline ning KarS

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Tuginedes eeltoodule, tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ning kvalifitseerib A. Selgi poolt toimepandud teo - mootorsõiduki juhtimise, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 201 lg 2 järgi. LS § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 kohaselt liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistuse määramisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Nähtuvalt karistusregistrist on isik kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, muuhulgas, et tegemist oli tahtliku teoga, hindab kohus isiku süüd keskmiseks. Kuivõrd kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirsi 30.09.2019 otsuse väärteoasjas nr 2303,19,001812 täielikult ning kvalifitseerib isiku teo LS § 201 lg 2 järgi, arvestab kohus karistuse määramisel ka asjaolu, et isik pani toime ühe, mitte kaks tegu. Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb A. Selgi kaebus rahuldada osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada täielikult. Süüdi tunnistada Andrei Selg liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot, mis on pool kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusest. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on ka teisi tasumata trahve, peab kohus võimalikuks määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 132

p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas 1.Rahuldada Andrei Selg kaebus osaliselt. 2. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs 30.09.2019 otsus väärteoasjas nr 2303,19,001812 tühistada. Süüdi tunnistada Andrei Selg liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Andrei Selg´i tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 20 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 1022019506731 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsioonteate esitamisel on kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 13.01.2020.