1-19-1017 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2020, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus Toimiku number 1-19-1017 (18278001743) Kohtunik Merit Bobrõšev Taotlus Viru

§ 74

lg 4 alusel Kriminaalhooldusalune Deniss Veressov isikukood 37611043716; viibimiskoht Viru Vangla elukoht elukoht xxx; RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-st 1, kohtunik määras: Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes sisalduv taotlus Deniss Veressovile mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 21.03.2019 kohtuotsusega tunnistati Deniss Veressov süüdi § 118 lg 1 p 1 järgi. Kohaldades KrMS § 238 lg 2, § 74 lg 1, 2, 3, § 75 lg 1, lg 2 p 2 ja 8 sätteid mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust, millest koheselt kuulus ära kandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest, so 2 aastat ja 10 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseajaga. Sama kohtuotsusega mõisteti D. Veressovilt Eesti Vabariigi kasuks KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1 199,80 eurot. Menetluskulude tasumist võimaldati ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, määrates kindlaks viimase osamakse tasumise tähtaja 06.04.
2. Tartu Maakohtu 21.03.2019 otsus jõustus 29.03.
4. 27.01.2020 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega D. Veressovile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks

§ 74lg 4 alusel.

Erakorralise ettekande kohaselt on 25.12.2019 D. Veressovi suhtes alustatud kriminaalmenetlus nr 19233001606

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Samuti on tuvastatud alkoholi 1 1-19-1017 tarvitamise keelu rikkumine. Tuginedes

§ 74lg-le 4, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata D.

Veressovile mõistetud karistus täitmisele. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Vaadanud läbi toimiku materjalid, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne D. Veressovi karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjusel. 4.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 5.

§ 74

lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. 6. Vaadeldaval juhul nähtub kohtule adresseeritud erakorralisest ettekandest, et kriminaalhoolduse käigus on D. Veressovile ette heidetav käitumiskontrolliga kaasnenud kohustuse rikkumine – alkoholi tarvitamine 25.12.2019. Alkoholi tarvitamisega rikkus ta kohtuotsusest tulenevalt alkoholi tarvitamise keeldu. Nii on 25.12.2019 D. Veressovil tuvastatud joobeseisundi tunnused indikaatorvahendiga. Seega on võimalik sedastada

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine.

Kaaludes järgnevalt D. Veressovi toimepandud ja erakorralise ettekande aluseks oleva alkoholitarvitamise kohustuse nõude rikkumisi ning kujundades seisukohta, kas tema suhtes on võimalik jätkuvalt kohaldada karistusest tingimuslikku vabastamist või kuulub kandmata karistuse osa täitmisele pööramisele, siis leiab kohus, et kohtu hinnangul on tuvastatud D. Veressovi poolt rikkumise toimepanek ning esinevad formaalsed alused temale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

1. Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes välja toonud sellegi, et D. Veressovi suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. See menetlus on lõpuni viidud ning kriminaalasi on edastatud sisuliseks lahendamiseks kohtule (asja nr 1-20-687, 19233001606) kokkuleppemenetluse korras. Teine kohtukoosseis on D. Veressovi andnud ka kohtu alla, kindlaks on määratud kriminaalasja arutamise aeg ja koht ning kohtuistungile kutsutavate isikute ring. Kohus lahendas ka D. Veressovi tõkendiga seotud küsimuse. D. Veressov viibib vahi all alates 25.12.
2. Erakorralist ettekannet läbivaatav kohtukoosseis on aga veendumusel, et uue kuriteo toimepanemist on alust jaatada vaid tingimusel, kui konkreetse isiku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Erakorralise ettekande läbivaatamise seisuga jõustunud süüdimõistev kohtuotsus D. Veressovi suhtes puudub. Enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist antav hinnang isiku poolt kuriteo toimepanemise kohta rikub süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kohus ei pea võimalikuks pöörata D. Veressovile eelneva kohtuotsusega mõistetud karistust täitmisele põhjusel, et ta võib olla toime pannud uue kuriteo. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et juhul, kui kohus leiab, et D. Veressovile esitatud süüdistus on põhjendatud, ta tuleb süüdi tunnistada ja karistus mõista, on kohtul seadusest tulenev kohustus lahendada tema karistuse, sh liitkaristuse mõistmise küsimus kohtuotsuse tegemisel (

§ 65lg 2).

Kokkuleppe kohtule esitanud riiklik süüdistaja on 2 1-19-1017 teinud kohtule ettepaneku kinnitada kokkulepe, tunnistada D. Veressov süüdi ja kohaldades

§ 65

lg 2 sätestatut mõista talle liitkaristus kohtuotsuste kogumis ja seda just käesoleva erakorralise ettekande aluseks oleva kohtuotsusega. 8. Lisaks tuleb märkida, et kehtiv

§ 74

lg 4 redaktsioon ei sätesta materiaalõigusliku alusena uue kuriteo toimepanemise kahtluse ilmnemisel karistuse täitmisele pööramist. Karistuse täitmisele pööramise saab tingida üksnes isiku karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadne väärtegu. Vaatlusalusel juhul on kohtule arusaadav, et erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on ka uue kuriteo toimepanemine. Kuna uue kuriteo toimepanemise ilmnemise korral puudub materiaalõiguslik alus karistuse täitmisele pööramiseks, tuleb sellelgi põhjusel jätta erakorralise ettekande taotlus karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. 9. Eelöeldust tulenevalt ei pea kohus hetkel põhjendatuks käesoleva asja raames karistuse täitmisele pööramist. Kohtuotsusega nr 1-19-1017 mõistetud vangistuse täitmisele pööramist saab arutada koos uue kriminaalasjaga nr 1-20-687