2-19-13140/6

2-19-13140 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13140 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Xxx vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 41,39 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnr 83-603, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja menetlus@plusplus.ee) Carlo Kask (e-post Kostja Xxx (isikukood xxx tegelik elu-või asukoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista kostjalt Xxx`lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ning Xxx vahel 19.08.2019.a sõlmitud lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 8,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 5,87 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 25,00 eurot.
4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jätta menetluskulud kostja Xxx kanda.
7. Välja mõista kostjalt Xxx hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 75,00 eurot ning õigusabikulud summas 25,00 eurot.
8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal Xxx`l tasuda hagejale OK Incure OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel 1 2-19-13140 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Elisa Eesti AS ja kostja Xxx vahel 19.08.2016.a. sõlmitud liitumislepingu nr 8438540 alusel kostja poolt lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmine. 01.02.2018.a. loovutas Elisa Eesti AS nõude hagejale. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 75,00 eurot ning õigusabikulud 420 eurot. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 75,00 eurot ning õigusabikulud summas 25 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust. Riigikohus on osundanud, et „üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses.“ (RKTKO 3-2-1-4-15, p 14). Olukorras, kus põhinõude suuruseks on 8,38 eurot, tegemist on vähekeeruka vaidlusega ja lihtmenetlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 25 eurot välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 2