← Eesti

2-19-20154/5

Obsah (4)§ 168§ 430§ 431§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Edasikaebamise kord Viru Maakohus Kaire Pullerits 29. jaanuar 2020, Jõhv

) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa AS PlusPlus Capital uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, samuti sellest, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest õigusabikulu 210 eurot ja ½ riigilõivust 62,50 eurot jääb kostja kanda. Pooled on

§ 168lg 3 tulenevalt kokku 2

(4)leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud kompromissis märkimata ulatuses jäävad selle menetlusosalise kanda, kes need kandis. Hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4511 lg 1 kohaselt kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 2 teise lause kohaselt, kui asja lahendanud kohus lõpetab menetluse edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi. Pooled esitasid pärast 22.01.2020 tagaseljaotsuse tegemist ja enne otsuse jõustumist 29.01.2020 maakohtule allkirjastatud kompromissi ja taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-19-20154 seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Tulenevalt eeltoodust tühistab kohus 22.01.2020 tagaseljaotsuse. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-20154 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 3

(4)Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest õigusabikulu 210 eurot ja ½ riigilõivust 62,50 eurot jääb kostja kanda. Pooled on

§ 168

lg 3 tulenevalt kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud kompromissis märkimata ulatuses jäävad selle menetlusosalise kanda, kes need kandis.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Kompromisslepingus on hageja esitanud taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ning palub tagastada riigilõivu 62,50 eurot AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) arvelduskontole nr EE082200221053320710 Swedbank. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1/2, so summas 62,50 eurot hageja arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.