Obsah (11)

§ 415§ 444§ 468§ 407§ 173§ 174§ 163§ 138§ 175§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

- Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. - Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. - Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 1. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3), pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja 2 2-19-12976 rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud isiklikult 25.09.2019.a. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 18,37 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 16,38 euro, sissenõudekulu 25 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumist. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Xxx liitumislepingu kliendinumbriga
2. Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt lepingu üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu
3. juuni
4. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus xx Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Hageja on arvestanud viivist alates 18.02.2016.a kuni 16.08.2019.a (viivitatud päevi 1274) viivist 0,07% päevas võla jäägilt summas 18,37 eurot, viivise suurus seega 16,38 eurot. Poolte vahel sõlmitud viivisemäär on seega 0,07% (ligikaudu 26% aastas) päevas, mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% kuni 8,05% aastas. Hagiavaldusest ei selgu viivisemäära ümardamise õiguslik alus kahele koma kohale. Riigikohus on 10.05.
5. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses 3 2-19-12976 ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kohus leiab, et hageja on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.
8. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,07% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna kokkulepitud viivisemäär osutus tühiseks, siis hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemäära alusel. Alates 03.07.2015.a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär on 0,022% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas osaliselt. Sissenõutavaks muutunud viivis 0,022% päevas 5.15 eurot perioodi 18.02.2016.a kuni 16.08.2019.a eest ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
10. Hageja nõuab sissenõudekulu 25 euro hüvitamist. Hageja märkis hagiavalduses, et sissenõudekulu õiguslikuks aluseks on VÕS § 1132 lg 2 ning lepingu üldtingimuste punktid 5.2.
11. ja 6.1.
12. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus ei pea hageja sissenõudmiskulu põhjendatuks, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena tarbijaga sõlmitud lepingu lõppemise. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, et kostjaga sõlmitud leping oleks üles öeldud või muul viisil lõppenud. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

4 2-19-12976 6.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 7. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 39% ulatuses (64,44/24,99), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 39% ulatuses kostja kanda ja 61% ulatuses hageja kanda. 8.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 9. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 495 eurot (420 eurot õigusabikulud ja 75 eurot riigilõiv) ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 80 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud

§ 175lg 1 alusel.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 60,45 eurot (155*39%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 10.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5