KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2019 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-18-6370 (940018000267) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretä

§ 109-1 näeb ette, et asjatundjana võib esineda isik, kellel on eriteadmisi.

Kaitsja arvates, ei ole keskkonnainspektsiooni töötajal mingeid eriteadmisi

§ 109-1 mõttes.

Riigiasutuses töötamise pikk staaž ei ole alus isiku asjatundjaks tunnistamiseks

§ 109-1 mõttes.

3.alternatiivtaotlusena, kui kohus jõuab arvamusele, et isik on süüdi ja tuleb karistada, soovitakse kergemat karistust. 4.kaitsja esitas taotluse õigusabikulude hüvitamiseks. Kohtuistungil on kaitsja esitanud ka õigusabikulude nimekirja ja kulude suurust kinnitavad dokumendid, kohtutoimik lk 32-36, summas 1008 eurot. Kaitsja kaebuse sisust nähtub peamine mõte menetlusaluse isiku huvide kaitsmisel, mis seisneb selles, et faktiliselt on menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et ta asetas lubatud 38 võrku püügile 12.04.2018 ja võttis need välja 19.04.2018 ja 27.04.2018. Kuna I. K. ütlused asjatundjana ei ole lubatud tõend, siis ei olegi asjas ühtegi tõendit, mille abil saaks seostada menetlusalust isikut 13.04.2018 keskkonnainspektsiooni poolt avastatud ja eemaldatud ebaseaduslike võrkudega. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil andis menetlusalune isik ütlusi, mis ühtivad tema kaitsja kaebuses toodud faktiliste väidetega, et ta on asetanud 12.04.2018 püügile 38 võrku kahe loa alusel ja kõik olid tähistatud ja märgistatud. Kohtu arvates, et ole vaidlust selles osas, et menetlusalune isik asetas 12.04.2018 püügile 38 võrku kahe loa alusel, mis olid tähistatud ja märgistatud. Vaidlus faktilistes asjaoludes seisneb selles, kas menetlusalune isik on see isik, kes 13.04.2018 asetanud püügile 61 ebaseaduslikku võrku (just sellises teos on isikule väärteoprotokollis süüdistus esitatud), mis olid samal päeval keskkonnakaitse poolt avastatud ja eemaldatud. Faktilised asjaolud tuleb kohtul tuvastada kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega. Kohus hindab nii tõendi lubatavust kui ka selle usaldusväärsust. Kui tõend on lubatud ja usaldusväärne, tugineb kohus tõendile kohtuotsuse tegemisel. Samuti selgitab kohus, et

§ 61

lg 1 alusel ei L k 3 | 14 ole kohtu jaoks ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumusel alusel,

§ 61lg 2.

Algul tuletab kohus menetlusosalistele meelde, milline on väljakujunenud kohtupraktika tõendite lubatavuse aspektis, millal on tõend lubamatu ja sellele ei tohi tugineda otsuse tegemisel. Riigikohtu lahendis 1-15-10967/38 p 12 on märgitud, et kohtuotsuse rajamine lubamatule tõendile on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Kaitsja tugineb argumendile, et sisuliselt ainukene süütõend menetlusaluse isiku vastu, mis on asjatundja ütlused, ongi lubamatu tõend ja sellele ei tohiks tugineda otsuse tegemisel. Riigikohtu lahend 3-1-1-1-15 p 9 tsitaat: „Kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-09, p 11.1).“ Lähtudes sellest kontrollib kohus, kas tõendite saamisel oli rikutud tõendi kogumise korda oluliselt, ja hindab, kas normide järgmisel oleks tõend ikka saadud. Kohtuistungil oli asjatundjana üle kuulatud I. K., kes on keskkonnainspektsiooni töötaja ehk uurimisasutuse ametnik, kes ise ei olnud antud väärteomenetluses kohtuväline menetleja. Kohus märgib, et nii asjatundjat kui ka tunnistajat on võimalik kohtuistungil üle kuulata tema osavõtuga läbiviidud uurimistoimingu käigu kohta (

§ 109

-1 lg 3 p 1), uurimisasutuse ametnik võib olla tunnistaja tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks (

§ 66lg 2).

Ka asjatundjat kuulatakse üle tunnistaja reeglite alusel (

§ 109-1 lg 4 alusel).

Samas on asjatundja ütluste tähendus laiem kui tunnistajal, sest vastavalt

§ 109

-1 lg 3 p 2 võib asjatundja anda selgitusi muude asjaolude kohta oma eriteadmiste tõttu.

§ 109

-1 lg 5 sätestab, et kui ilmneb, et asjatundja võib teada käesoleva seadustiku §-s 66 nimetatud asjaolusid, kuulatakse ta nende kohta üle tunnistajana ja sama isiku võib tunnistajana ja asjatundjana üle kuulata ühe menetlustoimingu käigus. Seega juhul, kui tuvastatakse, et tegelikult isik, antud juhul uurimisasutuse ametnik, ei ole asjatundja

§ 109

-1 lg 1 mõttes ehk tal puuduvad eriteadmised, ei ole välistatud, et uurimisasutuse ametnik on tunnistaja tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks

§ 66lg 2 mõttes.

Kohus nõustub kaitsjaga, et I. K. ei ole käesoleva väärteoasjas asjatundja

§ 109

-1 lg 2 mõttes, sest ei ole tuvastatud, et ta valdab eriteadmisi keskkonna või keskkonnaõiguse valdkonnas. Asjatundja on

§ 109

-1 lg 1 definitsioonist lähtudes eksperdi kvaliteediga isik, kelle erinevus eksperdiseisundist seisneb vastavalt

§ 109-1 lg 1 selles, et ta ei olnud menetluses eksperdina kaasatud.

Eksperdile esitatavad nõuded on sätestatud kohtuekspertiisiseadusega § 6 lg

1. Nimetatud seaduse § 6 lg 1 p 3 ja 4 sätestab, et kohtueksperdina võib olla isik, kes on omandanud ekspertiisialal nõutava kõrghariduse ja on töötanud ekspertiisi- või teadus asutuses või muu töökohal sellel ekspertiisialal vähemalt kaks aastat. Kohtuistungil ülekuulatud I. K. selgitas kohtuistungil, et tal ei ole kõrgharidust ühelgi alal. Kohus nõustub, et 21-aastane staaž keskkonnainspektsiooni ametnikuna, kusjuures selle asutuse ametniku puhul ei olegi nõutav kõrgharidus ehk tal ei peagi olema eriteadmisi, ei saa pidada piisavaks, et tunnistada isik asjatundjaks keskkonnakaitse alal. Seega I. K. ütlusi kui tõendit võib kasutada tema osavõtuga usaldusväärsuse kontrollimiseks. läbiviidud uurimistoimingu L k 4 | 14 Nüüd peab kohus vajalikuks selgitada menetlusalusele isikule ja kaitsjale, et vale on arusaam, justkui oleks menetlusaluse isiku vastu esitatud süütõendiks asjatundja I. K. ütlused. Süütõendiks ei ole I. K. ütlused, vaid arvutiprogrammi kasutamisel arvutiekraanile tekkinud tõmmised, mis on väärteoasja juurde lisatud. Kusjuures tuleb eristada X kaardirakenduse programmi ja OPP-KKI kaardirakenduse programmi. X kaardirakenduse arvutiprogrammi tõmmised on väärtreoasjas tlk 32-40, 45-51, 53-
2. OPP-KKI kaardirakenduse arvutiprogrammi tõmmis tlk 30-
3. Kohus juhib menetlusaluse ja kaitsja tähelepanu sellele, et tegelikult andis I. K. ütlusi (kohtutoimik lk 26 pöördel-30) selle kohta, et keskkonnainspektsioonil on järelevalvemenetluses võimalik kasutada välismaal väljatöötanud kaardirakenduse arvutiprogrammi, kelle haldur on X, nüüd ärinimega Fleet Complete. Firma on teinud ametnikele koolituspäevad. Programm puudutab kalalaeva jälgimise süsteemi. Peipsi järvel on kaluritele kohustuslik GPS-süsteemi paigaldamine kalalaevale. GPS-le põhinev jälgimissüsteem on kasutusel ja I. K. on selle rakendusega seotud alates 2015.a. Keskkonnainspektsiooni laeval on ka paigaldatud GPS-seade, mille tõttu on võimalik programmiga koostada menetlusaluse isiku kalalaeva ja keskkonnainspektsiooni laeva teekonna, teekonnad saavad olla võrreldud. Tlk 26 pöördel. Kaardirakenduse programm joonistab teekonna GPS põhiselt ise, sisestada tuleb laeva number, ajaperiood. GPS-signaali võetakse süsteemis vastu iga minut vähemalt korra. Signaal säilib koordinaatide salvestamisel. Andmed säilitatakse 2 aastat. Tlk
4. Kaitsja küsimustele vastates selgitas I. K., et muud kalalaevad, kes liikusid tol ajal samas kohas, olid X kaudu läbi vaadatud ja kohas, kus olid avastatud ja eemaldatud ebaseaduslikud võrgud, pole ükski muu kalalaev käinud välja arvatud menetlusaluse isiku oma. Tõmmiseid muude kalalaevade kohta ei ole tehtud, kuigi I. K. kinnitas kaitsjale, et ta kontrollis laevu, mis enne 13.04.2018 järvel käinud. I. K. selgitas, et jäädvustada teiste laevade teekonnad samas piirkonnas arvutiprogrammi kaudu oleks ajamahukas, kuigi võimalik. Piirivalve teenistusel on võimalust jälgida laevade liikumist radarivaatlusega, kuid siis ei ole laeva teekond seotud konkreetse kalalaeva numbriga. Tlk 28 pöördel. Nagu ülaltoodust nähtub, andis I. K. ütlusi selle kohta, kuidas ametnik kasutab kaardirakenduse arvutiprogrammi, millist teavet teeb programm arvutiekraani tõmmisele nähtavaks, millised on algsed andmed, mida tuleb sisestada ja kust need andmed pärinevad. Sisuliselt on tegemist ametniku ütlustega toimingu käigu kohta. Seega I. Kaks ütlused on lubatud tõend

§ 66lg 2 mõttes.

Samuti selgitab kohus menetlusalusele isikule ja kaitsjale, et ka väärteomenetluses on kohtuvälise menetleja ametniku ülekuulamine võimalik nii tema poolt tajutud asjaolude kohta (VTMS § 31-3 lg 1), kui ka toimingu käigu kohta ja selles osas on kohtupraktika pikaajaline ja kindel (Riigikohtu lahend 3-1-1-73-08 p 9.1 tsitaat „…Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-29-05 - RT III 2005, 16, 163, p 7,
3. märtsi
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-142-05 - RT III 2006, 8, 70, p 12 ja
5. septembri
6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08 - RT III 2008, 35, 232, p 10).“ Nüüd kohus kontrollib, kas kohtule esitatud ülalmainitud arvutiprogrammi kasutamisel ekraanile tekkinud tõmmised on lubatud tõend. Lubatavuse kontroll on vajalik, sest kaitsja on püüdnud kogu kohtuliku arutamise käigus seada kahtluse alla nii tõendi lubatavust kui ka selle usaldusväärsust. Kohus leiab, et arvutiprogrammi kasutamisel arvutiekraanile tekkinud tõmmis on lubatud tõend, nimelt asitõend

§ 124

lg 1 mõttes: „Asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo L k 5 | 14 toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.“ Kohus soovib juhtida tähelepanu sellele, et tõepoolest nii VTMS kui ka

on tõendamiseseme talletamiseks vajalike tõendite kataloogi täiendamine käib aeglaselt ja sellegipoolest ei ole arvestatud uute tehnoloogiate arenguga. Senini ei ole menetlusseadistikud täiendatud normidega, mis arvestaksid sellega, et tõendi talletamisel ei piisa enam dokumendi, asitõendi, ütluste mõistet, et tõendamiseset puudutav teave fikseeritakse juba ammu mitte ainult audio- või videosignaali kaudu, et on olemas ka muid signaale, mis annavad teavet tõendamiseseme kohta (näiteks Doppleri signaal liiklusjärelevalve teostamisel, mille töötlemisel tekib mõõteseadme tabloole kiirus). Kui liiklusjärelevalve valdkonnas on seaduseandja pidanud vajalikuks reguleerida õiguslikult, kuidas tõendamiseseme kohta saadud teave vormistatakse nõuetekohaselt, ei ole seda keskkonnajärelevalve valdkonnas tehtud. Seetõttu tekkiski ka kohtuvälise menetlejal endal menetluslik küsimus, kuidas tõendamiseset puudutav teave vormistada, et see oleks kohtukõlblik. Õigeks peeti üle kuulata tõmmiseid teinud ametnik asjatundjana ja tõmmised on ülekuulamisprotokolli lisa. Kohus kontrollib, kas kalapüügi valdkonnas on kehtestatud õiguslik regulatsioon GPS-seadme kaudu saadud teabe talletamiseks, fikseerimiseks, vormistamiseks. Kalapüügiseaduse § 63 lg 1 alusel teostab keskkonnainspektsioon järelevalvet kalapüügiseaduse täitmise ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Kalapüügiseaduse § 65 lg 1 p 1,2 alusel võib keskkonnainspektsioon teostada püügile asetatud kalapüügivahendite läbivaatust ilma isiku juuresolekuta ja eemaldada paiknemiskohast ja võtta hoiule kalapüügivahendi, mis ei ole nõuetekohaselt märgistatud. Kalapüügiseadus § 70 sätestab GPS jälgimise kasutamist keskkonnajärelevalves:

§ 64

kehtestatud tõendite kogumise üldnõudeid (näiteks enesemittesüüstamise privileeg). Olemuslik peab selline tõend paigutuma

§ 63lg 1 ja 2 kataloogi.

Järelikult on võimalik, et GPS-seadmete abil jälgimise teave on tõend

§ 63lg 1 ja 2 mõttes, kui selle kogumisel ei ole menetlusõigust rikutud.

Kohus möönab, et keskkonnajärelevalves on GPS-jälgimisel saadud teabe fikseerimine spetsiifiline toiming, kuna tegemist ei ole audiovisuaalse signaaliga, mida saaks salvestada ja fikseerida süüteomenetluslikult. Keskkonnaministri 27.08.2015 määruse nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“ § 2 lg 1 kordab kalapüügiseaduse § 70 lg 1 kehtestatud nõuet: „Kalapüügiseaduse § 69 lõikes 1 ja § 70 lõikes 1 nimetatud kalalaev peab olema varustatud toimiva satelliit- või GPS-jälgimisseadmega (edaspidi koos jälgimisseade)“. Sama määruse § 6 kordab kolmandat korda, et kalalaev peab olema varustatud GPSjälgimisseadmega. Sama määruse § 8 näeb ette, et süsteem edastab automaatselt andmed: kalalaeva nimi ja pardatähis, viimati registreeritud geograafiline asukoht, kalalaeva kiirus ja andmete esitamise kuupäeva ja kellaaeg. Määruse § 9 lg 1 näeb ette, et andmed peavad võimaldama kalalaeva asukoha jälgimist vähemalt ühe minuti tagant. Kalapüügiseaduse § 70 lg 1 näeb ette, et andmete vastuvõtja on keskkonnainspektsioon. Nimetatud määrus ega kalapüügiseadus ei näe ette andmete säilimise, töötlemise, fikseerimise, kasutamise korda. Igal juhul tuleb lähtuda sellest, et kalapüügiseaduse § 2 lg 4 kohaselt kalapüügiseadusest tuleneva haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust. Selline on õiguslik regulatsioon GPS jälgimisega saadud teabe osas. Kohus on seisukohal, et ei kalapüügiseadus ega selle alusel kehtestatud õigusaktid anna vastust küsimusele, mida peab järelevalveteostaja ( menetleja) GPS jälgimise teabega tegema, et järelevalvemenetluses saadud teave vormistada tõendina, mis oleks kasutatav süüteomenetluses. Kohtu seisukoht selles küsimuses on järgmine. Süüteomenetlusõiguse kohaselt tuleks arvutiprogrammi kasutamisel arvutiekraanile tekkinud tõmmised lugeda asitõendiks ja selle tõendi fikseerimiseks koostada vaatlusprotokoll

§ 8687alusel.

Seda ei ole antud väärteoasjas tehtud. Samas on tõmmised varustatud ametniku koostatud tekstiga, mis vastab oma sisu poolest asitõendi vaatlusprotokollile kehtestatud nõuetele.

§ 87

lg 1 p 4 ja 5 näeb ette, et vaatlusprotokollile on vaja kanda kuriteojälje kirjeldus, muud vaatlusandmed. Tõmmistele on lisatud ametniku tekst, mis kirjeldab tõmmise sisu, kasutatud märgistuste tähendust ( mis on näidatud värvilise joonega, mis on muu tähemärgiga). Kohus tuletab meelde kohtupraktikat. Riigikohtu lahend 3-1-1-1-15 p 9 tsitaat: „Kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-09, p 11.1).“ Kohus leiab, et tõend, arvutiprogrammi kasutamisel arvutiekraanile tekkinud tõmmised, oleks ka saadud, kui kohtuvälise menetleja ametnik selle asemel, et hakata esinema asjas asjatundjana, L k 7 | 14 esitades oma poolt tehtud tõmmised menetlejale, asuks tegutsema asjas menetlejana ja koostaks tõmmiste kui asitõendi vaatlusprotokolli. Selle vaatlusprotokolli sisu võiks olla sarnane tõmmistele ametniku kirjutatud tekstile. Kohus leiab, et ei ole oluline, kas nimetatud tõmmised on väärteoasjasse tekkinud I. K. asjatundja ülekuulamisprotokolli vormistamise kaudu (kus on märgitud, et programmi kasutamisel saadud väljavõtted on protokolli lisa) või tõmmised oleksid väärteoasjasse lisatud ja tehtud nende vaatlus

§ 86-87 korras (kusjuures I.

Kaks kui ametnikku saaks vajadusel üle kuulata uurimistoimingu käigu kohta). Tõend, tõmmised, oleks saadud igal juhul ja selle tõendi olemus ja sisu oleks sama. Erinevus oleks ainult vormistamises. Vaatlust reguleeriva normi eesmärk tagada, et menetleja avastatud objekt, ese, süüteojälg, tõmmis oleks fikseeritud ja kirjeldatud ja seda saaks hiljem taas esitada ja tõendi usaldusväärsust kontrollida ( näiteks kas tõmmis ongi seesama, mis on kirjeldatud vaatlusprotokollis). Kohus leiab, et vaatlust reguleeriva normi eesmärgile vastab tõmmiste kirjeldamisel kasutatud viis – paberikandjale tehtud väljavõttele on lisatud ametniku selgitav tekst. Ametnik, kes on selle kirjelduse koostanud, on kohtuliku arutamise käigus üle kuulatud tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Järelikult, ei ole nimetatud tõendi saamisel menetlusõigust olulisel määral rikutud. Tõend on lubatud. Lk 30 OP-KKI kaardirakendamise arvutiprogrammi kasutusel saadud tõmmiselt nähtub, et keskkonnainspektsiooni laev liikus 13.04.2018 samal teekonnal nagu menetlusalune isik 12.04.2018 ( ametniku kohtuistungil antud ütluste kohaselt tekib kalalaeva teekonda puudutav teave GPS signaali süsteemisse vastuvõtmisel ja arvutiprogrammi rakendamisel tekib ekraanile teekond, võrkude koordinaadid on sisustatud käsitsi, koordinaadid olid I. K. edastatud 13.04.2018 R.. O. poolt raadiojaama kaudu; selle kohta on lisatud päevaraport tlk 28-29, millest nähtub, et kohapeal olev ametnik fikseeris aja ja koordinaadid iga avastatud võrgujada alguse ja lõpu kohta). LK 30 on näidatud kokku seitse sinisega näidatud märgistatud ja tähistatud võrgujada, mis olid eemaldatud kontrolli käigus 13.04.2018, leitud ka üks rohelisega näidatud tähistatud JÕ-4 võrgujada. Kohus võrdles tlk 28-29 I. K. päevarapordi andmeid, mis olid I. K.le esitatud kontrollreidil käinud ametnik R.. O. poolt raadiojaama vahendusel 13.04.2018, ja sündmuskoha vaatlusprotokolli tlk 1-

1. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et protokolli koostas ametnik A. A. ja selle juures viibis R.. O.. Kohus võrdles päevarapordis toodud koordinaadid, mille on I. K. tlk 30 arvutiprogrammi sisestanud kui avastatud võrgujadade alg- ja lõpupunktid, ja koordinaadid, mis on näidatud sündmuskoha vaatlusprotokollis, kus on märgitud, et tragides koordinaatide vahel avastatakse võrgujadad. Kohus võrdles neid ükshaaval, tulemus – sündmuskoha vaatlusprotokolli ja päevarapordi koordinaadid ei ühti. I. K. ütlustest, sündmuskoha vaatlusprotokollist, päevarapordist ei selgu, miks päevarapordis ja sündmuskoha vaatlusprotokollis (koos asukohaskeemiga) näidatud koordinaadid on erinevad. Puudub teave, kust pärinevad ametnik R.. O. I. K. edastatud võrgujadade koordinaadid ja mida tähendavad sündmuskoha vaatlusprotokollis näidatud koordinaadid. R.. O. ei olnud sündmuskoha vaatlusprotokolli koostanud ametnik. Kusjuures päevarapordis ja sündmuskoha vaatlusprotokollis näidatud võrgujada pikkused, võrgus avastatud kalasaak, võrkude arv ühtib. Samuti ühtib sündmuskoha vaatlusprotokollis näidatud kontrollireidi ja vaatluse aeg - 13.42-19.
2. See tähendab, et sündmuskoha vaatlusprotokollis ja päevarapordis on kajastatud üks ja sama toiming püügivahendite kontroll, mille käigus 13.04.2018 oli avastatud ja püügilt eemaldatud seitse märgistamata-tähistamata võrgujada, milles oli kokku 61 võrku. Tähistatud võrgujada JÕ-4 oli jäetud püügile. L k 8 | 14 Kaitsjale ega kohtuvälisele menetlejale ei ole nimetatud faktiline vasturääkivus ( koordinaatide erinevus erinevate ametnike koostatud kahes erinevas dokumendis) huvi pakkunud. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab kohus asja täies mahus, andes oma hinnangu faktilistele ja õiguslikele aspektidele, kaebuse ulatusega kohus ei piirdu. Kohus märgib järgmist. Koordinaadid, mis olid saadud R.. O. käest raadiojaama vahendusel ja sisestatud I. K. poolt arvutiprogrammi kui tähistamata-märgistamata võrgujadade alg- ja lõppkohad on oluline asjaolu. Seda põhjusel, et ebaseaduslike võrgujadade asukohtade andmeid ehk koordinaate oli hiljem kasutatud X programmi kaardirakendusel. Süüdistuse üheks argumendiks kohtulikul arutamisel ongi väide, et ebaseaduslike võrgujadade asukohad ühtivad menetlusaluse isiku kalalaeva 12.04.2018 ja 18.04 ja 19.04.2018 teekondadega ehk menetlusalune isik on see isik, kelle kalalaevalt oli 13.04.2018 ( nii on süüdistuses) püügile asetatud tähistamatamärgistamata 61 võrku. Kohtuliku arutamise tulemina ei ole võimalik tuvastada, millised koordinaadid, sündmuskoha vaatlusprotokolli või päevarapordi, on õiged. Asukohaskeemil tlk 4 on võrgujadade alg- ja lõppkohtade koordinaadid samad, mis on sündmuskoha vaatlusprotokollis. Asukohaskeemi koordinaadid tlk 4 ei ühti päevarapordi koordinaatidega ja seega algandmetega, mis olid I. K. poolt sisestatud arvutiprogrammi kaardirakendusse. Kohus märgib, et selle vasturääkivuse lahendamisele ei aitaks ka R.. O. ülekuulamine tema edastatud koordinaatide kohta, seda põhjusel, et tagantjärgi ei ole nüüd kontrollitav, millised andmed olid R.. O. poolt edastatud, sest väärteoasja materjalidest ei nähtu, et R.. O. oleks koordinaadid taasesitaval viisil fikseerinud. Fakt on see, et R.. O. ei tuginenud sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud andmetele, sest viimane oli koostatud alles 14.04.
3. Erinevus sündmuskoha vaatlusprotokolli ja I. K. koostatud päevarapordi andmetes koordinaatide kohta jääb püsima ka siis, kui kohtus oleks üle kuulatud R.. O.. Sama on kohtu mõttekäik ka A. A.i tunnistajana ülekuulamise vajaduse kohta. Vaidlust ei ole asjaolus, et A. A. menetlejana ja R.. O. uurimistoimingu juures viibijana lähtusid igaüks oma poolt ajas ja kohas tajutud andmetest. Seetõttu ei pidanud kohus nimetatud isikute ülekuulamist oma algatusel. Järelikult, ei saa päevarapordi andmetel baseeruv teave tõendamiseseme kohta olla usaldusväärne. Tlk 30 olev kaardirakenduse tõmmis ei ole seega usaldusväärne. Sellest tulenevalt ei saa pidada usaldusväärseks ka muid tõmmiseid, mis on arvutiprogrammis tekkinud, sest andmete kogumi üheks osaks on ebausaldusväärsed andmed ebaseaduslike võrgujadade koordinaatide kohta. Lihtsamalt öeldes, et ole seda usaldusväärset teavet, millega võrrelda menetlusaluse isiku kalalaeva 12.04.2018, 18.04.2018 ja 19.04.2018 teekonnad, isegi kui viimaste kohta oleks saadud usaldusväärsed andmed. Kohtuliku arutamise käigus olid uuritud tlk 32-40 X arvutiprogrammi kaardirakenduse tõmmised. Nendest nähtub, et oranži värvi täppidega on märgistatud 13.04.2018 avastatud võrgujadad, kokku neid 8, üks nendest oli tähistatud loa numbriga ja jäetud püügile, kollane joon on keskkonnainspektsiooni laeva teekond ja roheline - menetlusaluse isiku BMA-903 kalalaeva teekond. Samuti kaardipildist allpool on näidatud menetlusaluse isiku kalalaeva kiirus aja kestel. Tõepoolest on nähtav, et liikudes järvel 12.04.2018 oli kalalaeva kiirus kord minimaalne, peaaegu seis, kord city speed limit kiirusele lähedane, umbes 35 km/h. Tõepoolest, kui vaadata esitatud tõmmiseid, siis oranži värvi täpikesed ( 13.04.2018 avastatud võrgujadade alg- ja lõpupunktid) asuvad kalalaeva 12.04.2018 teekonna vähemalt läheduses. Kohus juba tuvastas, et oranži värvi täpikeste asukohad kaardil ei saa olla usaldusväärsed. Mistõttu ei oma täpikeste asukohtade ja kalalaeva teekonna mainitud kattuvus tähendust faktiliste asjaolude tuvastamisel. L k 9 | 14 Samas oli menetlusaluse isiku poolt 12.04.20128 esitatud kalateated, tlk 41, et samal päeval on isik loa TA180111 alusel asetanud nakkevõrgud püügile, ja tlk 43 loa XXX alusel asetanud nakkevõrgud püügile, kokku kutselise registri andmete alusel tlk 42, 44, on isikul õigus asetada püügile kokku 42 püügivahendit, nendest 38 võrke. Tlk 45 X kaardirakenduse tõmmise alusel saabub kalalaev sadamasse kl 18.15, nagu kalateadetes märgitud. Kohus märgib, et kohtulikul arutamisel ei ole millegagi ümber lükatud, et menetlusalune isik on 12.04.2018 püügile asetanud kalateadetes näidatud püügivahendid. Isik ei eita, et tema kalalaeva teekond võib olla läheduses kohtadest, kus keskkonnainspektsioon avastas 13.04.2018 tähistamatamärgistamata püügivahendid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et igaühe koordinaatidega kirjeldatud asukoha kohta on tehtud menetleja märge, et asukohas ei ole visuaalselt tuvastatavaid ujukeid, nööre, võrku. Mis tähendab, et kohas, kus liikus kekskonnainspektsiooni laev, ei olnud nähtavaid tunnuseid seaduslikult paigaldatud nakkevõrkude kohta. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on märgitud, et eelnevate koordinaatide läheduses ( kus oli avastatud tähistamata-märgistamata võrgud) on avastatud koordinaatidel N 58 58755 E 27 37278 oranži värvi lipp tähistusega JÕ-
4. Need koordinaadid ei ühti tlk 28 päevarapordi koordinaatidega JÕ-4 tähistusega võrgujada koordinaatidega, jada alg- ega lõpupunkti osas. Samas tlk 32-40 tõmmistelt nähtub, et keskkonnainspektsiooni laev ei olegi liikunud võimalikult täpselt menetlusaluse isiku teekonnaale. Seega ei ole välistatud, nagu väidabki menetlusalune isik, et loaga tähistatud nakkevõrgud olidki 12.04.2018 püügile asetatud seda aga asukohtades, kus keskkonnainspektsiooni laev käinud ei ole ja mistõttu ongi sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud, et keskkonnainspektsiooni teekonnal ei ole seaduslikke püügivahendeid nähtud ega avastatud, välja arvatud üks, tähistusega JÕ-
5. Juhul, kui keskkonnainspektsiooni poolt oleks kalalaeva BMA-903 12.04.2018 teekond läbitud 13.04.2018 kontrollireidi käigus ja oleks tuvastatud ja sündmuskoha vaatlusprotokolli kantud, kas teekonnal on avastatud kalateadetes avaldatud püügivahendid, oleks kohtus võimalik kontrollida menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsust, sõltuvalt sellest, kas püügivahendid oleksid avastatud või mitte. Kuna seda tehtud ei olnud, siis tuleb lähtuda menetlusaluse isiku ütlustest, et 12.04.2018 liikus ta oma kalalaevaga teekonnas ja asetas püügile kalateadetes näidatud püügivahendid. Kohtuvälise menetleja esitas kohtulikul arutamisel olulise faktilise argumendina asjaolu, et kalalaeva BMA-903 18.04.2018 teekong läbib asukohad, kus olid avastatud ebaseaduslikud nakkevõrgud, mis osutaski kohtuvälise menetleja arvates sellele, et 18.04.2018 tragitakse menetlusaluse isiku kalalaevaga just 13.04.2018 eemaldatud võrgujadasid. Tõendiks on esitatud tlk 47-50, X arvutiprogrammi kaardirakenduse tõmmised. Kui nummerdada eemaldatud võrgujadasid vastavalt tlk 28-29 päevarapordis kasutatud numeratsioonile, on tõmmistel märgitud, kuidas 18.04.2018 menetlusaluse isiku kalalaeva teekond läbib 7., 8.,
6. ( tähistatud võrgujada JÕ-4, mis oli jäetud püügile),
7. võrgujada asukohad. Kusjuures tõmmistelt on nähtav, et kohati kalalaev kordab 12.04.2018 teekonda, kohati liigub muud teekonda. Kohus kordab, et 13.04.2018 eemaldatud võrgujadade asukohad ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed. Samas ei vaidlusta ka menetlusalune isik, et 18.04.2018 on ta 12.04.2018 püügile asetatud võrke kontrollimas käinud. Seega iseenesest ei olegi välistatud, et kalalaeva 12.04.2018 ja 18.04.2018 teekonnad osaliselt kattuvad või on vahetuses läheduses, kohati aga ei kattugi. Kohtu arvates tõmmiste alusel ei ole võimalik teha kindlaid ja ühiselt mõistetavaid järeldusi, et menetlusaluse isiku kalalaevaga otsiti ebaseaduslikult püügile asetatud nakkevõrke. Teekonna kohati spetsiifiline liikumine ( nagu tragitakse, sõidetakse koha ümber) ja kiiruse kõikumised vastavalt teekonnale tähendavad ainult seda, et kalalaevaga tõesti võidi kontrollida püügivahendeid. Kuid kohus soovib ja püüab teha kohtuvälise menetlejale selgeks, et see ei anna alust arvata tõsikindlalt, et kontrollitakse ebaseaduslikult püügile asetatud püügivahendeid. L k 10 | 14 Kohus nõustub sellega, et juhul, kui ebaseaduslikult püügile asetatud nakkevõrkude asukohad oleksid kindlalt määratud kohtukõlblikult ehk veenvalt usaldusväärseks tunnistatud tõendite alusel, oleks tlk 47-50 tõmmiste pinnal võimalik püstitada vähemalt põhjendatud kahtluse, kas 18.04.2018 on kalalaevaga BMA-903 kontrollinud 5.,7.,
8. ebaseadusliku võrgujada asukohti. Analüüsides lisaks kiiruse kõikumist aja kestel ei ole kohtul võimalik jõuda isikut süüdistava järelduseni, sest kiiruse kõikumisi ajas ei ole tõmmiste alusel võimalik seostada teekonnaga, seda ilmselt oleks võimalik teha kaardirakenduse arvutiprogrammi kasutamisel, kuid programmi kasutamist nö on-line süsteemis ei ole kohtus uuritud ja seda ei olnudki kohtule kohtukõlblikul viisil esitatud. Ainult siis, kui programmi kasutaja on tõmmisele teinud märgistuse, tekib kiiruse, aja ja teekonna seostamine. Märgistatud teekonna kohtades on kiirus väike 5-10 km/h, mis tähendab, et kalalaev liigub aeglaselt ja ei ole välistatud, et otsib ja kontrollib võrke. Kohus kordab, et see ei tähenda kindlalt, et menetlusaluse isiku kalalaev kontrolliks ebaseaduslikke võrke. Kuskil pidid olema isiku 12.04.2018 asetatud loaga nakkevõrgud ja nende asukohad ei olnud väärteomenetluses kontrollitud ja tuvastatud. Seega ei ole mis millega võrrelda, kas isik on käinud kontrollimas seaduslikke või ebaseaduslikke võrke, ja jõuda sellel osas tõsikindlale järeldusele. Kalateatest tlk 52 nähtub, et kalalaev BMA-903 on 18.04.2018 järvel käinud loa XXX, saabus sadamasse 18.04.2018 kl 12.10 ja püügisaak on kokku 48 kg kala ( liigid näidatud, isik selgitas kohtuistungil kohtutoimik lk 26, et kogused on näidatud kilodes). Menetlusaluse isiku esitatud kalateade ühtib tlk 51 X arvutiprogrammi kaardirakenduse tõmmisega, millest nähtub, et menetlusaluse isiku kalalaev saabus sadamasse 18.04.2018 kl 12.
9. Järgmise olulise argumendina oli kohtuvälise menetleja esitatud faktiline asjaolu, et ka 19.04.2018 on menetlusaluse isiku kalalaev BMA-903 käinud järvel ja kalalaeva teekond ühtib kohtuvälise menetleja arvates keskkonnainspektsiooni 13.04.2018 avastatud ja eemaldatud ebaseaduslike märgistamata-tähistamata võrgujadade asukohtadega. Tõenditeks on esitatud tlk 53-
10. Tõmmistelt on nähtav, et 19.04.2018 on menetlusalune isik kalalaeva teekond läbinud kohad, mis on X arvutiprogrammi kaardirakenduse kasutaja märgistatud oranži täpikestega kui ebaseaduslike võrgujadade asukohad. Kohus kordab järeldust, et kohtu arvates, ei ole kaardirakendusega näidatud ebaseaduslike võrgujadade asukohad usaldusväärsed. Samas nähtub tõmmistelt, et 19.04.2018 kalalaeva teekond kohati ühtib 12.04.2018 teekonnaga, kohati läbib muid kohti. Tuleb juhtida tähelepanu, ei teekond läbib ka muid kohti ja jätab kaardirakendusel jälje ringi või edasi-tagasi kujulisest sõidust. Samale seisukohale, nagu 18.04.2018 teekonna kohta, jääb kohus andes hinnangu tlk 53-54 tõenditele. Selle alusel ei ole võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele, et menetlusaluse isiku kalalaevaga käidi 19.04.2018 isiku poolt sama kalalaevaga 12.04.2018 püügile asetatud ebaseaduslikke võrgujadade kontrollimas. Ei ole ümber lükatud menetlusaluse isiku ütlused, et 19.04.2018 on ta järvel kalalaevaga käinud, kalasaagi välja võtnud. See, et isik on kohati läbinud sama 12.04.2018 oma teekonna või kohti, mis on kaardirakendusel programmi kasutaja märgistatud kui ebaseaduslike võrgujadade asukohad, ei anna kohtule usaldusväärset teavet, mille alusel saaks kohus jõuda veendumiseni, et isik on tegelikult käinud 19.04.2018 ebaseaduslikke võrgujadade kontrollimas. Jällegi märgib kohus, et kuna kohtuväline menetleja ei kontrollinud ega tuvastanud isiku poolt kahe loa alusel püügile asetatud võrkude asukohti ega näidatud neid kaardirakendusel abil, ei ole teavet, mida saaks võrrelda – kas isik on 19.04.2018 käinud seaduslike või ebaseaduslike võrgujadade kontrollimas. Tlk 55 tõmmiselt nähtub, et kl 14.10 19.04.2018 saabub kalalaev BMA.903 Remniku sadamasse, Kalateatest tlk 56 nähtub, et 19.04.2018 kl 14.10 saabubki kakalaev sadamasse, tegevuseks näidatud võrgud püügist välja ja kalasaak on 45 kg kala ( isik selgitas kohtuistungil, et kogused on kilodes, kohtutoimik lk 26). Need tõendid on kooskõlas menetlusaluse isiku ütlustega, milles ta tunnistab järvel püügil käimas 19.04.
11. Samas ei ole need andmed vastuolus kohtuvälise menetleja esitatud tõenditega tlk 53-54 ( kalalaeva 12.04.2018 ja 19.04.2018 teekonnad). L k 11 | 14 Faktiliste asjaolude kontrollimisel ja tuvastamisel tuleb arvesse võtta ka sellist menetlusaluse isiku ütlust, et 12.04.2018 on ta käinud võrkude püügile asetamisel kahe loa alusel (esitatud ka kalapäevikute koopiad kohtutoimik lk 8-9). Isik on kaitsja ja kohtu küsimustele selgitanud, kohtutoimik lk 25 pöördel ja 26, et 12.04.2018 käidi järvel seadmega, mis annab võimaluse tuvastada kala kogunemise asukohti, et sinna asetada võrgud püügile. Menetlusalune isik selgitas, et ta ise ei välista, et tema laeva teekond 12.04.2018 võis läbida kohad, kus hiljem oli keskkonnainspektsiooni poolt avastatud ebaseaduslikud võrgud. Samuti selgitas menetlusalune isik ütlustes, et ta on 18.04.2019 järvel käinud võrke kontrollimas, mis tähendab, et võrkudest võetakse kala kuid võrgud jäetakse kohale, 19.04.2018 olid osa võrke püügilt eemaldatud koos kalasaagiga ja 27.04.2018 olid püügilt eemaldatud ülejäänud võrgud. Kohtutoimik lk 25 pöördel
12. Esitatud kalapäevikute koopiad kohtutoimik lk 8-9, kinnitavad isiku ütlusi. Isiku ütlused ja kalapäevikute koopiad ühtivad väärteotoimikutes olevate kalateadetega, väärteoasja materjalid lk 41,43, et püügile on asetatud võrgud kahe loa alusel, lk 52, et loa XXX alusel on püütud 48 kg kala, lk 56, et sama loa alusel on püütud 45 kg kala ja võrgud on püügist välja võetud. 27.04.2018 püügil käimise kohta ei oli kohtuväline menetleja kalateadet väärteoasja materjalidesse lisanud. Menetlusaluse isiku ütlused, et järvel avastatud ebaseaduslikud võrgud võisid seal olla talveajast ja ei ole tema 12.04.2018 järvel käiguga seotud, ei ole üldse kohtuvälise menetleja poolt kontrollitud ega analüüsitud. I. K. ütlustest nähtub, et ta kontrollis X kaardirakendus programmis kasutamisel teisi laevu, kes on järvel samal ajal ( 12.04.2018) käinud, ükski teise laeva teekond ei ühtinud menetlusaluse isiku teekonnaga ega ebaseaduslikult avastatud võrkude asukohtadega .Kohus märgib, et ei ole välistatud, et sama teekonna läheduses võisid liikuda muud laevad ka enne 12.04.2018, muuhulgas ka sügisel või talvel, millele osutabki menetlusalune isik. Ei ole võimalik välistada menetlusaluse isiku poolt esitatud versiooni. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isikud ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Kohus selgitab, et kohtuvälise menetleja sisemine veendumus, et üks või teine isik on seotud ebaseaduslike võrkude püügile asetamisega, ei saa olla alus isiku vastutusele võtmiseks ja karistamiseks. Väärtreoasjas tuleb otsida isiku tegevuse kohta tõendeid, kusjuures vajadusel kontrollida isiku enda esitatud versiooni ja sellest lähtudes hankida tema ütlusi kas kinnitavaid või ümberlükkavaid tõendeid. Kohtuväline menetleja ei tohi jätta tõendeid kogumata ja asuda selle asemel oma poolt ütlusi andma. Kohus märgib, I. K. ülekuulamisel oli täheldatud kohtuvälise menetleja püüdlusi asendada tõendi saamise vajadust I. K. ütlustes sisalduvate järeldustega isik süüdioleku kohta. I. Kaks oma ütlustes juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kaardirakenduse kasutamisel oli näha, kuidas isiku kalalaev sõidab ebaseaduslike võrkude asukoha ümber, otsides neid, kohtutoimik lk 27 pöördel, tsitaat: „Punase joonega on näha, et käidud väljavõetud nakkevõrkude otste juures ja otste juures madalal kiirusel tehtud ringe. On käidud iga võrgujada otsa koordinaadi juures, tiirutamine otsakoordinaadi juures. Jääb mulje nagu otsitakse midagi.“ Kohus märgib, et sellise taktika kasutamine kohtuvälise menetleja poolt on perspektiivitu. Kohus korduvalt osutab kohtupraktikale selles küsimuses. Riigikohtu lahend 3-1-1-73-08, p 9.1: tsitaat: „Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. aprilli
14. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-29-05 - RT III 2005, 16, 163, p 7,
15. märtsi
16. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-142-05 - RT III 2006, 8, 70, p 12 ja
17. septembri
18. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08 - RT III 2008, 35, 232, p 10).“ L k 12 | 14 Kohus on nii üksikasjalikult peatunud menetlusaluse isiku kalalaeva teekonnal ja sellega seotud asjaoludel eesmärgiga selgitada kohtuvälise menetlejale, et isiku süüditunnistamiseks tuleb kohtule esitada kasvõi üks otsene süütõend ( kohtupraktika kohaselt on isiku süüditunnistamine võimalik ka ühe otsese tõendi alusel, Riigikohtu lahendid 1-15-10967/38, 3-1-1-104-16 p 6, 3-1-1114-13 ) või kaudsete süütõendite kogum, mille paljusus annab kohtule võimaluse jõuda ainukesele ja tõsikindlale järeldusele isiku süüdiolekus ( Riigikohtu lahend 3-1-1-15-12, p 13-14). Kusjuures ühe otsese tõendi puhul on kohtupraktika kohaselt tõendiks reeglina kannatanu või tunnistaja ütlus süüteo kohta. Kaudsete tõendite puhul on nõutav nende paljusus, mis oma kogumis annab kohtule aluse jõuda seisukohale, et isik on süüteo toimepanija. Üheks kaudseks tõendiks võib olla ka asitõend. Ühele kaudsele tõendile tuginedes ei ole isiku süüditunnistamine võimalik. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtule esitatud selliseid tõendeid, mille alusel saaks jõuda seisukohale, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud. Ka kohus ise ei ole kaebuse arutamisel tuvastanud selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks kohus jõuda süüdimõistva otsuseni. KOHTU MEETMED S. A.`i kaebus Keskkonnainspektsiooni 21.11.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr. 940018000267 tuleb rahuldada ja kohtuvälise menetleja 21.11.2018 a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940018000267 tühistada ning lõpetada väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu, väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. MENETLUSKULUD Kaitsja esitas kohtule taotluse lk 32, arved ja maksekorraldused lk 33-36, isikule menetluskulude hüvitamiseks summas 1008 eurot ( käibemaksuga). VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi või kohaliku eelarvest. Kohtupraktika kohaselt (vt RKKKo lahend 3-1-1-99-11) tuleb menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamisel arvestada mitu aspekti: „Küsimus kaitsjale makstava tasu suuruse mõistlikkusest on seega otseselt seotud ausa ja õiglase menetluse põhimõtte tagamisega. Kaitsjale makstava tasu mõistlik suurus peab väljendama tasakaalu ühelt poolt menetlusalusele isikule enda kaitse korraldamiseks vajalike sammude astumiseks piisavalt avara võimaluse loomise ja teiselt poolt avaliku huvi vahel kasutada riigi raha kokkuhoidlikult.“ „Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust." „Õigusabikulude suurus ei ole otseses sõltuvuses võimaliku väärteokaristuse raskusest, vaid nende suurus peab olema põhjendatud sisuliselt. Siiski saab teo eest maksimaalselt ähvardav karistus õigusabikulude suuruse määramisel arvesse tulla ühe kriteeriumina -sanktsiooni väikse ülemmääraga väärteo asjaolude tuvastamine ning sellega seonduvate õiguslike küsimuste L k 13 | 14 lahendamine on üldjuhul väiksema töömahuga. Sanktsiooni ülemmäär iseenesest ei või aga olla keskne argument, mille alusel tasu suuruse mõistlikkus kindlaks määratakse.“ „Määrates kindlaks kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust konkreetses väärteoasjas, on vaja hinnata lisaks ka osutatud õigusabi vajalikkust.“ „Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt asunud seisukohale, et tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt
19. juuni
20. a otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 18). Ühtlasi viitab kriminaalkolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
21. mai
22. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14).“ Kohus leiab, et kaitsja poolt on esitatud kõik vajalikud dokumendid menetluskulude tekkimise ja suuruse kohta - tunnihind 120 eurot ( pluss käibemaks), mis on vägagi mõistlik kaasaaegse õigusteenuste turul. Kohus leiab, et kulu on mõistlik. Tegemist on väärteomenetluses keskmise keerukuse väärteoasjaga, milles tuli teha õiguslik analüüs kahele rikkumisele, ühe isiku suhtes. Menetluskulu 1008 eurot menetlusaluse isiku puhul ei ületa raskeima sanktsiooni ülemmäära (1200 eurot). Kohus leiab, et osutatud õigusabi eest küsitud tasu suurus on õiglane ja proportsionaalne. Kohtuistung kestis 1 päev. Kohtule esitatud dokumendid on mõistliku mahukusega ja asjassepuutuvad. Kohus on lõppotsustuses nõustus kaitsjate seisukohtadega. Seega kaitsja argumentatsioon on põhjendatud ka kohtu seisukohti arvestades. Osutatud õigusabi oli vajalik vaidlustatud olid menetluslikud ja õiguslikud küsimused. Kohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulu suuruse osas on põhjendatud. Vastavalt arvetele, kulus toimikuga tutvumisele, konsultatsioonile, kolleegidega nõupidamisele, kaebuse koostamisele 4 tundi, kohtuistungile ettevalmistamisele ja vestlusele kliendiga 1 tund ja kohtuistungile 2 tundi. Kohus leiab, et menetluskulu suurus on põhjendatud ja vajalik ja piisav kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Väärteomenetlus on isiku suhtes lõpetatud isiku teos väärteokoosseisu puudumise tõttu. Järelikult hüvitatakse isikule valitud kaitsja osutatud õigusabu kulud isikule riigi eelarvest summas 1008 eurot. ASITÕENDID Väärteoasjas raames püügilt eemaldatud tähistamata-märgistamata nakkevõrgud koguses 61 tükki, mis on keskkonnainspektsiooni valduses, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kahe surnud kala kohta on alust eeldada, et kalad on hävitatud kohtueelsel uurimise käigus. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik L k 14 | 14