) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt
lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja
lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist.
lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isikud on rikkunud oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid, mistõttu tuleb neilt võlgnetav summa välja mõista. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd igale puudutatud isikule kuulub ½ korteriomandi kaasomandist, tuleb puudutatud isikult 1 avaldaja kasuks välja mõista võlgnevus summas 1 185.86 eurot (2 371.72 eurot/ 2) ning puudutatud isikult 2 samuti summas 1 185.86 eurot (2 371.72 eurot /2). 3
lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikutelt ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja viivise määraga 0,022% päevas alates 30.10.2019, kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud, kuid kohus on seisukohal, et jooksva viivise väljamõistmine ei ole võimalik kindlaksmääratud protsendina. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse
sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
viidatud intressimäär on ajas muutuv, seega ei ole võimalik selle fikseerimine kindla protsendina. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt, s.o 2 371.72 eurolt, KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 30.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on eelnevast tulenevalt kokkuvõtvalt seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isikute tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.