Obsah (5)

§ 440§ 230§ 163§ 168§ 174

2-18-11017 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11017 Tsiviilas

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7,61 eurot.

1. Kohus ei pea samas võimalikuks välja mõista kostjalt viivist antud summalt alates hagi esitamisest. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Samas tuleneb VÕS § 113 lõikest 4, et võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
2. Kohus leiab, et enne kohtumenetluse algust ei saanud kostja tagastada hagejale kaupade eest makstud summat põhjusel, et hageja ei teatanud kostjale oma konto numbrit.

§ 230

lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väitis, et ta ei pidanudki kostjale konto numbrit teatama, sest see oli kostjale teada. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja ei ole põhistanud väidet, miks tema hinnangul pidi makse tegemisel makseterminali vahendusel kauplusele olema nähtav makset teinud tarbija konto number.

1. Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest
2. aasta juunis ja juulis (toimiku lk 29-31) nähtub, et kostja palus hagejal pöörduda kauplusesse, kus talle tagastatakse ostetud asjad või teatada oma konto number, et kostja saaks hagejale üle kanda makstud summa ja pakutud hüvitise. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu ning hageja ka ei väida, et ta oleks oma konto numbri kostjale avaldanud. Asjaolu, et kostjale ei olnud erinevalt hageja ekslikust eeldusest tarbija konto number teada, pidi viidatud kirjavahetusest olema hagejale arusaadav. Seega sattus hageja summa tagastamisel vastuvõtuviivitusse, mistõttu ei kuulu hageja viivisenõue rahuldamisele.
3. Hageja mittevaralise kahju nõuet peab kohus alusetuks. Esmalt nõustub kohus siiski hageja väitega, et kostja vastutab kaupluses tegutsenud turvatöötaja eest sõltumata sellest, et tegemist ei olnud mitte kostja, vaid turvaettevõtte töötajaga. VÕS § 1054 lg 1 näeb ette, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kostja kasutas turvaettevõtet ja selle töötajaid kaupluste turvamisel ning seega oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega vastutas kostja turvatöötaja võimaliku õigusvastase tegevuse eest. Vaatamata sellele leiab kohus, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest turvatöötaja tegevus ei olnud õigusvastane.
4. VÕS § 1045 lg 1 p 3 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanult vabaduse võtmisega. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi õigusvastane ka siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Samas tuleneb VÕS § 1045 lõike 2 punktist 1, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest. 7
5. VÕS § 134 lg 2 sätestab küll, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas ei kuulu isikule vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele juhul, kui õigus isik ajutiselt kinni pidada ning tema suhtes käeraudu kasutada tuleneb seadusest.
6. Turvaseaduse (TurvaS) § 4 lg 1 p 2 järgi on turvateenuseks muuhulgas vallas- või kinnisvara valve ning kaitse. TurvaS § 7 lg 2 järgi on mehitatud valveks turvaülesannet täitva isiku tegevus valveobjekti puutumatuse tagamiseks. TurvaS § 21 lg 1 p 3 kohaselt on turvatöötajaks turvaseaduse järgi turvaettevõtja töötaja, kes valvab ja kaitseb valveobjekti vahetult.
7. TurvaS § 32 lg 1 p 2 kohaselt on turvatöötajal õigus valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik. TurvaS § 32 lg 1 p 4 järgi on turvatöötajal õigus isiku kinnipidamisel teostada isiku ja temaga kaasas olevate esemete turvakontrolli kindlustamaks, et kinnipeetu valduses ei ole esemeid ega aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi. Turvatöötajal on õigus ohtlikud esemed ja ained võtta oma kontrolli alla. Äravõetud esemed ja ained tuleb viivitamata anda üle politseile. Seega on turvatöötajal seadusest tulenev õigus kinni pidada isik, keda ta põhjendatult kahtlustab süüteo toimepanemises. Kinni peetud isiku suhtes on turvatöötajal õigus läbi viia turvakontroll, et kindlustada ohutus. Lisaks näeb TurvaS § 40 lg 4 ette, et isiku kinnipidamisel on lubatud kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda või rünnata turvatöötajat või sisevalvetöötajat või ohustada teisi isikuid või ennast. Seega juhul, kui kinni peetud isik soovib põgeneda või annab turvatöötajale alust arvata, et ta põgeneb, võib tema suhtes kasutada käeraudu.
8. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta peeti kinni alusetult ning tema suhtes kasutati õigusvastaselt käeraudu. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid alandavast kohtlemisest kinnipidamisel ehk kaupluse külastajate kuuldes vargaks nimetamisest ning avalikult nähtaval kohal käeraudadega fikseerimist.
9. Kohus selgitas hagejale 08.11.2018 pöördumises (toimiku lk 44) vajadust täiendavalt põhistada ja tõendada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et ei saa lugeda asjaolusid tõendatuks ainult hageja seletuse alusel, sest kostja on oma väidete tõendamiseks esitatud tõendeid. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid.
10. Hageja konto väljavõttest (toimiku lk 7) nähtub, et 28.06.2018 kasutas hageja Telliskivi Rimis pangakaarti ning tema kontolt läks kaks päeva hiljem ehk 30.06.2018 maha 7,61 eurot. Ainuüksi pangakonto väljavõttest ei ole võimalik järeldada, miks on makse summa läinud kontolt maha kaks päeva hiljem. Viivitust ei ole tõendi kohaselt kohtu hinnangul võimalik seostada iseteeninduskassa võimaliku rikkega.
11. Turvatöötaja Tarmo Tõrukese ettekandest (toimiku lk 32-34) nähtub, et tegemist oli turvatöötajaga, kelle kohustuseks oli jälgida kaupluses 28.06.2018 hommikul iseteeninduskassade juures toimuvat. Ettekande kohaselt ei lähe iseteeninduskassas ükski tuli põlema siis, kui makse teostatakse edukalt. Kui süttib punane tuli, on tegu loetamatu kaardiga, kaardil pole vabu vahendeid või makset ei ole toimunud. Kui klient lahkub kassa juurest punase tulega, tuleb turvatöötajal reageerida.
12. Ettekande kohaselt süttis vaidlusalusel juhul iseteeninduskassas pärast makse tegemist punane tuli ning klient hakkas liikuma turvaväravate poole. Kui klient oli turvaväravad läbinud, lähenes turvatöötaja talle töötõendiga ja küsis, kas klient soovib lahkuda ilma maksmata, viidates 8 punasele tulele. Hageja oli turvatöötaja ettekande kohaselt seepeale nõustunud, et tal jäi vist maksmata, kuid ta jätkas liikumist väljapääsu poole. Turvatöötaja pidas hageja kinni ja selgitas talle, et kinnipidamine kestab kuni asjaolude selgumiseni. Hageja kinnipidamiseks tuli turvatöötajal kasutada füüsilist jõudu, sest hageja osutas turvatöötajale vastupanu ja avaldas, et tal pole aega oodata.
13. Turvatöötaja leidis, et kirjeldatud asjaoludel oli tal õigus kahtlustada, et hageja on toime pannud varavastase süüteo ja hageja üritas põgeneda. Turvatöötaja kahtlusi kinnitas hageja möönmine, et tal jäi maksmata. Kohus nõustub ettekandes tehtud järeldustega. Hageja on ise kinnitanud kohtumenetluses, et nõustus võimalusega, et makse jäi tegemata. Vaatamata sellele ei jäänud hageja kauplusesse asjaolusid selgitama, vaid hakkas kauplusest väljuma ning osutas väljumise takistamisel turvatöötajale füüsilist vastupanu. Ettekandes kirjeldatud asjaolude pinnalt on alusetud hageja hagiavalduses toodud etteheited, et turvatöötaja oleks pidanud esmalt asuma kontrollima, kas makse läks läbi või mitte. Turvatöötajal ei ole võimalik kontrolli teha ega asjaolusid selgitada, kui klient on koos kaubaga kauplusest juba lahkunud. Seda, et hageja oleks olnud nõus jääma kauplusesse asjaolusid selgitama, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Kohus ei saa tugineda ainuüksi hageja seletustele, kui need on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kohtule esitatud ettekande kohaselt ei teinud hageja ettepanekuid probleemi lahendamiseks ega millegi kontrollimiseks ega selgitanud juhtunut.
14. Samast turvatöötaja ettekandest nähtub, et kinnipidamisel teostati hagejale kontroll, mille käigus tehti talle ettepanek taskutest asjad välja võtta. Ettekande kohaselt oli kinnipidamise kohas kardin kokku volditud olekus ehk umbes 0,5 m seinast kardina ääreni ja hageja oli varjatud kardinaga. Ettekande kohaselt puudus saalis viibijatel võimalus hagejat näha. Hiljem tõmbas hageja ise kardina täiendavalt 1,5 ulatuses ette. Lisaks selgitas turvatöötaja, et ta oli 28.06.2018 kassade juures üksinda koos naisteenindajaga. Müügisaalis ei viibinud ühtegi meestöötajat, kes oleks vajadusel saanud abi anda. Kuna hageja kinnipidamisel oli vaja kasutada jõudu ja hageja teatas, et tal ei ole aega oodata, oli turvatöötajal küllaldane alus eeldada, et hageja lahkub omavoliliselt. Ettekandest nähtuvate asjaolude tõttu leiab kohus, et turvatöötaja viis turvalisuse tagamiseks põhjendatult läbi turvakontrolli ning fikseeris hageja käeraudadega samuti põhjendatult, sest hageja üritas kauplusest lahkuda ega soovinud anda selgitusi. Ettekande kohaselt ei ole tõendatud hageja väited, et ta oli kinnipidamise asukohas kõigile kaupluse külastajatele nähtav ning turvatöötaja nimetas teda korduvalt avalikult vargaks. Kostja esitas ka foto Rimi kaupluse ruumidest, kust on nähtav kinnipidamise kohta varjav kardin (toimiku lk 37).
15. Lisaks on kohtule esitatud ettekandes märgitud, et iseteeninduskassast tehtud video järgi kasutas hageja terminali juures kahel korral viipekaarti, vaatas seejärel pikalt terminali poole, kuid tšekki printerist välja ei tulnud. Seejärel pani hageja asjad kotti. Kohus leiab, et järelikult pidi hagejale olema mõistetav, et iseteeninduskassa kasutamisega oli tekkinud probleem. Probleemi selgitamiseks hageja kauplusesse vabatahtlikult jääma ei nõustunud.
16. Kohus ei nõustu asjas kogutud tõendite kohaselt hageja väitega, et tema kinnipidamiseks puudus õiguslik alus, sest probleem oli tingitud iseteeninduskassa tehnilisest rikkest, mille eest hageja ei vastutanud. Hageja ei ole tõendanud, et probleem tekkis nimelt iseteeninduskassa rikke tõttu. Kohtule esitatud ettekande kohaselt tähendab kassas süttinud punane tuli kas makseviga või ebaõnnestunud makset või kaupade kaalualuselt maha võtmist enne nende eest tasumist. Seega võis punane tuli süttida kostjast sõltumatutel asjaoludel. Vaatamata sellele, millisel põhjusel punane tuli süttis, oleks hageja pidanud turvatöötaja liginemisel esitama omapoolse selgituse ning aitama vabatahtlikult kaasa olukorra lahendamisele, kuid hageja keeldus selgituste andmisest ja hakkas kauplusest lahkuma, takistades jõuga turvatöötaja sekkumist.
17. Hageja esitas kohtule ajalehes Õhtuleht 13.07.2018 ilmunud artikli (toimiku lk 52-54), milles juhtunu asjaolusid on kirjeldatud hageja sõnade kaudu. Artiklis kinnitas hageja, et nägi 9 kaardimakse läbiminekut alles järgmisel päeval, mistõttu peab kohus võimalikuks, et iseteeninduskassas punase tule süttimine võis olla seotud mõne maksehäirega. Kohus ei nõustu aga hageja väitega, et kostja kinnitas artiklis iseteeninduskassa tehnilist riket. Kostja esindaja on artiklis avaldanud: „Iseteeninduskassal on üleval post, kus süttib punane tuli, kui tekib mingisugune tehniline rike või keegi jätab kauba eest maksmata“. Samuti on esindaja avaldanud: „Tehnika veab vahel ikka alt. Tagantjärele oleme tuvastanud, et makse läks läbi, aga süsteem millegipärast ei registreerinud seda“. Seega ei ole kostja kinnitanud, et punase tule süttimine oli tingitud iseteeninduskassa rikkest. Sõltumata sellest, millisel tehnilisel põhjusel tuli süttis, oli turvatöötaja tegevus seotud hageja enda käitumisega, kes olukorda selgitamata soovis kauplusest lahkuda ning keda turvatöötajal sõnade abil peatada ei õnnestunud.
18. Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest
19. aasta juunis ja juulis (toimiku lk 29-31) nähtub, et hageja saatis kostjale juhtunu kohta 29.06.2018 e-kirja ning kirjeldas toimunud sündmusi hagiavalduses kajastatud viisil. Samas e-kirjas kinnitas hageja, et arvas 28.06.2018 hommikul ise, et on unustanud makse teha. Makse teostamisest sai ta teada alles hiljem panga väljavõtet vaadates. Kohus leiab, et kui ka hageja enda arvates võis ta olla unustanud makse tegemise, ei ole mõistetav, miks soovis hageja kauplusest lahkuda koos ostudega enne olukorra selgitamist ja vaatamata turvatöötaja ettepanekutele.
20. Samast poolte e-kirjade vahetusest nähtub, et hageja soovis koheselt saada kostjalt mittevaralist hüvitist ega nõustunud kostja ettepanekutega. Kostja ja hageja esindaja e-kirjade vahetusest
21. aasta oktoobris (toimiku lk 35-36) nähtub, et kostja pakkus hagejale kompromissina 500 euro ning täielikult riigilõivu tasumist, millest hageja esindaja keeldus, pidades pakutud hüvitist liialt väikeseks.
22. Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et hageja mittevaralise kahju hüvitis summas 3000 eurot ei kuulu rahuldamisele, sest tegemist ei olnud õigusvastaselt tekitatud kahjuga. Kahju õigusvastast tekitamist ei ole hageja tõendanud. Kohus leiab täiendavalt, et isegi juhul, kui hageja lühiajaline kinnipidamine ja tema suhtes käeraudade kasutamine oleks olnud alusetu ja õigusvastane, ei ole hageja nõutud mittevaralise kahju suurus mõistlik ega kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Riigikohus on rõhutanud, et kohtute välja mõistetavad hüvitised peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele ning arvestada tuleb senist kohtupraktikat (RK KKo 1-16-5540, p 31).
23. Kohus selgitas hagejale võimalust lahendada vaidlus kompromissi teel, kuid hageja on põhjendamatult keeldunud kostjaga kompromissi sõlmimisest kohtumenetluses ja kohtuväliselt. Kostja on hageja ees korduvalt vabandanud. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja kinnipidamisel ja käeraudade kasutamisel oleks puudunud õiguslik alus, oleks hagejale tekkinud võimalik kahju tulnud lugeda hüvitatuks kostja korduvate katsetega juhtunut heastada. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitise nõude summas 3000 eurot, tuleb jätta rahuldamata ka vastava summa osas esitatud viivisenõue. 62.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis hageja nõude rahuldamata enamikus ulatuses, välja arvatud summas, milles kostja võttis hagi õigeks.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kostja ei andnud kaupade eest tasutud summa tagastamise osas hagejale põhjust hagi esitamiseks. Seega tuleb vaatamata hagi osalisele rahuldamisele jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda. 10 63.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei esitanud kohtule rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude taotlust ning toimiku materjalist ei nähtu, et kostjal oleksid olnud rahaliselt hinnatavad menetluskulud. Eeltoodu tõttu ei määra kohus kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 11