Obsah (5)

§ 371§ 459§ 372§ 173§ 168

2-20-912 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2020, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-912 Tsiviilasi J. T. hagi V. T. vastu elatise vähendamise nõ

§ 371

lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on selgitanud, et üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo 3-2-1-67-17 p 9).

§ 459

lg 1 kohaldub kohtulahendiga välja mõistetud perioodiliste maksete, sh kohtuotsusega välja mõistetud või kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutava elatise kohta (RKTKm 3-2-1-101-15 p 11). Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud materjalidega ja Viru Maakohtu 30.12.2019.a kohtumäärusega nr xxx, ei tuvastanud asjaolude muutumist, mis annaksid aluse kohtumäärusega (kompromissiga) kinnitatud elatise vähendamiseks. Nagu kohus juba 20.01.

1. a puuduste kõrvaldamise määruses märkis, siis oli 30.12.
2. a kohtumäärusega kinnitatud kompromiss välja pakutud J. T. enda poolt 31.10.
3. Kuna J. T. oli juba siis arvel Eesti Töötukassas, siis ei saa lugeda hageja väidet, et ta lootis
4. aasta jaanuaris tööle minna, kuid teda tööle ei võetud, asjaolude oluliseks muutumiseks. Kohtu seisukohalt ei ole asjaolude muutumist, seda enam olulist muutumist toimunud, seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371

lg 2 p 1 alusel.

§ 372

lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, ei toimeta 2 2-20-912 kohus hagi kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus selgitab, et

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 371

lg 2 p 1, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 2 keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (

§ 173

lg 3).

§ 168

lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus hagiga seotud menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 3